Mõmpsikud vol 2

Kirjutamise aega mul ei ole. Kohe nagu ei olegi, viit minutitki :). Vaadake siis pilte. 

Väliseestlasena Tallinnas, teine nädal

Eile õhtul täheldasin, et nüüdseks olen ma esialgsest tagasiolekuvõõristusest juba täiesti üle saanud. Meelest läinud asjad on uuesti meelde tulnud ja ei jää enam nii ootamatult silma (eelkõige täiesti arulageduseni moes olevad geelküüned ja kuidagi hallide varjudena rahva seas liikuvad ja end seejuures nähtamatuna tundvad melanhoolsed vanakesed). Auklikud teed ja lagunevad majafassaadid juba enam ei häiri, Kuubal oli ikka oluliselt hullem :). Teatava meeldiva eestipärase tõhususega hakkan ka jälle ära harjuma, ehkki tähelepanuväärne on see siin ikka - eile saabus lõunasöögiks tellitud päevapraad näiteks nii ruttu, et umbes ettekandja jõudis köögist meile taldrikuga järele enne, kui me olime jõudnud laua valida. Ma olen üksiti taasavastanud, et krdi mugav on, kui kõike saabki korraldada veebis, ning olen täiesti vaimustuses soovitatud veebileheküljest https://xn--pevapakkumised-5hb.ee/, mille abiga saab ülevaate kõikidest suuremate linnade suuremate söögikohtade päevapakkumistest! Noja see on ikka ka fenomenaalne, kui sirgjooneliselt Eestis mingid asjad käivad ja kui palju valikut teatud küsimustes on. Lux on ju oluliselt tillem, nii et selle kõrval tundub Eesti kohe äärmiselt mitmekesine olevat. Pean praegu silmas eelkõige näiteks söögikohti ning meelelahutus- ja trennivõimalusi. Jõudsin vaid silmad otsivalt avada, kui kohe leidsingi nii palju toredaid variante, et nüüd ei tea kohe, mida valida ja kuhu minna. Selle jõudsin juba ära otsustada, et esmaspäevast hakkan käima kaks korda nädalas õhtuti täiskasvanute ujumistunnis (aitäh REVALi soovitajale!), aga täpselt samal ajal tahaksin minna Tallinna lahele kajakiga sõitma, kui ainult välja mõtleks, kuidas kahes kohas korraga olla... On mingid nädalavahetused, kus tahaks olla üldse kolmes kohas korraga... Või isegi neljas. Ja mingist hetkest tahaks hakata kolmapäeva õhtuti teatris käima, siis tuleb jälle ka tavalistel tööpäeva õhtutel valida, et kas trenn või teater... :). Täitsa uus häda jälle! :)






Oh, ja kui tuttavad lõhnad-maitsed igal pool on :). Keskturu juurest mööda jalutamine on see kõige toredam... Hommikuti on seal selline paks maasikalõhn, et selle nuusutamine võrdub praktiliselt maasikate söömisega. Ja õhtul lõhnavad paksu punase maasikalõhna sekka veel müümata jäänud hapukurgid. Lõhnavad nii hästi, et ma olen paar korda viimase müüja käest õhtul kaks kurki kaasa ka ostnud ja need siis tee peal, enne kojujõudmist suhu toppinud. Isegi tuul, valgus ja päike on siin hoopis teistsugused kui Luxis, see siinne tuul on selline tekstuuriga ja kõikehõlmav, ta puhub isegi ümber sõrmeotste ja silitab neid niimoodi pehmelt. Ja valgus on teistmoodi, sest see langeb läbi puulehtede igal pool. Maailm on selline lapiline, liikuv ja kuidagi nüansirohkem. Kohe lapsepõlv tuleb meelde :). Ja praegu lõhnavad siin alles pärnaõied, mis Luxis juba nädalaid tagasi ära õitsesid! Sest, noh, siin annab ka 22-kraadine kuumalaine sel aastal tõesti end pikisilmi oodata.




