laupäev, 24. juuni 2017
teisipäev, 20. juuni 2017
Esmakordne juhus
Päike paistab, aga vihma sajab. Ja siin uues korteris on hääääääääästi suur terrass õuelaua ja -toolidega, ripptooli ja lillepottidega. Ma jummmmmaldan seda terrassi :P. Ja üldse, uut kodu. Siin on näiteks laeaken, mis krõbiseb, kui vihma sajab. Ja induktsioonpliit, mis kohiseb, ja parkett, mis kassi küünte all klobiseb. Saunast ja muust toredast ma parem ei räägigi :P. Ma ei ole isegi veel seda proovida saanud :P. Ega oma magamistoale sisustuslahendust välja hakanud mõtlema :). Aga no küll jõuab :P.
Siin on üksiti kass, kes on lõpuks, pärast kolm täispäeva kestnud mossitamist nõus mind jälle tavapärase sõbralikkusega kohtlema ja isegi sülle tulema. Ja koer, kes on nii viimaseid päevi kutsikaootel, et ta on veel laisem kui mina! :P Uskumatu, eks? Me siis mõlemad räägime emale, kuidas me kumbki EI VIITSI randa jalutama minna, mis siis, et ilm on ilus ja rand käega katsuda :). Niisama sirakil terrassil vedeleda on ju palju mõnusam :).
Kõigele muule heale lisaks on mul laua peal uus apteeker Melchiori raamat, mida ma küll olen lugenud koguni kolm lehekülge, ja tavalise Eestis läbiviidava tehnokontrolli raames käisin ära dermatoloogil ja hambaarstil. Viimast üle kahe aasta, sest enne jalateemat oli eelmisest korrast liiga vähe möödas, ja pärast jalateemat pole ma ju Eestisse jõudnud. Ja teate! Seal juhtus midagi täiesti seniolematut! Esimest korda elus sain ma hambaarstilt oma hammaste seisukorra eest kiita ning tulin ära nii, et isegi tuimestust ei olnud vaja teha. Ainult äramurdunud plomminurk lapiti ära ja natuke hambakivi eemaldati, aga see oligi kõik. Juhhuuu! Vahepeal tundus juba küll, et ma ainult lagunen igast otsast. Nüüd on jälle lootust.
Muidugi seda teatas ta mulle ka, et mu viimane tarkusehammas tuleks millalgi lähemas tulevikus siiski välja tõmmata, sest see on luutüki alla kiilunud, ainult otsapidi väljas ja puseriti ja vajab väljatõmbamist enne, kui sellesse auk tekib, sest pärast pole enam üldse kuskilt kinni võtta. Bööö... Mulle tegelikult juba aitaks igasugustest suurematest meditsiinilistest operatsioonidest. Aga nüüd siis pandi septembriks kirja selline asi. Nojah, mis siis ikka... Ülemiste tarkusehammastega läks mul mõlemaga hästi, need saadi omal ajal kergesti kätte, aga teise alumisega oli ikka rist ja viletsus - seda lõiguti sealt kildhaaval välja ja aiaiai, kui valus oli pärast kaks nädalat. Põletik tekkis ka... Bööö... See väga ei julgusta. Ega ka see, et ta juba teatas ette, et pangu ma vaim valmis väga keeruliseks eemaldamiseks, vähemalt kahepäevaseks paistetuseks ja järjekordseks antibiootikumikuuriks... Hmpf, oli seda nüüd siis tarvis?
Puhkus on muidu ikka tore, ma olin kohe unustanud, kui tore :P. Saab sõpru näha ja reisiplaane teha ja kodusööki süüa ja üldse... Mitte mõelda :). Minu auks on Pärnus üsna ilus ilm ka olnud :P. Ema juba teatas, et seda on siin siiani väga harva ette tulnud... IRW, siin õitsevad veel sirelidki, ehkki jaanipäev on kohe käes. Luxis on seevastu 35 kraadi sooja, see on väike ninanips. Aga no ma olen siiski ka kaks päeva terrassil saanud päevitada, nii et kurtmiseks pole päriselt põhjust :P. Ja emme käis kaks õhtut juba ka meres ujumas... Mina veel ei söandanud. Muidu veel ju võiks, aga siin tuleb enne kolm kilomeetrit vees ära kahlata, enne kui naba märjaks saab. Selle ajaga jõuab ikka üsna külm hakata...
