kolmapäev, 27. november 2013

Vingu ja kiitust klienditeeninduse teemal

Korteri sisseseadmisega seoses olen ma viimasel ajal tellinud eri poodidest ja veebipoodidest enda kohta erakordselt palju asju. Kuna ma põhimõtteliselt pooldan pigem poest ostmist ja enne ostu sooritamist asja näpuga katsumist ja imetlemist, siis ei olnud ma senini puutunud kokku kõikvõimalike probleemidega, mis seonduvad siinmail saadetiste vastuvõtmisega. Olin täiesti õndsal arvamusel, et asi tuleb kas postiga, kulleriga või smartpostiga, aga et mina kui klient saan oma saadetise ikka kuidagi kätte. Nüüd aga olen viimase kahe nädala jooksul saanud nii palju õppetunde, et ei telli kohe tükk aega mitte midagi. Kohe mitte midagi. Olgu. Kui, siis ainult Eestist. Mul on selline kulleristress, et tahaks kohe kellelegi jalaga anda.

Alustame sellest, et siin saadab iga jummmmala kaupmees oma kraami kliendile koju isemoodi. Ka täiesti tavalised, Luxis esindatud poed ei pruugi kohaletoimetamisteenusega soetatud ostu kliendile koju saata oma laotöötajate vms esindajate kaudu, vaid kullerteenusega. Ja see on üks igavene nuhtlus. Vaadake, postipakkidega on lihtne - kui ma parajasti kodus ei ole, jätab postiljon mulle postkasti kirjakese, et too oma pakk postimajast ise ära. Eestis muidugi saaks postimehele helistada ja öelda, mis kellast ma kodus olen, et ta selle siis uuesti spetsiaalselt ära tooks, aga no see oleks siin juba muinasjutuline luksus. Seegi on suur asi, et postimees ütleb, kust ja millal ma oma paki kätte saan. Sest kulleritega läheb asi kümme korda keerulisemaks. Kullerifirmasid on siin triljon ja kõigil on oma tingimused. Mõni neist helistab ja küsib, kus ma olen, kuhu ta paki toob. Mis on OK, kui tellitud on üks raamat, aga ei ole enam nii OK, kui sulle tahetakse niimoodi suvalisse kohta kohale tuua mööblitükk. Mõni helistab ja küsib, millal ma kodus olen, millal ta paki toob. Mõni helistab ja küsib, miks ma kodus ei olnud, mis nüüd edasi saab? Mõni helistab ja ütleb, et ma pean teda nüüd terve järgmise tööpäeva hommikul kaheksast õhtul viieni kodus ootama. Mõni ei helista üldse, jätab postkasti kirja, et miks sind polnud, siis jätab järgmisel päeval postkasti teise samasuguse kirja ja veel kolmandal päeval teate, et nüüd mine ise kuskile Belgia põllu peale oma pakile järele. Noja siis lõpuks selgub, et pakk on niikuinii juba tagasi saadetud. Mõni sõimab ka veel, kui nendega midagi kokku tahad leppida. Urr. See, et kuller toimetab kliendini tellitud pakki, ei loe midagi. Oluline on kuller, mitte pakk või klient.

Tellisin näiteks laua. Alguses oli kõik kena. Sain veebipoest kirja, et see pandi nüüd kulleriga teele. Sain kullerifirma käest kirja, et asi liigub. Mingil hetkel tekkis mul väike paanika, sest saadetise jälgimise tabelisse ilmus kiri "kohaletoimetamine viibib, pakk on totally missing". Siis leiti pakk aga jälle üles ja see jõudis juba otsapidi Metzi. Nii. Sealt hakkasid jamad pihta. Veebilehel oli kirjas, et kullerteenus maksab nii ja nii palju (maksis, muide, palju!) ja teenuse tingimused on sellised, et kuller helistab, lepib kokku aja - millalgi tööpäeva piires - ja toob paki antud aadressile. Helistabki siis kuller. Teatabki, et lepime nüüd kokku. Lepime kokku, et oled kodus vabalt valitud tööpäeval kell 08.00-15.00. Täpsemalt ei saa, pärastlõunal ei saa, laupäeval ei saa, ette ka ei saa helistada, et sa jõuaks töölt samaks ajaks korra koju tulla. Kohe muud moodi üldse ei saa. Kui pakki tahad, siis ole päev otsa kodus.