Üllatavat on ka. Näiteks tahtsin osta mingit 80-sendist saiakest ja neiuke leti taga küsis surmtõsiselt, kas ma tahan maksta sulas või kaardiga. Ma vahtisin talle tükk aega vist otsa, sest, nagu, mul ei oleks eluilmaski tulnud pähe maksta sellist väikest summat kaardiga! Ja isegi suuremat ostu ei panda enam ühegi koti sisse - käisin näiteks triikrauda ostmas ja tüüp arvas, et on täiesti normaalne, et ma jalutan poest ära, kast kaenla all. Isegi ei pakutud võimalust, et kas ma tahaksin kotti juurde osta või mitte... See oli küll pentsik, mu meelest. Meie maja liftis inimesed ütlevad ka juba täitsa võõrastele tere ja head päeva! Kohe üsna kõva häälega! Ja meie maja all kohvikus müüakse hommikul topsikuga kaasa putru, nagu see olekski maailma kõige tavalisem asi! Ma vaatasin kaks päeva öökullisilmadega, et inimesed päriselt ostavadki seda järjest. Täna siis ostsin (ilmselt massipsühhoosi tõttu) mina ka. Mina! Putru! Polnud vigagi!




Mm. Veel oli mul puhta meelest läinud, et siin võib vahetevahel aktiivset vene keelt ka vaja minna. Eks ma siis meenutan seda nüüd, kaevan teda ühe sõna haaval kuskilt 25 aasta vanuse kultuurikihi alt välja. Kuna viimasel ajal on kõige sagedamini tegeletud hispaania keelega, tuleb muidugi punnitamise peale esimeses järgus see. Siis tulevad kõik muud, selgemad võõrkeeled ja lõpuks - teinekord pärast pikemat mõtlemist - see otsitav sõna ikka ka vene keeles. Nalja muidugi saab. Esimese asjana mõtlesin ma näiteks igaks juhuks jupp aega, et kas ma ikka mäletan, kuidas telefonile vastates kenasti vene keeles paluda helistajal homme tagasi helistada. Meenus küll. Kõik, välja arvatud sõna "homme". Mille üle ma pikemalt juurdlesin ning mis kargas mulle lõpuks järsku pähe järgmisel hommikul ärgates. Noja nii edasi. Päev-päeva ja sõna-sõna haaval. Ükspäev üritasin turul eesti keeles küsida, millised herned on paremad, need või need. Müüjatädi ei saanud kuidagi aru, tema mõistis, et ma tahan hoopis neid ja neid ka veel. Pärast neljandat katset jätsin küsimuse sinnapaika ja võtsin herneid väljanägemise järgi. Vene keeles ei saanud küsida, sest kuigi ma suutsin välja mõelda suurema osa lauset ("Kumbad on magusamad, need...?"), ei meenunud mulle ka parimagi tahtmise juures, kuidas võiks vene keeles kõlada sõna "või".  Hernekotiga koduteele asununa võtsin libedamalt tulevate keelte najal kõik täishäälikud järjest läbi - eeee? oooo? iiii? No kuidas ta, pagan, saab siis veel olla? Siis plahvatas: "ili"! See oli tõeline ahhaahetk, ma tundsin, ausõna, täiesti korralikku võidurõõmu! :) Noja, vaat, nii ma siis seda ammu, oivägaammu unustatud keelt jälle meelde tuletangi.




Muide, kas keegi teab, kas Tallinna randades saab ka kuskilt endale paariks tunniks ilma suurema ettevõtmiseta kajaki laenutada ja sellega siis omapäi piki randa ringi aerutada, kuniks enam ei jaksa? Või saab kajakiga sõita ainult mingi rühmaväljasõidu raames? Või on laenutused kõik sellistes erilistes kohtades, et ilma autota ei saa? Tahaksin! Tahaksin nii, et lähed randa ja sealt rannavarustuse laenutusest võtad kaheks tunniks, lohistad vette ja pärast tood tagasi... On siin midagi sellist? Või kui kajakki ei saa, siis äkki seda aerusurfilauda? Seda ma ei ole veel proovinud, aga tahaksin katsetada küll... Pärnus saab, seda ma juba tuvastasin, aga no Pärnus ma olen nädalavahetusel. Nädala sees võiks ju Tallinnas ka proovida... Vihjed on teretulnud!