Nüüd tikub uni peale. Jätangi teid sinnapaika ja tukun natuke kassi kaisus. Eks siis paistab, mis edasi.
Olge siis toredad ja järgmise korrani!
M.
Siin on üksiti kass, kes on lõpuks, pärast kolm täispäeva kestnud mossitamist nõus mind jälle tavapärase sõbralikkusega kohtlema ja isegi sülle tulema. Ja koer, kes on nii viimaseid päevi kutsikaootel, et ta on veel laisem kui mina! :P Uskumatu, eks? Me siis mõlemad räägime emale, kuidas me kumbki EI VIITSI randa jalutama minna, mis siis, et ilm on ilus ja rand käega katsuda :). Niisama sirakil terrassil vedeleda on ju palju mõnusam :).
Kõigele muule heale lisaks on mul laua peal uus apteeker Melchiori raamat, mida ma küll olen lugenud koguni kolm lehekülge, ja tavalise Eestis läbiviidava tehnokontrolli raames käisin ära dermatoloogil ja hambaarstil. Viimast üle kahe aasta, sest enne jalateemat oli eelmisest korrast liiga vähe möödas, ja pärast jalateemat pole ma ju Eestisse jõudnud. Ja teate! Seal juhtus midagi täiesti seniolematut! Esimest korda elus sain ma hambaarstilt oma hammaste seisukorra eest kiita ning tulin ära nii, et isegi tuimestust ei olnud vaja teha. Ainult äramurdunud plomminurk lapiti ära ja natuke hambakivi eemaldati, aga see oligi kõik. Juhhuuu! Vahepeal tundus juba küll, et ma ainult lagunen igast otsast. Nüüd on jälle lootust.
Muidugi seda teatas ta mulle ka, et mu viimane tarkusehammas tuleks millalgi lähemas tulevikus siiski välja tõmmata, sest see on luutüki alla kiilunud, ainult otsapidi väljas ja puseriti ja vajab väljatõmbamist enne, kui sellesse auk tekib, sest pärast pole enam üldse kuskilt kinni võtta. Bööö... Mulle tegelikult juba aitaks igasugustest suurematest meditsiinilistest operatsioonidest. Aga nüüd siis pandi septembriks kirja selline asi. Nojah, mis siis ikka... Ülemiste tarkusehammastega läks mul mõlemaga hästi, need saadi omal ajal kergesti kätte, aga teise alumisega oli ikka rist ja viletsus - seda lõiguti sealt kildhaaval välja ja aiaiai, kui valus oli pärast kaks nädalat. Põletik tekkis ka... Bööö... See väga ei julgusta. Ega ka see, et ta juba teatas ette, et pangu ma vaim valmis väga keeruliseks eemaldamiseks, vähemalt kahepäevaseks paistetuseks ja järjekordseks antibiootikumikuuriks... Hmpf, oli seda nüüd siis tarvis?
Puhkus on muidu ikka tore, ma olin kohe unustanud, kui tore :P. Saab sõpru näha ja reisiplaane teha ja kodusööki süüa ja üldse... Mitte mõelda :). Minu auks on Pärnus üsna ilus ilm ka olnud :P. Ema juba teatas, et seda on siin siiani väga harva ette tulnud... IRW, siin õitsevad veel sirelidki, ehkki jaanipäev on kohe käes. Luxis on seevastu 35 kraadi sooja, see on väike ninanips. Aga no ma olen siiski ka kaks päeva terrassil saanud päevitada, nii et kurtmiseks pole päriselt põhjust :P. Ja emme käis kaks õhtut juba ka meres ujumas... Mina veel ei söandanud. Muidu veel ju võiks, aga siin tuleb enne kolm kilomeetrit vees ära kahlata, enne kui naba märjaks saab. Selle ajaga jõuab ikka üsna külm hakata...