Saatsin ta põrgu. Kirjutasin veebipoe klienditeenindusse. Vastust ei saanud. Rahunesin terve nädalavahetuse ning helistasin esmaspäeval uuesti kullerifirmasse, mõeldes, et äkki satun normaalsema inimese otsa. Sealt sooviti sedakorda aga kokku leppida, et ma nüüd oleksin kodus juba vabalt valitud tööpäeval kell 08.00-17.00, kõik muud võimalused olid välistatud. Ma pakkusin jälle igasuguseid variante välja, aga lõpuks läksin täiesti keema, tänasin neid paindlikkuse ja vastutuleku eest (mispeale nemad tänasid mind tänamise eest, teate küll, prantsuse viisakus...) ja panin toru ära. Helistasin seejärel veebipoe klienditeenindusse, kus mulle tehti selgeks, et ma olen ise ju puhta loll. Kuidas ma üldse julgengi midagi muud eeldada? Nii ongi - mitte mina ei saa aega kokku leppida, vaid kuller lepib minuga kokku enda jaoks sobiva aja. Noja kui kuller ei tea, mis järjekorras ta pakke laiali veab, siis ongi tema jaoks sobiv aeg kogu päeva hõlmav ajavahemik. Kasutustingimustes pole midagi eksitavalt öeldud ja kui ma ei ole kulleri tingimustega nõus, siis, noh, jama küll. Ma küsisin, et mis siis saab? Selle peale soovitati mul kodus olla või pakk mõne koduse pereliikme juurde saata. Kusjuures umbes selles etapis hakati mind hullult madammitama ja nimepidi kõnetama ka. Mis ajas mind veel tigedamaks, kuigi eesmärk oli vist vastupidine. Igatahes lõi see mul kopsu täielikult üle maksa. Lasin oma tellimuse jalamaid tühistada. Mingu nad siis seenele oma lauaga.

Ohjah.  Õnneks on ka helgemaid hetki. Võrdluseks on mul näiteks ette näidata totaalselt vastupidine vaibaostukogemus Eestist... Emme soovitusel sattusin nimelt vaatama lõngavaipu tootva vabriku Oteks AS kodukat. Avastasin, et neil on ilusad värvid ja head mõõdud... ja et üks vaip sobiks mulle ideaalselt elutuppa. Saatsin neile kirja, et kas nad oleks nõus vaiba ka Luksemburgi saatma. Olid. Küsisin, et kas nad saaksid selle posti panna ka umbes nädala jooksul, et siis on kindel, et ma saan selle enne jõulupuhkust kätte. Sealt vastati, et minu vaip on õnnekombel isegi laos olemas, et peaks saama küll. Palusin veel täiendavalt, et nad saadaksid selle siis tingimata Eesti Posti tavalise postipakiga, et ma selle siin ikka kuidagi kätte ka saaksin. Lubati saata. Noja esitasingi siis esmaspäeval tellimuse ja sain kohe ka ettemaksuarve.

Eile ei saanud ma aga asjaga tegeleda, nii et arve maksmiseni jõudsin alles täna. Sain veel meili teel konstruktiivselt kõik rahvusvaheliseks ülekandeks vajalikud koodid ja asjad ja puha. Nonii. Tegin ülekande ära, aga ei saanud siis kuidagi korralikku maksekorralduse koopiat salvestatud. Saatsin neile mailiga print screeni ja küsisin, et kas nad on nõus selle alusel vaiba täna posti panema. Ja arvake, mis mulle vastati? Jajaa, see sobib küll ja vaip läks üldse juba eile posti, et see ikka kindlasti enne jõule kohale jõuaks!

Kas te saate siis nüü aru! Imeline! Miks ei võiks siinsed ettevõtted asjast õppust võtta? Ah?

