Nii, istun jalle vanas tuttavas internetikohvikus, joon apelsinimahla, mugin mustikakooki ja loon usinalt aega laiaks. Tund ja kumme on veel vaja ara hekseldada. Tegelikult pidin ma Petraga kokku saama, aga naib, et tal tuli midagi muud ette. Eks ma tegelikult arvasingi, et ega ta reede ohtul viitsi lennujaama kolistada, nii et pole midagi. Ma ka poleks tegelikult vaga viitsinud siit uuest terminalist valjapaasu hakata otsima. See on kindlasti lihtne, aga sellegipoolest...
Aga tana on muuseas siis 08.08.08 ja tana hakkasid olumpiamangud. Selle napaka ajavahe tottu Hiina ja Euroopa vahel jai meil koigil reisilistel kull avamistseremoonia nagemata, sest see hakkas vahemalt Kreekas kell 3 parastlounal ja meie hakkasime just kell 2 lennujaamas oma asju ajama... Kurb, aga samas - aga mis siis ikka... See-eest saime meie paar paeva tagasi uldse ajaloo koige esimesel olumpiastaadionil voidu lipata.
Naljakas, nadal aega laheb ikka nii ruttu. Jalle on kahju koju tulla ja reis ara lopetada. Sedakorda oli mu grupp jalle jube tore - sellised nooremapoolsed ja hea huumorimeelega inimesed koik, nii et nendega oli supervahva. Ahjaa, muidugi igasuguseid tuttavate tuttavaid tuli loomulikult jalle ette - eestlaste grupp ju :D Ja kes enne tuttav polnud, sai nuud tuttavaks - uliponevaid tegelinskeid oli siin ikka. Ja Kreeka on ka iseenesestki juba ule prahi monus, nagu ma mitu korda ennegi maininud olen :D See teeb ka alati tuju heaks :D
Hmm, olgu, aga naib, et mu aju on vallanud toeline seisak. Eile ohtul sai kolmeni hommikul triktrakki mangitud :D ja veini ruubatud, tanast varast tousmist arvestades jai oo selle peale loomulikult pisut luheldaseks ja nuud on jalle selline siidiussi tunne, nagu kookon oleks umber. Aga selle eest pandi mind tanasel esimesel lennul ariklassi, nii et mind poputati taiesti luksusliku menuu, veinikaardi ja muude huvedega... Hihii. Tšehhid ruulivad.
Davai, aga nuud on mul ainult 40 minutit veel laiaks luua. Jatan teid siis oige siiapaika ja lahen longin natukene ringi...