Nüüd tikub uni peale. Jätangi teid sinnapaika ja tukun natuke kassi kaisus. Eks siis paistab, mis edasi.
Olge siis toredad ja järgmise korrani!
M.
teisipäev, 13. juuni 2017
Bürokraatiavaimustus
Ma sain täna lähetuskorraldused kätte! Kogu pataka! Nüüd on mul neid ühe ja sama lähetuse kohta millegipärast tervenisti kolm. Ärge küsige, miks nii palju. Ma ka ei tea, aga peaasi on see, et mul on NÜÜD luba hakata lennupileteid muretsema, korterit üürima ja kõike muud eluliselt olulist tegema. Nii jõuab enne juulis jälle välismaale kolimist asjadega ju peaaegu täitsa valmis! Kui fantastiline!
Asi võib olla selles, et ma saatsin täna lähetustega tegelevasse osakonda leebe, kuid ahastava kirja meeldetuletusega, et ma olen tööl veel selle nädala lõpuni. Et kui nad tahavad, et ma kolin, siis peaks paberid selle nädala jooksul ära tegema, sest muidu on jama.
Läks viisteist minutit mööda ja sealt need paberid tulidki! Kenade puhkusesoovidega pealekauba. Vau! Ma tegelikult olin vaimus valmis veel kaks nädalat ootama!
Muidugi omaette ooper oli see, et mõni aeg hiljem tuli kõne meie reisibüroost. Seal oli mu ebakonventsionaalse paberipataka ja piletitellimuse saanud härra äärmises segaduses ja uuris: "Vabandage, kui te peate olema Tallinnas sel päeval kella 8.29-ni ja Malagas samal päeval kell 8.30, siis kumb teie meelest prioriteetsem on? Kella 8.29-ni Tallinnas viibimine või kella 8.30-ks Malagasse jõudmine?" :) :) :)
Igatahes. Sellega tegeleme homme. Seniks langes suur kivi kaelast! :P Ma siis nüüd olen ikka päriselt ka tulemas :P. Äge!
Head ööd!
M.
Asi võib olla selles, et ma saatsin täna lähetustega tegelevasse osakonda leebe, kuid ahastava kirja meeldetuletusega, et ma olen tööl veel selle nädala lõpuni. Et kui nad tahavad, et ma kolin, siis peaks paberid selle nädala jooksul ära tegema, sest muidu on jama.
Läks viisteist minutit mööda ja sealt need paberid tulidki! Kenade puhkusesoovidega pealekauba. Vau! Ma tegelikult olin vaimus valmis veel kaks nädalat ootama!
Muidugi omaette ooper oli see, et mõni aeg hiljem tuli kõne meie reisibüroost. Seal oli mu ebakonventsionaalse paberipataka ja piletitellimuse saanud härra äärmises segaduses ja uuris: "Vabandage, kui te peate olema Tallinnas sel päeval kella 8.29-ni ja Malagas samal päeval kell 8.30, siis kumb teie meelest prioriteetsem on? Kella 8.29-ni Tallinnas viibimine või kella 8.30-ks Malagasse jõudmine?" :) :) :)
Igatahes. Sellega tegeleme homme. Seniks langes suur kivi kaelast! :P Ma siis nüüd olen ikka päriselt ka tulemas :P. Äge!
Head ööd!