Lauasaaga jätkust nii palju, et kuna lauda on mul siiski vaja, läksin eile pärast tööd Maisons du Monde'i poodi ja tellisin laua, mis mulle seal juba ammu silma jäi. Poes pakuti muidugi esimese lahendusena, et see on ju suur, et nad saadavad selle mulle kulleriga sellel ja sellel kuupäeval koju, siis ma ei pea sellele poodi järele minema ja ise vaeva nägema. Noja siis see pole neil seal leti taga ees ka, sest neil on ladu ka kuskil salapärases kohas. Ma muidugi vaidlesin juba kogenud ostlejana jõuliselt vastu ja seadsin tingimuseks, et ma laua ühel päeval ikka ka kätte saaksin. Noh, mingil ajal, mis näiteks mulle ka sobib, sest vastasel juhul jätan ma kohe jutu katki. Lõpuks lubaski direktriss mulle isiklikult, et lahendus on olemas. Nad tellivad laua siiski oma poodi, helistavad mulle, kui see on kohale jõudnud, kutsuvad mu mulle sobival ajal sinna, panevad siis minu ja laua kaubikusse ja saadavad mu kõige lauaga koju. Ei mingit kullerteenuse tasu ega vaidlusi ega muud... Ainult aega läheb, nii et see laud ei pruugigi enne jõule kohale jõuda. Aga vähemalt saan ma selle kätte. Noh Olgu siis pealegi. Uus aasta on ikka parem kui üldse mitte kunagi...

Jah. Ja praegu jätsin ma letseburgi keele tundi minemata, sest ma tahtsin kirjutada. Süüa tahtsin ka ja alguses panin ma toidu ahju, aga keerasin ahju vale režiimi peale, nii et see ei läinudki soojaks. Hmpf. Võiks ju siva ära süüa ja neljakümneks minutiks ikkagi tundi minna. Saaks nime kirja ja puha. Aga ma veel vaatan. Vähemalt sain nüüd selle kullerijutu südamelt ära.

Olge mõnusad.
M.

pühapäev, 24. november 2013

Guugel tränsleit

Jälle üks nädal läbi. Need lähevad kiirelt... Kolm veel ja siis sõidan juba Eestisse jõulupuhkusele. Jõuluturg avati eile. Neljapäeval oli meil lumi maas. Mis toimub?

Üldiselt on elu lill. Istung oli üsna rahulike killast ning järgmisel nädalal on mul üks koolitus ja siis veel üks poolkoolitus, mida ma põnevusega ootan. Päris koolitus on riigihankelepingute kohta ja poolkoolitus seondub eelarvemenetlusega, et ma saaksin vajadusel selleteemaliste tekstidega rohkem abiks olla. Põnev-põnev :P. See tähendab, et see nädal läheb ka raudselt linnulennul, sest reaalselt saab oma kontoris tööd tehtud tavalisest palju vähem. Aga koolitused on ägedad :P.

Kodusisustamise panin nüüdsest alates mõneks ajaks seisma. Sel nädalavahetusel tegelesin veel magamistoa seinaga, aga ma täpsemalt praegu ei selgita. Käisin nimelt ühe töökaaslase soovitusel ühes tillukeses kesklinna sisustuspoes ja nägin seal oma magamistoa seina kaunistamiseks olemasolevate värvidega niiiiiiiiiiii sobivat asja. Esitasin tellimuse, asi jõuab max kahe nädala jooksul kohale. Ootan elevusega. Noja kui ma siinsetele sõpradele rääkisin, et käisin seal ja seal ning tellisin sellise ja sellise asja, siis kiideti valik üliheaks. Alustuseks ainuüksi juba sellepärast, et see pood üürib oma ruume P-lt.  Samalt P-lt, kes käis mul kaks nädalat tagasi kööginõude kotte ja raamatukaste kolimas, saate siis nüüd aru. Oh. Ma ainult tegelikult ei tahtnud väga teada, et talle kuulub "muu hulgas" kena ports Liberté avenüüd. Jeebus. Ma tean, et ta on kröösus ja rantjee, aga detailid on liiast. Inimest on ju palju raskem inimesena näha, kui sulle tehakse puust ette ja punaseks, et ta on filmimaailmast. Oh jah.