Sellega ma siinkohal praegu lõpetangi.


Olge toredad!

M.

Mõmpsikud

Meie pisipere kasvab jõudsalt. Silmad said neil pähe juba nädala keskel. Eile ütles esimene neist "auh". Täna istus tüdruk juba täitsa ise oma pool minutit üsna istuvas asendis. Kõige suurem poiss tuterdab üsna eduliselt nelja jala peal ringi ka, ehkki need jalad kipuvad tal aeg-ajalt veel alt ära kaduma, nagu ta oleks väga libedale jääle sattunud. Täna said nad ka esimest korda maitsta piima sees puruks pressitud kutsikakrõbuskit. Ja kõige pisem poiss tundis sellist mängulusti, et hakkas oma hambutu suuga sikutama nii aluslinu kui ka mamma vuntse. No nad on lihtsalt nii võimatult armsad! 

Kui keegi tahaks endale kaaslaseks üliarmsat elavat ja lustakat kutsulast, kelle emme on tubli ja ontlik agilitykoer ja issi ülemaailmsetelt näitustelt võitjatiitleid kogunud ilueedi, siis andke teada!

Järjekordne uus kodu on leitud

Eile õhtul sain kätte korteri võtmed. Õnneks sellega nüüd lõpuks laabuski kõik - korter on esiteks olemas, teiseks hea koha peal keskturu juures ja kolmandaks kena. Ühetoaline ja väiksevõitu küll, aga suure rõduga, täpselt parajalt möbleeritud ja muidu igati viisakas ja värske. Noh, tähendab, riidekapp oleks võinud iseenesest veel olla, sest praegune lahendus seisneb väga arvukates riiulites ja stangedes, aga alukaid ju puu peale ei riputa. Aga eks ma siis lahendan asja lihtsalt teisiti, lihtsalt natuke on mõelda vaja. Kolin pesu vannitoa kappi vms. Muidu maakler oli äärmiselt asjalik ja tõhus tegutseja, paberimajandusega ei tundu nende firma puhul probleeme tekkivat ja... mul oli kohe hea meel jälle kohvrid päriselt üleni lahti pakkida ja end kuskil sisse seada.

Sest see hotell, see hotell (Center) oli selline naljakas. Toad olid seal täiesti korras, värskelt renoveeritud ja puha, aga koridorid ja vastuvõtt olid sellised... kusehaisused, odava ja plekilise mistra vaibaga ja kogu aeg logeles, suitsetas või kakerdas seal igal pool väga allakäinud olemisega ja purjakil soomlasi ja veidi omamoodi venelasi, kelle pärast ma väga oma arvutit ja muud kaasa veetud olulisemat kraami hotelli jätta ei söandanud. Ilma seda tabaluku taha panemata. Aga muidugi hind oli hotellil soodne ja, nagu öeldud, tubadele ei saa tõesti mitte midagi ette heita. Need olid lihtsad, aga puhtad, uue sisustuse ja igasuguse kriimuta mööbliga. Täielikus kontrastis hotelli avalike ruumidega...

