Ulimalt veider

Jah, lihtsalt naljakad on prantslaste kirjutamiskombed. Ma olen juba maininud, et nad kirjutavad tapselt uhesuguse kaekirjaga ja millimeeterpaberile, aga neil on ka alati pinal korralikult laua peal ja seal on neli erinevat varvi pastakaid ja varvipliiatsid. Nagu paris varvipliiatsid, mida teritatakse. Ja mitu erinevat varvi markerit ja valge pliiats ka. Ja kuigi peaks nagu kiiresti konspekti kirjutama, naevad nemad selle asemel vaeva kirjutatu esteetiliseks muutmisega. Eri pealkirjadel on eri varvi jooned all. Koigele pannakse ette rooma numbrid voi trukitahed ja pmst koigest tehakse selline hull susteem. Ruumianaluusi loengus peame andma iga kord ara ise joonistatud kaardiharjutuse mingi kaardi pohjal - taiesti hull, koik prantslased toovad mingi ilusa kirju, varvipliiatsitega ara varvitud ja varjutatud eriti pohjaliku kaardi, mis on nii kirju, et sinna kirjutatust voi kujutatust ei saa mitte muhvigi aru. Mmm, mina tavaliselt teen hariliku pliiatsiga tavalise visandi, no ma ei tea, milleks ma peaksin mingi kunstjoonistamisega kaks tundi vaeva nagema? See naeb nii surr valja, nagu lasteaed, kus koik esitavad selliseid ilusaid kirjusid joonistusi. Raakimata sellest, et nad nagu mingit teksti raakida ei oska, nad peavad tegema sellise hullult pohimottelise plaani, kus on olemas kuni neli-viis alapealkirjade susteemi, aga niimoodi jaotatuna ju ei ole nii pohjalike alapealkirjade alla muud pannagi kui mingi uks lause... on ikka susteemid lastesse sisse juurutatud, no toesti! Kindlasti on sellel ka oma positiivseid kulgi, aga mul tekib teinekord tunne nagu lasteaias, kui mina olen ainus, kes loengus nagu kuulab, mitte ei varvi oma konspekti kirjuks ja mustriliseks, ning kui ma actually liigendan oma teksti lihtsalt loikude kaupa, mitte ei jaga loiku veel viieks uksuseks. Kummastav...