[Pühade reede, lõin igaks juhuks selle teksti guugel tränsleiti, et näha, mida sellest prantsuse keeles aru saab. Pidin ennast herneks naerma. Sellest ei saa õnneks mitte ükski elav hing miskit aru:

Kodusisustamise mis désormais pour un certain temps . Ce week-end , a porté un autre mur de la chambre , mais je ne peux pas expliquer plus maintenant . À savoir celui que je suis allé à l'un des employés dans un magasin du centre-ville minuscule et j'ai vu certains de vos chambres de décoration intérieure murale couleurs disponibles niiiiiiiiiiii chose appropriée . J'ai soumis un ordre , il s'agit d'un maximum de deux semaines de la livraison . En attente de l'excitation . Noja sujets dans ce quand je parlais à un ami qui est allé là-bas et il a ordonné et telle ou telle chose , il était meilleur choix . Pour commencer, seul , déjà , parce que ce magasin loue ses locaux de Sun. Mettez le P -ROM , que j'ai visité il ya deux semaines , ustensiles de cuisine , sacs en papier et boîtes à sortir , alors vous pouvez comprendre maintenant . Oh . Je ne veux pas vraiment savoir, c'est qu'il appartient à " notamment " une belle porcelaine Liberté Avenue . Jeebus . Je sais qu'il est kröösus et rentier , mais les détails sont trop . Vous ne sont pas beaucoup plus difficile pour les gens de voir si vous avez fait un petit tableau qu'il est le monde du cinéma . Oh yeah .

Oo, ja kui ma selle tõlke uuesti teistpidi guugel tränsleiti lõin, et vaadata, mis uuesti eesti keeles välja tuleb, tuli jutt selline:

Kodusisustamise seatud nüüd juba mõnda aega. See nädalavahetus tõi teise magamistoa seina , kuid ma ei saa praegu seletada . Tea, et ma läksin ühte töötajatkauplus kesklinna pisike ja ma nägin oma tuba sisesein värvid niiiiiiiiiiii õige asi . Ma esitasinet on maksimaalselt kaks nädalat tarne . Ootan põnevusega. Noja teemadele siin , kui ma rääkisin oma sõbrale , kes läks sinna ja tellitud üks asi või teine ​​ja see oli parim valik. Alustuseks , ainuüksi juba , sest see pood rendib oma ruume Pühap Keera P- ROM , käisin kaks nädalat tagasi , kööginõud , paberkotid ja kastid välja , nii et saate aru nüüd . Oh . Ma tõesti ei taha teada, et ta kuulub " ka"ilus portselan Liberty Avenue . Jeebus . Ma tean, et see on kröösus ja annuiteedi , kuid detailid on ka. Te ei ole palju raskem inimesi näha , kui teil on väike tabel , mis on maailma kino . Oh jah.]

Halleluuja, ma ütlen!

OK. Muidu tellisin ära ka diivanilaua, aga see on jõudnud alles Metzi. Sealt helistas kuller mulle reedel nõudmisega, et ma pean selle kättetoimetamiseks viibima kodus vabalt valitud tööpäeval kell 08.00-15.00, sest konkreetsema aja kokkuleppimine on võimatu, pärastlõunane kojutoimetamine (st lühikesel reedel) on võimatu ja laupäev on hors de question. Saatsin tüübi kuradile, kirjutasin poodi kurja kirja (poe kohaletoimetamistingimused on nimelt hoopis teistsugused) ja ootan nüüd huviga, kas ma üldse saangi selle laua. Tahaksin väga, sest see on ilus. Aga kui pood ei suuda tagada, et see toimetatakse kohale lubatud ajal (st lühikese reede pärastlõunal, kui mul ongi actually aega mitu tundi kodus kullerit oodata), siis võivad nad küll selle lauaga metsa minna. Urr. Mõnikord ajab siinse elukorralduse paindumatus mind ikka närvi. Mis mõttes ei toimi laupäeval ka kullerteenus??? Mis mõttes ütleb kuller, et tal pole võimalik kokku leppida tunniajast vahemikku, tema vaatab ise, millal ta päeva jooksul tuleb? Mis krdi teenindus see on? Ah?

Nädalavahetusel lõikasin oma fuksiad tagasi ja tegelesin maalimisega. Kuna Luxis oli sel sügisel elevandiparaad, st kõik tänavanurgad olid kirjusid elevante täis, saavad kohalikud sõbrad jõuludeks minu maalitud väikesed personaalsed elevandid. Haarasingi pintslid ja värvid ja tegelesin vahelduse mõttes poolteist päeva kunstiga. Hirmus tore oli. Järgmiseks nädalavahetuseks jagub ka raudselt tööd, aga kuna mu peamõte oli mõneti keeruline, sain ma eriliselt positiivse laengu, kui nägin, et see realiseerub päris kenasti. Olen ise sigarahul. Mul täiesti poogen, kui nemad sellest lõpuks midagi ei pea, mul on vähemalt lõbus olnud :).