M.
laupäev, 10. juuni 2017
Suu kõrvuni
Päevad muudkui lendavad mööda. Natukene veel, siis läheb reisimiseks. Seni asjatan tööde ja korralduslike küsimustega. Olen juba bürokraatias kõva käsi. Võin rääkida lõputuid naljalugusid sellest, kuidas tohutus organisatsioonis kõik paratamatult ringiratast ja viiteajaga käib, et kõik võimalikult segaseks saaks. Noh, see lihtsalt on nii, kui iga asja jaoks on eraldi inimene ja kõik pöördumised peavad vähemalt seitsmest instantsist läbi käima. Oli vaja jälle näiteks üks paber ära teha. Andmed said selleks esitatud juba mitu nädalat tagasi. Aga eelmine nädal - ja enne, kui see paber valmis tehti -, soovisin mina dokumendi jaoks esitatud andmetes muudatust teha. Nende kasuks, olgu öeldud - ma ei tahtnud neil lasta endale TGV piletit osta, sest selgus, et saaksin Strasbourgi ka autoga, hoides kokku oma aega ja paarsada eurtsi nende raha. Saatsin kõigisse õigetesse instantsidesse selle kohta kirja. Vaikus. Hea küll, ei loeta kirju. Ma olin aga mõnevõrra üllatunud, kui päev hiljem saadeti mulle pöördumise peale lõpuks valmis tehtud, ent muutmata andmetega kinnitatud paber ja lubadus rongipiletid postkasti saata. Võtsin siis selle poolnaljaga teadmiseks, otsustasin, et hea küll, ma ei viitsi hakata möllama, lähen siis ikka rongiga, kui nad oma kirju ei loe ja nüüd on ametlik paber ka juba valmis tehtud. Hästi. Selle nädala alguses sain aga kirja, et ups, me nüüd lugesime te eelmise nädala maili ka läbi, et te tahtsite muudatust ka või? Noja kuigi minul oli siis juba üsna ükskõik, kuidas asi jääb, otsustas proua Brigitte pidada siiski maha põhjaliku kirjavahetuse veel viie inimesega, et kõigile asjassepuutuvatele kolleegidele nüüd eraldi südamele panna, et mulle ei ostetaks ametlikule paberile kirja pandule vaatamata neid tarbetuid rongipileteid. Tore. Aga see ühe süütu praktilise muudatuse tegemine muutus tüüpilisel kombel kuidagi äärmiselt ebaproportsionaalseks sahmerdamiseks ja nii paljudele inimestele seletamist väärivaks teemaks :). Hee, ja ma muidugi ei taha teadagi, kui kõvasti kõik need inimesed mind nüüd kiruvad selja taga, et ma kohe kuidagi ei saa ilma plaane muuta tahtmata :).
See muidugi on lihtsalt üks selline leebe näide. Teemasid on oluliselt rohkem. Tallinna korteri esindaja käest oli näiteks vaja ka saada ametlik pakkumine, sest ilma selleta ei kiideta mu kulusid heaks ja kõik mu paberid seisid selle taga. Kaks nädalat muudkui mangusime sõbrannast maakleriga seda korteri esindajat, et saatku see ruttu ära, et vaja on. Aga tema oli reisil ja lubas see esmaspäev kohal olla ja siis kohe ametliku pakkumise saata. Noh, ootasime. Esmaspäeval ta siis oligi olemas, ainult et see, mille ta saatis, ei olnud kohe kuidagi esinduslikum kui tavaline õnnetu meilikribal, mis kohe päris kindlasti meil siin läbi ei läheks. Palusin (Liina vahendusel), et ta teeks selle veidi ametlikumaks ja paneks selle vähemalt firma blanketile. Tema vastu: "Mingit planketti mul pole!" Arvasin, et ta ei saanud ilmselgelt aru, mis see "plankett" on, küsisin, et pangu pakkumisele firma logo ja rekvisiidid ka. Tema vastu: "Mingit logot mul ei ole, firma andmed võin panna." Siis pidi Liina talle neli korda seletama, kuidas ja mis andmed ta täpselt sinna panema peaks. Saatis oma firma blankette ja näidispabereid talle ja oli sellele blondile saadetavates kirjades nii lõputult viisakas ja optimistlik, et ma kohe imetlesin teda. Noja lõpuks sain siis Liina närvirakkude abil kohendatud .pdf faili, mis on küll tunduvalt parem kui esialgne variant, aga mille kohta ma siin siiski mõttelist karikakart kitkun... Sobib, ei sobi, sobib, ei sobi? Eks siis paistab. Kui juhtumisi ei sobi, siis olen ma küll muidugi päris plindris, sest aega enam ei ole, aga elukohta on vaja. Ja noh, lisaks veel sellist sellist korralikku paberitega elukohta. Nii et hoidkem pöialt, et see paber siiski vajalikud allkirjad kätte saab. Ma ei taha mõeldagi, kui keeruliseks korralduslik külg vastupidisel juhul läheb...
