Tibinädalavahetus

Naira käis külas :). Oli neljapäeva õhtust tänase hommikuni :). Ja kus meil oli alles sisutihe nädalavahetus :). Ma olen ülirahul, sest temaga oleme me nii erinevad inimesed, et isegi kompromissid on mõlema jaoks väga uudsed :). No me oleme kohe nii erinevad, et ühel hommikul naersin ma end herneks, sest tema meik võttis umbes tunnikese ja sellel ajal, kui tema kulme ja kõike muud värvis, jõudsin mina kahele fuksiapuule täishoolduse ära teha (õiepungad ära näpistada, väetada, siduda...). Üks kasvatab puid, teine teeb meiki... Ühtlasi on mul nüüd esimene kord umbes kümne aasta jooksul varbaküüned lakitud (ja Naira naeris mu vaimustust nii väga, et jättis mulle küünelaki ja teatas, et see sobib hästi mu kokteilkleidi värviga, mille peale naeris ta veel rohkem, sest tänu sellele avastasin ma, et seda lakki võib ju sõrmeküüntele ka panna!). Siis avastasin ma tänu temale, et Londonist ostetud husaarikorsett sobib väga hästi emmelt äravirutatud linase kleidiga, minu jaoks uudisena käisime me Mesa Verde taimetoidurestos, mille kõik teised sõbrad on ära põlanud, sest seal ei olevat ju midagi söömisväärset (aga toit - lisaks taimetoiduasjadele ka mereannid ja kala - on imehea!!!!!!!!!!), ja siis sõime Göethe Stuffis tarte flambéed, El Companeros käisime kokteili mekkimas ja seal tekkis meile austajatest suisa järjekord, blues&jazz rallye sai meil ära nähtud ja Frantsuaa juures kohvikus käisime ja saunas ja linnas ja šokolaadimajas ja siis me vaatasime veel üht uut sarja nimega Chasing Life, mis oli hästi äge ja mida ma kindlasti edasi vaatan, magusat sõime üle mõistuse palju (minu meelest, aga Naira meelest vist mitte piisavalt) ja siis kohvikus sattusime rääkima vanahärra Paddyga, kes kavatseb sügisel Armeeniasse minna ja kes oli minu isiklikust armeenlannast nii vaimustuses, et kutsus meid reedel enda läbiviidavale linnaekskursioonile (ta on siinse Lions Clubi president ja neil oli parajasti üks rahvusvaheline seltskond linnas, kellele ta pidi niikuinii tuuri tegema) ja päike paistis, nii et me saime pruuniks ja sõime jäätist ja jõime piimakokteili ja... No tõepoolest hästi sisutihe ja rutiinivaba nädalavahetus oli! Siis aitas ta mul veel teise kogemata töö juurde sattunud mööblitüki ära tuua ja koristada ja siis me tegime veel selfie'sid ja leidsime ideaalse kohvikulaua, kus möödakäijate kostüüme kritiseerida, ühtlasi vahetasime me ise kolm korda päevas riideid ja vaatasime ära filmi The Other Woman ja naersime ohjeldamatult ja käisime jalad rakku ja leppisime kokku, et järgmine kohtumine peab tulema rutem kui kahe aasta pärast. Voh, nii äge oligi!

Ja siis on mu kodune aiand vahepeal jõudsalt kasvanud, olen väga rahul :). Lisaks oma lilledele on mul akna all sarapuu, nii et saan sealt kena kausitäie värskeid pähkleid!

Muigama võtab

Tegin letseburgi keele eksami täna netis ära. IRW. Muigama võtab. Vaadake, see kursus, mis mul pooleli jäi, oli kolmas tase ehk A2.1. No ma mõtlesin, et ma siis nüüd kordan seda kursust sügisest alates, sest see jäi mul asjaolude kokkusattumise tõttu ikka üsna vara pooleli, aga eksami pidin plaanile vaatamata ära tegema. Noja selle eksami tulemuste järgi peaksin ma jätkama mitte kolmandal või neljandal, vaid koguni viiendal tasemel, milleks on siis B1.1 :). Päris tore, et tunnis ei käi, keelega aktiivselt ei tegele (kui letseburgikeelne raadio ja keskkond välja arvata), aga ikka peaks iga eksami tulemuste põhjal tasemetest kohe üle ühe üle hüppama... Ma olen selle eksamiga muidugi selle poolest ka hästi rahul, et suuline osa jäi ära :). Ma tean, et mu mõtlemine on mõneti kiivas, aga minu eesmärk ei ole hakata letseburgi keelt rääkima, vaid esialgu tahan ma sellest lihtsalt aru saada. Kui ma mingil hetkel mis tahes keeles juba piisavalt kiirelt reageerida suudan, siis tuleb rääkimine iseenesest, aga alustuseks tahan ma lihtsalt vestlusi jälgida ja ma ei hüppa sugugi vaimustusest lakke, kui ma pean kellelegi - näiteks eksamil õpetajale või siis sõpradele, kes teavad minust niikuinii oluliselt rohkem - kange keelega ja üliaeglaselt purssima, et minu nimi on Maris, ma olen eestlanna, ma tõusen hommikul kell pool 8, joon kohvi ja lähen tööle, et mulle meeldib jalutada ja lugeda ja palju magada ja vabal ajal armastan ma maalida (see viimane on üldse ka vale puha, aga no seda on hea lihtne öelda letseburgi keeles... ech mole gär). See äraleierdatud jutt ajab juba iiveldama, nii et tore, et ma sellest osast pääsesin :). Kirjalikud keeleeksamid on lihtsad :).