Rohkem ei oskagi praegu midagi lisada. Teen tassikese teed ja kobin ära magama. Unustasin kuidagi vale äratuse kõikidele kelladele peale, nii et laupäeva hommikul tõusin juba kell 7.20 ja täna panin küll samal ajal kella kinni, aga korralikku und enam ei tulnudki. Vedelesin ja vaatasin kella ja vedelesin ja ronisin lõpuks kell kümme hommikul voodist välja. Saate aru! Nädalavahetusel. Teisalt läks muidugi hästi, sest see on ka halb, kui ma magan pühapäeval poole lõunani ja ei saa siis õhtul magama jäädud. Esmaspäeva peaks ikka puhanult ja energiliselt alustama :).

Niisiis. Järgmise korrani!
M. 

pühapäev, 17. november 2013

Poolpärast

Ehk siis, kui ma kolisin ja pool mööblit veel kokku panemata oli :). Päris pärast pole ikka veel kätte jõudnud. Ma ei olnud lihtsalt nädal aega eriti kodus ega saanud asjaga tegeleda. Neil päevil käis asi nii, et hommikul kell 8.12 sööstsin uksest välja ja kõige varem jõudsin koju tagasi kell 21.15 (mitu päeva aga oluliselt hiljem). Edaspidi kavatsen veidi rahulikumalt võtta, lihtsalt see nädal oli vaja õhtuti ka aktiivset elu elada ning käia keeltekoolis ja töökaaslastega õhtustamas, samuti tõsta tuju sõbral, kes kaotas kahe nädalaga kaks pereliiget, teise neist täna. Nii pikkadest päevadest johtuvalt olin tänaseks üsna kutu, magasin suurema osa pühapäevast maha (või vedelesin lihtsalt voodis) ja kell kuus õhtul tekkis alles liigutamise tuju, nii et tegelesin natuke hädavajalike toimetustega. Katkistele kahlitele kleepisin näiteks kleepsud peale, kohe ilusam sai.

Päris valmis ei ole korter aga ikka veel. Kogu aeg läheb järjest hubasemaks küll, kuid lähitulevikus kavatsen hankida veel mõned hädapärased asjad, mis üldpilti kõvasti muudavad. Homme tellin täpsemalt diivanilaua ja koridori jalatsirestiga nagi, need peaksid ilmselt nädala-paari jooksul kohale jõudma. Köögi- ja esikuvaibad vaatan jõulude ajal vanaema kootud kaltsuvaibavarust. Järgmise nädalavahetuse missioon on pesukorv, ämber ja pesukuivatusrest, nendest tundsin juba puudust. Sel nädalavahetusel tegelesin pisiasjadega - soetasin tolmuimeja ja köögikappide korrastamiseks portsu plastmassist karpe, magamistuppa leidsin aga lageda seina peale täpselt kardinate ja laelambiga sobivat värvi laternaketi. Vot nii.

Laupäeval tegin esimest korda elus borši, väga hea tuli. Ainult et ma olen teda juba kaks päeva söönud ja koguse järgi otsustades söön umbes nädal aega veel. IRW. Ma ei oska vähe süüa teha. No mis siis ikka, ongi nädala sees hea lihtne.

Ja rohkem? Rohkem ei viitsigi kirjutada. Lähen pessu, siis vaatan ühe osa mingit sarja ära ja ongi nädalavahetus otsas. Olge tublid!

Aa, PS! Kas siia eksib mõnikord juhtumisi keegi, kes oskaks mulle ühes elektrijuhtme ja lambiga seotud küsimuses nõu anda?

M.








reede, 8. november 2013

Enne

"Pärast" pole veel kätte jõudnud, aga inventuuri päeval tühjas korteris tehtud pildid on olemas :P.






Minu magamistoa vaade. Teisel pool kuuske on mingi suure maja paljud aknad ja parkimisplats, aga minuni ei ulatu ühedki silmad :P.