Tjah. Et ühesõnaga planeerimist ja korraldamist mul siin veel jagub, aga nii mõnusalt huvitav on tänu sellele kogu aeg ka :). Võtab kohe suu kõrvuni. Seda enam, et suvi ja meelelahutuste aeg on ka käes. Kuna varsti ma ei näe pool aastat siinseid inimesi, siis ma üritan üritusi ja seltskondlikke olemisi ka võimalikult palju nendel päevadel kalendrisse põnevuse kõrvale ära mahutada. Olengi ka sellel rindel üsna eeskujulikult tegutsenud. Teisipäeval oli Paabeli pidu. Eile käisime restoranipäevade raames Chiggeris väga head jänest söömas. Eelmisel reedel veetsime me Katriniga pika aja kõige andekama õhtu hiinakas ja latiinobaaris kokteile kaanides :). See oli nii lõbus, et võtab siiani muige näole, kui ma nendele daiquiridele mõtlen... Täna avaneb aga võimalus tutvuda teiste ühe endise töökaaslasega, kes on Luksemburgi tolmu jalgelt pühkinud, aga kellest ma ikka aeg-ajalt jutte kuulen - nüüd lõpuks on ta jälle Luxi külla tulemas ja juba on ette nähtud seltskondlik koosviibimine, nii et ma saan ka lõpuks ta näo ja nime kokku panna. Jee-jee, ilm on ka suurepärane, nii et seltskondlik õhtusöök kuskil restoraniterrassil kõlab täiesti näidustatult! Äggee!
Muudest sündmustest veel nii palju, et hispaania keele eksamit sain loa teha täitsa valel päeval ja täitsa valel kellaajal, aga vähemalt leidsime kalendris õpetajaga kolme minu seisukohast ainuvõimaliku päeva seast sellise aja, mis meile mõlemale sobib. Lähen siis teise rühma tundi eksamit kirjutama. Nii äraütlemata vastutulelik õpetajast. Pärnu puhkuse ajaks on ka plaane rohkem kui küll, praktiliselt igaks päevaks on juba mingi randevuu kirjas, ehkki ma justkui pole veel päriselt puhkuse peale mõtlemiseni jõudnudki! Esimene kohver on ka igatahes pakitud. Strasbourgi teema on vist nüüd selge, vähemalt seegi. Loodetavasti saavad Tallinna komandeeringu paberid ka ikka varsti sinnamaale, et võib lennupiletitega tegelema hakata... Mulle meeldiks need ära osta vähemalt mõni päev enne, kui päriselt lendamiseks läheb. Noja siis tuleb veel välja mõelda, mida oma siinse korteriomanikuga teha. Viimane minekueelne siinne arstiaeg on ka veel ümber vahetamata, sest küll nende sekretariaat ei vasta, küll löövad juba kell kolmveerad neli automaatvastaja peale, et meie läksime täna koju ära, helistage esmaspäeva hommikul uuesti. Vot. Eks ma siis püüan esmaspäeva hommikul uuesti helistada :S. Noja muidu järgmine nädal on istung ja Eestist saabub ka minu korterisse koliv töökaaslane, kellega me siis veel natukene aega korterit jagame. Need mõned päevad, mis mind eri reiside vahel Luxis ootavad :). Minu seisukohast on see hea, saangi talle ära näidata, kuidas mu korter toimib - mis ei tööta ja mis kipub mõnikord alla kukkuma jms. Hihii, ja lillepottide peale kirjutasin talle üksikasjalikud juhised valmis - alpikannile vesi kaussi, mitte potti, sellele pelargonile pigem vähe, sellele pigem rohkem, selle lille potti palun mite liigutada jne jne jne :) :) :).