Teine tore avastus oli see, et Luxembourgi riiklik rekord 400m jooksus on 59'53''. See võttis mind ka muigama. Vaadake, see on nii keskpärane tulemus, et kui mina veel trenni tegin, oli see nii umbes minu tase :) :) :). Päris vahva mõelda, et kui ma oleksin treeninud Luxembourgis, olnuks ma pesuehtne staar. Jeeeeei...

Ma lähen nüüd lugema tagasi. Sattusin reedel raamatu The Last Cato kütkesse ja ma ei suuda seda kuidagi käest panna... Loen veel ühe peatüki, enne kui põhku poen.

Olge toredad!
M.

Neli nädalat

Jah, ma olen vahepeal jaane tähistanud ja üldsegi Eestist ammu tagasi ja kolm nädalat juba tööl käinud ja vahepeal Pariisis käinud ja siis veel veetnud üliomanäolise rahvuspüha eelõhtu ja varahommiku purutäis sõpru kantseldades, samuti olen ära näinud parlamendi uue koosseisu esimese istungi ja kasvatanud lilli ja tegelenud siinsete tuttavate sagenenud draamadega, käinud Lidos ja Nouvelle Eve'is ja pildistanud ja lugenud ja ühtlasi ei ole ma kõigest sellest mitte millestki kirjutanud :). No kas pole tahtmist või aega... Suvel ja eriti puhkuse järel on alati selline tunne, et ei suuda kohe kuidagi kodus istuda... Tahaks midagi teha, midagi uut ja huvitavat, nii et ma käin kodus ainult magamas. Ilmad on nüüd ju ka täitsa arvestatavad, õhtul on valge ja väljas on soe, nii et ma lähen pärast tööd kohvikusse lugema või ujuma või rattaga sõitma, mitte ei tule koju arvutisse. Maganud olen muidugi küll ka ohjeldamatult. Eelmisel nädalal lõin vist suisa oma isikliku rekordi - läksin reede õhtul kell kaheksa magama ja norskasin järgmisel pärastlõunal poole kolmeni... Mõtlesin küll laupäeval Nancysse sõita, aga jah... Ei teagi kohe, kust see uni kõik võetakse...

Panin ennast vahepeal sügisestele letseburgi keele kursustele kirja. Sel kevadel jätsin need oma pentsikute terviseprobleemide pärast pooleli, mõtlesin, et ehk peaks elu veidi rahulikumaks tõmbama. Jätkan siis nüüd sügisel, ehkki pean sel nädalavahetusel kooli jaoks veel veebis tasemetesti tegema, et kool siis selle järgi mulle grupi valiks. Käisin ju üle poole kolmandast tasemest siiski ära, äkki nad oleks nõus mu neljandale tõstma :). Septembrist hakkan ka hispaania keelt õppima - seda töökoha kaudu. Esitasin avalduse juba ära ja sain teada, et järgmisel nädalal pean hispaania keeles ka tasemetesti tegema. Tahtsingi sel nädalavahetusel nüüd natuke keeli vaadata, et võimalikult palju meelde tuletada. Olen ju hispaania keelega ka varem tegelenud küll, aga eks igasugune aktiivne oskus ole kõik meelest läinud. Samas tuleb see ruttu tagasi ja ma pigem alustaks võimalikult kõrgelt tasemelt, muidu hakkab üsna ruttu tunnis igav... :).

Järgmisel nädalal tuleb mulle mu endine Armeenia kursaõde külla :). Äge, ma juba ootan teda. Viimati käis ta mul külas veidi üle kahe aasta tagasi, siis oli temaga väga lõbus. Me oleme kardinaalselt erinevad inimesed, tema on selline tantsulõvi ja armastab sädelevaid asju ja meikimist ja ülikõrgeid stilettosid, ööklubisid ja noortemuusikat, aga see on vahelduse mõttes nii tore, sest siis peame me tegevuse planeerimisel kompromisside leidmiseks mõlemad nii suuri mööndusi tegema, et avastame mõlemad täiesti uusi kiiksuga asju ja kohti. IRW. See ainus kord, kui mina näiteks Magnumi ööklubis käisin, oli koos Nairaga. Või siis Clausenis tantsimas :). Nüüd seekord langeb tema tulek aga Blues & Jazz Rallye ajale. Ma olen üsna kindel, et järgmine nädalavahetus saab üsna muusikane olema.

Seniks... seniks lähen võtan keeleõpikud ja märkmikud kaasa ja lähen istun kohvikusse kordama. Tahtsin ainult mingisugusegi elumärgi endast siia maha jätta. Piltidega ei viitsi ainult tegeleda, ehkki neidki oleks :D. Eestist ja Pariisist ja siin kohvikust ja fuksiatest ja... Mul läks esimest korda elus alpikann ka uuesti ise õitsema, viis õit on juba ja umbes 50 tuleb juurde :P. Nii äge! Aga okei, ma nüüd lähen välja, muidu on juba õhtu käes... Järgmise korrani siis!

M.