Enivei. Täiesti korralikule hotellitoale vaatamata tahtsin ma seega sealt siiski esimesel võimalusel pääseda, nii et otsustasin, et ehkki mul oli makstud veel ühe öö eest, katsun kohe veel samal õhtul end juba uues korteris sisse seada. Tormasingi siis pärast võtmete kättesaamist otsejoones kaupsi voodipesu ostma ja siis kohvreid ükshaaval hotellist ära vedama. Kui ma olin kõik käigud käidud saanud, triljon kotti ja kaupa kohale vedanud ning lõpuks maha istuda saanud, lõid mul jalad ikka tõsiselt tuld välja. Jalaoperatsioonist saadik teine sammutulemus tuli ära, kandamitega pealekauba! Aga väga mõnus tunne oli laias voodis ETVd näitava ekraani ees sirakile visata, kirsiõlu näppu võtta ja teada, et nüüd võib kohvrid tühjaks teha, asjadele oma koha leida ja mingi staap on olemas. Jess.

Mm, muide, kaupsis sattusin tollesama müüja juurde, kellelt ma pühapäeval kohvrilukku tahtsin. Ma olin ilmselgelt millegipoolest toona nii erandlik, et jäin talle meelde, sest ta vaatas nüüd jälle mind ja mu voodipeshunnikut ja küsis: „Kas partnerkaardi registreerisite juba ära???“ IRW. Ma vist olen nii ilmselgelt valge vares :). Nojah. Pooled inimesed alustavad minuga muidugi juttu üldse inglise keeles... Välismaal elamine jätab ikka ilmselgelt mingi jälje, ehkki ma ei tea täpselt, millise...

Siin kontoris tunduvad praegu üldiselt üsna rahulikud päevad olevat. Suvel on kõik partnerid puhkusel, nii et sellest tingituna paistab siin ka tegevus aeglustunud olevat ja lained just üle pea ei löö. Aga ega ma ei kurda :). Sisseelamiseks ongi see väga mõnus tempo. Tutvun inimeste, teemade ja oludega, kasutan rõõmuga ohjeldamatult siinset tohutut kohvimasinat, korraldan elu, vaatan iga päev läbi siia mägedena laekuvat perioodikat ja hoian silmi-kõrvu lahti. Väga pro!

Ma olin, muide, äärmiselt pettunud, kui lugesin, et Kalev SPA on suvel remondis. Hmpf. Kus siis nüüd tuleb ujumas käia? TIKi spordihoone on ka suvel kinni, Nõmme ujula on kaugel... Hmpf. Peab vist Tallink SPA järele proovima...

Rohkem ei oskagi praegu midagi luuletada. Lähen naudin elu!

Nautige teie ka!

 

M.

 

Väga palju vett

Viimasest korrast on väga palju vett merre voolanud ja veel rohkem on juhtunud. Mu elu on jälle karussell - ja kuigi mul ei ole aega selle üle järele mõelda, naudin ma seda täiega. Kuna aga nendel hetkedel, mil midagi põnevat ei toimu, olen ma alati pärast esimese lõigu kirjutamist ära väsinud ja magama vajunud, järgneb nüüd postitus, mis koosneb ise aegadel kirjutatud juhuslikest jupikestest... Ühtlustada ei jaksa, suurema tõenäosusega tuleb jälle enne uni :). Aga noh, kärab sellisena ka. Lugege terviseks!