PS: ma pole vist üheski korteris näinud nii palju stepsleid kui mul siin on :). Ostsin alustuseks ühe pikendusjuhtme, aga tegelikult pole mul seda vist küll vaja. Naljakas. Tavaliselt on neid ikka liiga vähe...

Hästi. Aga ma nüüd lähen ja olen edasi rahul.
Olge teie ka!
M.

Uues kodus :P

Olen teisipäevast saadik ööbinud uues kodus - võtnud igal hommikul ebasündsalt varasel tunnil saadetisi vastu ja tegelenud aktiivselt kodu sisseseadmisega. Olen käinud läbi kõik poed Howaldi kaubanduskeskustest IKEAni ja ostnud kokku kõik eluks vajaliku alates konserviavajast ja lõpetades taburettidega. Täna hommikul tuli Patrcik džiibiga appi kolima, nüüd on kõik vanad asjad ka ümber kolitud. Lähen nüüd veel varsti korra vanasse korterisse, seal jäid põrandad pesemata ja kardinad-linad-linikud pesusmasinasse pesema. Panen need kuivama, haaran viimased sinnajäänud asjad (jääkapist ei tulnud ju meelde asju ära võtta ja nii) ja siis panen selle etapi mõttes lukku.

Uues kodus on ka veel igasuguseid asju teha - magamistoa aknad on pesemata, osa IKEA mööblit ootab kokkupanemist, kotid tahavad lahtipakkimist, köögis tuleb kõigele oma koht leida, vannitoas tahan mõranenud kahlitele kleepsud peale panna (aga selleks tuleb neid enne mõõta ja lõikuda ja bla-bla-blaa), kuskilt lähedusest tuleb leida vanapaberikonteiner kõikide kartongide jaoks jne jne jne. Aga muidu on jube mõnus. Ma ilgelt fännan seda kohta. Mul on siin puupõrandad ja puidu lõhn, mõnus valgus, minu oma asjad ja värvid ja tuju. Kohtusin enda kohal elava poisiga - tegemist on Rootsist pärit pankuriga, kes tuli pool kuus töölt, ise üleni kurnatud ja keemilisest puhastusest toodud särgivirn näpus. Tundus teine muidu üsna sümpaatne ja, taraa, rääkis inglise keelt! Teate, see oli väga värskendav järsku. Ma pole nii ammu inglise keelt rääkinud, et hirmus kohe.

Veel sain teada, et minu vastas olev kondiitriäri on linnas kõige parema reputatsiooniga. Snoobid tellivad oma kooke, tähtpäevade suupisteid ja pühadešokolaadi just siit. Siis kohtusin VIST korteriomanikuga, sest kui ma ükskord poodi läksin, siis seisis tema vaibapoe uksel üks ümmargune mees, kes mulle väga teadvalt otse silma vaatas, naeratas ja kõvasti bonžuur ütles. Noh, tavalise müüjapoisi hoiakut tal igatahes ei olnud. Hmm. Ühtlasi olen avastanud, et laed-seinad on siin tunduvalt õhemad kui vanas kohas, hommikul kuulsin vannitoas kellegi lapse rõõmsat laulu ja hommikul rootslasest pankuri kiiret sahmimist ja töölejooksmist. Aga kui mu naabruses öösiti just diskosid ei peeta, siis muu mind üldiselt ei häiri. Ütlen ma praegu :).

Internetti pole veel tellinud, aga mul on siin millegipärast üks turvamata võrk ka täitsa saadaval. Ilmselt on see mõne restorani oma, mul on neid siin all ju mitu tükki. Alustuseks ajab asja ära, küll ma mõne päris teenusepakkujani ka jõuan. Alguses tundus mulle muidu, et läpakas ei võta seda võrku välja, sest tahvel ja telefon said kohe netti, aga läpakas mitte. Ega ma siis rohkem ei proovinud kohe ka, mul on päris palju tegemist olnud neil päevil. Noja nüüd avastasin, et läpakas sai ikka ka sellega ühendust - diivani peal annab tervelt kolm pulka välja. Ma lihtsalt proovisin esimest korda korteri kõige kaugemas nurgas :).