Aa, ja meie vana kodu Pärnus on nüüd ka AirBNB kaudu suvekorterina välja üürimiseks üleval. See nädal tulid esimesed üürilised. Pidi tulema kaks Eesti tüüpi üheks ööks, aga kui ema kohale läks, ootasid teda hiinlased, kes lootsid, et saavad veel kuuks ajaks jääda. Jälle üllatus :). IRW. Õnneks kukkus nendega vist kõik ikka hästi välja, nii et loodetavasti jätkub kõik samas vaimus - humoorikalt, muretult ja üha rohkemate külastajatega...
Vot. Aga kuna sellega said mul kirjutamisväärilised mõtted nüüd otsa, aega on niikuinii vähe ja ilm on ilus, siis ma panen siia nüüd punkti ja lähen asun tegudele.
Nautige nädalavahetust ja kuulmiseni!
M.
PS: Hurraa, uus apteeker Melchior tuleb järgmine nädal välja :P! Ükspäev terevisioonist kuulsin!
See muidugi on lihtsalt üks selline leebe näide. Teemasid on oluliselt rohkem. Tallinna korteri esindaja käest oli näiteks vaja ka saada ametlik pakkumine, sest ilma selleta ei kiideta mu kulusid heaks ja kõik mu paberid seisid selle taga. Kaks nädalat muudkui mangusime sõbrannast maakleriga seda korteri esindajat, et saatku see ruttu ära, et vaja on. Aga tema oli reisil ja lubas see esmaspäev kohal olla ja siis kohe ametliku pakkumise saata. Noh, ootasime. Esmaspäeval ta siis oligi olemas, ainult et see, mille ta saatis, ei olnud kohe kuidagi esinduslikum kui tavaline õnnetu meilikribal, mis kohe päris kindlasti meil siin läbi ei läheks. Palusin (Liina vahendusel), et ta teeks selle veidi ametlikumaks ja paneks selle vähemalt firma blanketile. Tema vastu: "Mingit planketti mul pole!" Arvasin, et ta ei saanud ilmselgelt aru, mis see "plankett" on, küsisin, et pangu pakkumisele firma logo ja rekvisiidid ka. Tema vastu: "Mingit logot mul ei ole, firma andmed võin panna." Siis pidi Liina talle neli korda seletama, kuidas ja mis andmed ta täpselt sinna panema peaks. Saatis oma firma blankette ja näidispabereid talle ja oli sellele blondile saadetavates kirjades nii lõputult viisakas ja optimistlik, et ma kohe imetlesin teda. Noja lõpuks sain siis Liina närvirakkude abil kohendatud .pdf faili, mis on küll tunduvalt parem kui esialgne variant, aga mille kohta ma siin siiski mõttelist karikakart kitkun... Sobib, ei sobi, sobib, ei sobi? Eks siis paistab. Kui juhtumisi ei sobi, siis olen ma küll muidugi päris plindris, sest aega enam ei ole, aga elukohta on vaja. Ja noh, lisaks veel sellist sellist korralikku paberitega elukohta. Nii et hoidkem pöialt, et see paber siiski vajalikud allkirjad kätte saab. Ma ei taha mõeldagi, kui keeruliseks korralduslik külg vastupidisel juhul läheb...