- - -

Nalja on kõvasti saanud. Kõik, mis ma juba ära korraldatuks pidasin, lagunes koost... Tallinnas välja vaadatud korter anti teisele kliendile, kes ei tahtnud pabereid. Teine välja vaadatud korter anti teisele kliendile, kes tahtis seal olla kaks aastat minu kuue kuu vastu... Kolmandasse kolin loodetavasti homme siiski sisse, seniks elan Narva maanteel mingis jaburas hotellis, kus on näiteks Kanal 11 ja TV3 ja mustmiljon Rossija kanalit, aga mitte ETVd. Hotellituba iseenesest on täeisti pro - puhas, korras ja värskelt renoveeritud, aga vastuvõtt, vastuvõtutütarlapse teravaks ihutud rohelised küüned ja koridor olid sellised, et ma läksin pühapäeva õhtul esimese asjana kaupsi kohvritele tabalukkusid ostma, sest ilma nendeta ei söandanud ma oma varanatukest siia igaks juhuks jätta. Pühapäeva õhtul käisin tabalukke ostmas, mind you! Ja pood ei olnud ainult lahti, vaid ka kubises inimestest! Enivei. Luxis otsib minu korteris elama pidanud töökaaslane bürokraatlikel põhjustel uut korterit. Saan vaid loota, et kõik asenduskorraldused jäävad vähemalt jõusse ja mõni mu lilledest on jaanuariks veel elus, suvalisel ajal tilkuvad arved jõuavad kuidagi minuni ja koristaja mind sellise segaduse pärast lõplikult ei hülga. Reedel sain poolkogemata ligi ühele mind puudutavale huvitavale kirjavahetusele, kus itimehed juurdlema hakkasid, kuidas mind siia Tallinnasse ümber kantida... See käis stiilis "no me võime püüda ta konto ajutisele kettale transfeerida, siis te võite püüda sellele seal ajutise juurdepääsu anda ja no kui hästi läheb, siis me saame ta andmed pärast tagasi ka...". Jah. Ja noh, kogu mu elu käib mul praegu selles stiilis :). Ma vahepeal teen OMMMMMMMMM ja loodan, et kõik kuidagi laheneb :).

- - -

Eelmise nädala olin Strasbourgis. Korraliku tuumanohuga, mis sai alguse linnaliini bussi konditsioneerist (kui õues oli 34 kraadi), lõi kohe igasugustesse koobastesse ja kanalitesse ka, nii et ma olin ikka üle nädala täiesti umbes ja rögisev ning käisin ikka iga päev apteegis kõikvõimalikke nohuvastaseid ravumeid hankimas. Hmm, ma siiamaani imestan, et ma Tallinna lennud sellise põletikulise tatitõvega täiesti muretult üle elasin... Aga see selleks. Strasbourgis oli väga vahva nädal tatitõvele vaatamata. Käisin tööle lisaks kolmapäeva hommikul peaministri kõnet kuulamas ja päeviti natuke linna peal jalutamas (allahindlused olid!), tegin operatsioonist saadik kõige kõvema sammutulemuse (16 417 sammu) ja eksisin muu hulgas ühel päeval vastu ööd töö juures niimoodi ära, et ei saanud enam majast väljagi. Hästi tore oli see, et käisin koos ühe töökaaslasega, kellega me muidu väljaspool tööd väga sageli kokku ei puutu. Kahjuks, sest tegelikult on meil palju toredaid ja põneva taustaga kolleege, kellega tahaks rohkem tuttavaks saada. Aga nüüd oli mul see võimalus - ning ääretult huvitav ja värskendav oli :).

- - -

Kardinaalselt teistsuguse uudisena on meil ka kutsikad majas. Keda mina nägin muidugi umbes täpselt 12 tundi pärast nende sündimist, kui puhkuse ajal Eestis olin (need kaksteist tundi möödusid peamiselt neid lutitades ja lõputuid kõhu-sabaaluseid masseerides). Oi, küll nad olid võimatult nunnud! Ootan juba kannatamatult nädalavahetust, et saaks koju neid näppima minna. Nendega oli ka palju draamat - röntgenpildi järgi ootasime ühte kutsikat ja Miale määrati keisrilõige. Noja siis selgus, et kutsikaid oli tegelikult 5! Kellest üks oli nii tilluke, et tema ei suutnud vastu pidada rohkem kui 24 tundi, aga ülejäänud paistavad piltide järgi mühinal kasvavat... On teised juba sellised mõnusad trumlid...