Piltideni jõuan ilmselt homme-ülehomme. Ma üldiselt arvan praegu, et mul on nüüd mõneks ajaks suurem šoppamine ja ringijooksmine tehtud. Rahunen nüüd tänase päevaga maha ja kulutan selle nädalavahetuse ka päriselt puhkamisele. Muidugi on veel üht-teist vaja - diivanilauda ja siis mingit vaibalahendust, koridori ka nagi ja jalatsiresti. Üleüldises plaanis ei viitsi ma ainult sellega kohe tegeleda. Nüüd on ju aega, üksikuid asju jõuab ikka pärast tööd või nädalavahetusel ka otsida. Ma olen niikuinii kõik ümbruskonna sisustuspoed läbi kamminud ja kuna midagi üliägedat pole veel silma karanud, siis kannatan ülejäänud asjadega, kuniks midagi ideaalset leian :). Trieri võiks muidugi vaadata mingil päeval näiteks, aga ma ei tea, kas ma kohe homme viitsin... Alustuseks on täiesti piisav ja superluks see, et mul on, millega süüa teha, kus istuda, kuhu asjad panna, millega riideid pesta ja triikida, millega ennast pesta ja kasida ja kus magada. Vot nii.

Aga hästi. Ma nüüd lähen löön siiski vana korteri läikima, tulen monteerin viimased mööblitükid kokku, panen asjad ära ja teen siis pilti ka. Olen väga rahul :).

Pakaa!
M.




teisipäev, 5. november 2013

Elu esimene IKEA kogemus

Naerge pealegi. Mina sain tõepoolest peaaegu 31 aastat vanaks, enne kui esimest korda IKEAsse sattusin. Kusjuures nüüd oli see ka puhtalt juhuse asi! Mulle tundus, et kuna voodi mure lahenes iseenesest ja diivani sain Strassenist, siis võin IKEA sinnapaika jätta. See on ju kuskil pärapõrgus põllu peal - sinna minek oleks eeldanud kellegi autoga isiku ärarääkimist, aga kedagi sobivat ja mangutavat ei turgatanud pähe. Novat. Aga eile öösel oli uni jälle kuskile puhkusele läinud ning minul käisid mõtted igasuguseid radu pidi. Ja siis tuli meelde, et keegi kunagi ütles, et mõnikord saab sinna ka bussiga. Tuuseldasin siis pisut netti mööda ringi, leidsin mingi variandi ja otsustasingi täna proovida.

Olgu öeldud, et mulle üldse ei meeldi võõra liinibussiga sõita. Sellega kaasneb nii palju jama - kas või mahasaamisega. Millal nuppu vajutada? Kuidas peatusevahesid lugeda, kui ta juhtumisi igas kohas ei peatu? Kuidas peale saada? Konkreetsel puhul oli peatuseks märgitud näiteks rue Reuter, mis on jummala korralik pikk tänav, üleni bussipeatusi täis pikitud. Õiget numbrit ei olnud ühegi bussipeatuse juurde märgitud, sest see on ju rahvusvaheline buss (IKEA on Belgias). Seega pidin otsustama loterii kasuks. Seisin võimalikult tänava keskpaika, lootes, et jõuan bussi märgates sobivasse tänava otsa söösta. Noh. Jõudsingi. Aga busse käib päevas umbes täpselt kolm, nii et kui ma poleks jõudnud, oleksin pidanud ürituse homsele lükkama.

OK. IKEA suur kole sinine kuubik oli õnneks põllu peal kenasti näha ning kuna ma eelnevalt bussijuhile ütlesin, et ma tahan tingimata IKEAsse, siis ta tõepoolest ka peatus otse poe ees. Avas isegi uksed. Sain maha. Noja siis ma lihtsalt haarasin käru ja kukkusin šoppama. Ilgelt tore oli! Ostsin üle mõistuse odava hinnaga kokku riiuli, kummuti ja köögilaua, vannikardina ja kaks normaalmõõdus patja (kuidas ma ei salli neid lödisid hiigelsuuri ruudukujulisi asju, mida nad siin patjadeks nimetavad). Kaalusin toole ja teist riiulit veel, aga kuna mul oli juba käru peal kena 120kg, jätsin need sinnapaika. IRW. Algselt oli mul muidugi mõte, et tulen bussiga tagasi ka. Noh, et haaran köögilaua kaenlasse ja astun aga. Ma ainult ei tundnud veel IKEA fenomeni - arvasin, et heal juhul saan sealt ühe mööblitüki. Ühe asjaga oleks võinud ju bussi peale ka ronida, kuigi vihma ladistas ja tuul keeras hirmus läbilõikavaks. Aga kummuti jaksasin ma näiteks vaevu käru peale vinnata. Ja Belgias tundus, et kummutit on mul just esmajärjekorras vaja. Leidsin ühe sellise, mis päriselt mu voodiga passib ja puha. Noja võtan ma sul jah 34kg elegantselt kaenlasse ja ronin liinibussi...

