Pankrot

Jah, just selle järgneva sissekande nimel maksin ma kõikide seni tehtud piltide ilmutamise heaks 98 EUR ja pidin selle hinna peale kreepsu saama. Aga no ma tõesti ei arvanud, et see nii palju maksab. Eestis ka maksab tõepoolest 5 filmi mingi 800 krooni või nii, et ma olin suht suureks summaks valmis. Aga mitte päris SELLEKS! Olgu peale, olgugi et kohati kuidagi jube heledad, siis seda viga annab parandada, ma tahtsin neid pilte ikka väga näha ka.

Aga enne, kui ma nende juurde asun, siis täna oli ka üks vinge päev. Korterist ei saanud muidugi asja, telefoni teel oli Triinul kinnisvarabüroo tüübiga tekkinud mingi arusaamatus ja ei tahtnud keegi mulle korterit näidata, taheti, et ma maksaks sada eurot ja saaks selle korteriomaniku telefoninumbri. Nii loll ma muidugi ei olnud, nad ju ärivad sedasama telefoninumbrit kõigile maha, saavad ise kena kopika ja meie jääme pika ninaga. Pähh. Aga siis ma käisin uuesti seal Carnavalet' muuseumis, mis on siis Pariisi linnamuuseum. Päris ägedaid muuseume oskavad nad siinkandis teha. See oli ka niiiii kihvt, lisaks igasugustele maalidele ja joonistustele ja mööblile ja asjadele-esemetele olid nad tihtipeale teinud nii, et näiteks mingi toonase kohvikuruumi või mingi kirjaniku või kultuuritegelase kodumööbliga sisustanud toa täpselt nii, nagu tolle ajal oli, küll oli seal mingi tohutult vinge juugendstiilis juveelipood loodud, mis sajandivahetusel kõige kuulsam pood oli, siis oli seal mingeid tänavasilte ja reklaame ja uhket mööblit ja naeruväärsuseni pisiasju, nagu Marcel Prousti prillid ja Alexandre Dumas' kirjasulg jms. Päris põnev oli, tõesõna, mul läks seal oma kaks ja pool-kolm tundi raudselt, rääkimata raamatupoest, mis mu täitsa nutma ajas. Oleks miljonär...

Marais linnajagu on muidu ka äge, ainult kole kallis. Seal on selline tüüpiline, stereotüüpne vana Pariis, pisikesed kohvikud, kunstipärased butiigid, kus kõik hinnad algavad kuuekümnest eurost, aga kogu kupatus seal on seda ka muidugi väärt... Hästi nunnu. Aga siis mõned poed, spetsiifilised, on seal nii ägedad, paar sisustuspoodi leidsin ja siis veel mitu eripoodi, ei saa öelda, mis poodi, sest ma juba hakkasin jõulukinke varuma :D Lihtsalt mõned asjad sattusid ette, mis lihtsalt sundisid end ära ostma ja nüüd ma ei ütle ka, mis ma ostsin. Heee, tegelikult oli mul täna plaan raha kokku hoida. Nojah siis. Aga ei, see oli kasulik investeering.

Olgu, aga siis pildid... Et katsuda kuidagi kronoloogiliselt teha, siis alustame kõige algusest, sellest, kuidas ma Pariisi saabusin. Ja kuhu ma saabusin.

[Kurat, ma olin juba oma viisteist fotot kommentaaridega üles pannud ja siis kustusid nad kõik ära. Hakka jälle otsast peale nagu kilplane. Olgu peale siis]

Aga alustuseks siis see, et ma saabusin Triinu juurde, kaheksakorruselise maja kõige taevaalusemasse korterisse, kuhu meie asjad vaevalt ära mahtusid. Sees ei mahtunud pilti tegema, aga väljast nägi maja välja säärane:

Sealt kahe öö pärast lahkudes olime me mõnda aega kodutud. Asju oli meil selleks vääääääga palju nagu näha. Ja justnagu kiuste oli see aeg ka ainus, kus tegelikult vahepeal mingit vihma sadas:

Pärast seda faasi elasime nädalakese luksuslikus korteris kesklinnas, millest ma alles eelmisel nädalal neli pilti üles panin. Meenutuseks aga siiski, et olgugi et meil köögis orhideeõis oli ja puha, oli internet äärmiselt kehv ja me pidime istuma köögipõrandal, õueuks lahti ja ukseesised kardinad tänaval lehvimas, et naabruses asuva hotelli nett läbi paksude kiviseinte võtaks:

Sealt korjas meid üles Stephane, kes näeb välja tõeliselt ehtne prantslane, ehk siis säärane:

Ning tema poeg, kes on unustanud oma varasema hea kasvatuse ja tohutu viisakuse ning kes nüüd kogu aeg viimasel ajal muudkui jonnib ja jaurab, näeb välja sihukene. Peaks ütlema, et tal oli ka siin jonnituju, sest isa lasi tal ainult ühe korra karusselliga sõita.

Meie praegusest kodust olete te juba küll pilte näinud, aga kuna kordamine on tarkuse ema, siis veel mõned pildid esiteks minu ja seejärel Triinu toast:

Meie külast panin ma Liisi siinkäiguga seoses üles päris üksjagu pilte, neid ma ei hakka kordama. Ehk vast paar kurioosset pilti sellest, mida vein inimestega teeb. Siin oli nimelt too veinipidu, mida ma ka kuskil mainisin. Ja mainisin ka seda, et suhkruvatt kannab prantslaste jaoks nime "Papa habe" - voilà:

Ning täpsusvisete auhinnariiulist võib leida selliseid asju... Kui ma küsisin, kas neid saab võita ka, siis öeldi mulle, et omanik tõstis nad lihtsalt jalust ära, aga üldjoontes seisid nad keset mängupüstoleid ja kõrvitsaid ja ma ei tea mida veel.

Ehk siis nii:

Nii, ja kuna ma elan ju ikkagi Pariisis, kus on lisaks Eiffeli tornile ja triumfikaarele ka palju muud põnevat, siis siin on teile valik juhuslikke pilte juhuslikest nurgatagustest. Kõigepealt siis mõnus varjuline paik vana roomlaste aegse areeni juures:

Pantheoni sammaste mets:

Marais's leiduvad väääääääääga šefid kunstipärased asjad - sepistatud rauast sellised kokku joodetud mööblitükid:

Samuti on siin vingeid maju, mis näevad välja, nagu oleks nad puujuurte vahele tekkinud:

Lihtsalt vingeid villasid:

Ilusaid kirikuid... ja see ei tähenda ainult vana gooti stiili, eksole:

Ilusaid sügislehti (tegu on Père Lachaise'i surnuaiaga siis):

Pariis pealtpoolt näeb välja selline:

Ning maa alt säherdune: (koos Kerliga)

Siin on igasuguseid huvitavaid elukaid:

Ning kohalikel on palju veidraid harjumusi, nende seas kohvikutes istumine. Ja kohvikud hakkavad õhtuti välja nägema vot nihukesed:

Mhmh, siis me käisime kooliga ühel väljasõidul kunagi, eksole. Guise'is, kus oli üks Familistère'i nimeline kompleks. Põhimõtteliselt oli utoopialinnaga, midagi sotsialistliku linnakese taolist. See nägi enam-vähem väljast kõik selline välja:

Igapäevaelust niipalju, et sellise rongiga sõidan ma kogu aeg kuskile - selline näeb välja RER. Pisut mugavam ja avaram kui metroo lihtsalt:

Alatihti sai joomas käidud SEAL:

Ja minu koolimaja (IFU, see ilusam variant) näeb väljast välja säherdune. Seest jäid pildid kahjuks udused ja St. Denis ei ole ma veel söendanud kaameraga ringi käia.

Niisiis ja praeguseks aitab. Ma hakkan nüüd tegelema nende väljatrükitud variantidega. Selle asemel, et hoolega oma Bordeaux' ettekannet teha homseks. Ha-haaa.