- - -

Täna oli mul esimene tööpäev uues kohas. Pean ütlema, et eriti närvi ma ei jõudnudki minna, sest viimasesse aega on nii palju muljeid kuhjunud, et, noh, uus töö tundus kõige selle keskel täiesti tavaline :). Aga ongi hästi, et närvitseda ei jõudnud, sest päev kujunes ülenisti meeldivaks. Töökaaslased tunduvad igati sõbralikud, abivalmid ja informatiivsed ning isegi itiasjad sain tervelt kella poole neljaks juba niimoodi korda, et sain arvutisse sisse logida. Mu meiliarhiivgi jäi ümberkantimise käigus alles ja puha... Seevastu kõikidele senistele tavaprogrammidele siin osakonnas juurdepääs täiesti puudub - ei ole mul siin ei T-Flowd ega Studiot, tp-st, Questist ja Iterist rääkimata. Mis muidugi ei ole üldse paha. Või noh, Quest oleks teinekord ikka abiks, aga... Saab ka muudmoodi. Tegemisi tundub siinses büroos järgmisel poolaastal tulema muidu väga vaheldusrikkaid ning ootan huviga neis kaasalöömist! Ma väga loodan, et ei jää siin "ajutise algaja" pulgale, vaid et ma ikka tõestan end kui arvestatav kätepaar. Täna üritasin ma muidugi lihtsalt orienteeruda ja ütlesin peamiselt selgituste peale "okei" :). IRW. Aga no alguse asi. Muidu kontor on siin tõeliselt ilus. Heas kohas ka ja, mm, kohvimasin on neil suur kui ahi :)! Ja kui head kohvi see veel teeb! See on minu silmis loomulikult tohutu pluss, ma olen ju suur kohvijoodik! Ümberringi leiab söögivõimalusi ka paaaalju ja häid, täina lõunatasin ma näiteks täiesti subsideerimata pubis tervenisti 3.61 eurtsi eest (ma ikka ei ole üldse enam selliste hindadega harjunud!), pärast käisin ja ostsin kaupsist magustoiduks kihilist küpsist ja keefiri ning õhtul käisin veel raamatupoes, kust kahe telliskiviga ära jalutasin. Esmaklassiline, ma ütleks!

- - -

Samas ma ausõna ei mäletanud, et Tallinna teed on nii hirmsalt auklikud ning et inimeste seas moodustavad suured selgepiirilised rühmad blondid hiiglaslike teravaks ihutud kunstküüntega bimbod ja kasimata joodikud. Sellest olen ma ka kuidagi võõrdunud, et siin on igas kolmandas majas alkopood, ning kesklinn tundub üldiselt olevat ka täiesti ära rimistunud. Kellele on tarvis nii palju rimisid, ah??? Aga hinnad on ikka uskumatult odavad... Ja kõik asjad lõhnavad nii tuttavlikult - kaupsi tunnel ja CoffeeIn ja toidupoe pesuvahendite riiulid ja lilleturg ja üldse... Ja kajakad! Kui tore on voodis kajakate pasundamist kuulata! Mmm, samas eile ärkasin ma teatava nördimusega kell 5.13, sest päike paistis silma! Nagu mis mõttes??? Öösel peaks pime olema! Ei ole enam harjunud nii valgete öödega, väga pentsik...

- - -

Sellega ma täna piirdungi. Tõtt-öelda vaatan ma praegu hotelliaknast alla ja näen maja, kus elavad mu tuttavad Pariisi päevilt. Ja siis veel helistas täna Liina, kes aitaski mul korteri sebida, ning kes oli puhta üllatunud-pettunud, et kui mul kuskil ööbida ei olnud, miks ma siis neile ei läinud. Hellele ütlesin ma ise küsitud öömaja üles, sest ei suutnud ette kujutada pühapäeva õhtul kahe kohvriga linnast välja sõitmist ja perepeole sisse sadamist. Nii mõnigi Luxi töökaaslane on juba Tallinnas ja oleks valmis kokku saama. Aga ma veel kuidagi ei ole oma uude ellu nii piisavalt sisse kolinud, et uute elamustega tegeleda... Järgmine nädal... Kui saan kohvrid ka uues korteris lahti pakitud ja enam ei ole kohe pärast tööd midagi hädavajalikku või erakordset teha. Siis hakkan tavaliseks suhtlemisaltiks Mariseks. Vot. 

Seniks pakaa!

M.