Tjah. Et ühesõnaga planeerimist ja korraldamist mul siin veel jagub, aga nii mõnusalt huvitav on tänu sellele kogu aeg ka :). Võtab kohe suu kõrvuni. Seda enam, et suvi ja meelelahutuste aeg on ka käes. Kuna varsti ma ei näe pool aastat siinseid inimesi, siis ma üritan üritusi ja seltskondlikke olemisi ka võimalikult palju nendel päevadel kalendrisse põnevuse kõrvale ära mahutada. Olengi ka sellel rindel üsna eeskujulikult tegutsenud. Teisipäeval oli Paabeli pidu. Eile käisime restoranipäevade raames Chiggeris väga head jänest söömas. Eelmisel reedel veetsime me Katriniga pika aja kõige andekama õhtu hiinakas ja latiinobaaris kokteile kaanides :). See oli nii lõbus, et võtab siiani muige näole, kui ma nendele daiquiridele mõtlen... Täna avaneb aga võimalus tutvuda teiste ühe endise töökaaslasega, kes on Luksemburgi tolmu jalgelt pühkinud, aga kellest ma ikka aeg-ajalt jutte kuulen - nüüd lõpuks on ta jälle Luxi külla tulemas ja juba on ette nähtud seltskondlik koosviibimine, nii et ma saan ka lõpuks ta näo ja nime kokku panna. Jee-jee, ilm on ka suurepärane, nii et seltskondlik õhtusöök kuskil restoraniterrassil kõlab täiesti näidustatult! Äggee!
Muudest sündmustest veel nii palju, et hispaania keele eksamit sain loa teha täitsa valel päeval ja täitsa valel kellaajal, aga vähemalt leidsime kalendris õpetajaga kolme minu seisukohast ainuvõimaliku päeva seast sellise aja, mis meile mõlemale sobib. Lähen siis teise rühma tundi eksamit kirjutama. Nii äraütlemata vastutulelik õpetajast. Pärnu puhkuse ajaks on ka plaane rohkem kui küll, praktiliselt igaks päevaks on juba mingi randevuu kirjas, ehkki ma justkui pole veel päriselt puhkuse peale mõtlemiseni jõudnudki! Esimene kohver on ka igatahes pakitud. Strasbourgi teema on vist nüüd selge, vähemalt seegi. Loodetavasti saavad Tallinna komandeeringu paberid ka ikka varsti sinnamaale, et võib lennupiletitega tegelema hakata... Mulle meeldiks need ära osta vähemalt mõni päev enne, kui päriselt lendamiseks läheb. Noja siis tuleb veel välja mõelda, mida oma siinse korteriomanikuga teha. Viimane minekueelne siinne arstiaeg on ka veel ümber vahetamata, sest küll nende sekretariaat ei vasta, küll löövad juba kell kolmveerad neli automaatvastaja peale, et meie läksime täna koju ära, helistage esmaspäeva hommikul uuesti. Vot. Eks ma siis püüan esmaspäeva hommikul uuesti helistada :S. Noja muidu järgmine nädal on istung ja Eestist saabub ka minu korterisse koliv töökaaslane, kellega me siis veel natukene aega korterit jagame. Need mõned päevad, mis mind eri reiside vahel Luxis ootavad :). Minu seisukohast on see hea, saangi talle ära näidata, kuidas mu korter toimib - mis ei tööta ja mis kipub mõnikord alla kukkuma jms. Hihii, ja lillepottide peale kirjutasin talle üksikasjalikud juhised valmis - alpikannile vesi kaussi, mitte potti, sellele pelargonile pigem vähe, sellele pigem rohkem, selle lille potti palun mite liigutada jne jne jne :) :) :).
Aa, ja meie vana kodu Pärnus on nüüd ka AirBNB kaudu suvekorterina välja üürimiseks üleval. See nädal tulid esimesed üürilised. Pidi tulema kaks Eesti tüüpi üheks ööks, aga kui ema kohale läks, ootasid teda hiinlased, kes lootsid, et saavad veel kuuks ajaks jääda. Jälle üllatus :). IRW. Õnneks kukkus nendega vist kõik ikka hästi välja, nii et loodetavasti jätkub kõik samas vaimus - humoorikalt, muretult ja üha rohkemate külastajatega...
Vot. Aga kuna sellega said mul kirjutamisväärilised mõtted nüüd otsa, aega on niikuinii vähe ja ilm on ilus, siis ma panen siia nüüd punkti ja lähen asun tegudele.
Nautige nädalavahetust ja kuulmiseni!
M.
PS: Hurraa, uus apteeker Melchior tuleb järgmine nädal välja :P! Ükspäev terevisioonist kuulsin!
Tellimine:
Postitused (Atom)