Nii otsustasingi IKEA pakutava transporditeenuse kasuks. Jäin väga rahule. Tasu oli mõõdukas ja teenindus superluks. Pidin kõigest 15 minutit ootama, siis tõsteti mu asjad kenasti kaubikusse ning roolikeerajaks anti ilus Süüria poiss, kes oli kangesti rõõmus, et saab kellegagi inglise keelt rääkida. Rääkis teine mulle tee peal kogu oma eluloo ära ja oli kuulamise eest nii tänulik, et tassis kõige raskemad pakid mulle omaalgatuslikult isegi õigele korrusele ära, kuigi mulle pandi poes südamele, et autost maha pean asjad laadima ja oma elamisse transportima ise. Et see ei sisaldu hinnas. Vot nii. Olen ilusate sinakashallide silmadega süürlasele igavesti tänulik. Tema, muide, sõidab homme Portugali puhkama, sest tema "life" töötab Ferrero maiustustefirmas ja saadetakse Portugali šokolaadikonverentsile. Poiss võetakse niisama kaasa. Koleda ilma käest ära. Poiss oli igati kireva minevikuga - omal ajal elas teine neli aastat kahenädalase Rootsi viisaga illegaalselt Kreekas ning seal kohtus ta Luxist pärit tüdrukuga, kelle pikemalt mõtlemata naiseks võttis, et ELis elamisluba saada. Nüüd elab poiss kolmandat aastat Luxis Limpertsbergis, ta naine ostis neile äsja maja ja poiss õpib muu hulgas sohvritöö kõrvalt autos audiokursuste abil prantsuse keelt. Vot siis. Ilus ja tore poiss oli :P. Abivalmis, ettevõtlik ja musklis ka. Väga tore kohtumine oli.

Novat. Lihapalle ei söönud. Alguses kiirustasin tagasitulekubussi pärast ja siis olin juba liiga väsinud, sest kuidagi läks IKEAs ikka terve päev ära. Ja nüüd ootab mind ees suuremat sorti ehitustöö. Olin mööblijuppidega koju jõudes nii õhinas, et tahtsin kohe monteerima hakata, aga selgus kurb tõsiasi - selleks on vaja haamrit ja kruvikeejaid. Käisingi nüüd siis Herbertit toitmas, Auchanis ehitusriistu muretsemas, siis tulin koju ise keha kinnitama ja nüüd suundun alles monteerima (puhkus või mis :D ?!?). Olen täna esimest ööd ka uues kodus, sest hommikul esimese asjana tuleb pesumasinamees ja puhkuse ajal keeldun ma nii vara mööda linna ringi rändamast. Niimoodi siis... Hirmus põnev on!

Ainus häda on see, et juba oli teisipäev ka ära. Homme on juba kolmapäev ja siis on juba nädal läbi... Kuhu see aeg küll tõttab?

Olgu. Jooksen!
M.


esmaspäev, 4. november 2013

Kodusisustamise lainel

Hoolimata sellest, et seekordne nädalavahetus oli eriti pikk (reede oli ka vaba), jõudsin ma arvuti taha ja kirjutamiseni ikka alles pühapäeval. Sedakorda isegi ööl vastu esmaspäeva... :D. Haruldane juhus - mul on juba puhkuse alguseks uni nii täis magatud, et see läks iseenesest keset ööd ära. Ma läksin ülivara magama ka, nii et eks ise olen süüdi. Noh, pole hullu. Homme ei pea tööd tegema, võin veits uimane olla küll. IRW. Kui homme oleks tööpäev, siis ma oleks ennast ammu juba närvi kruttinud, aga nüüd oli öine hängimine päris tore kohe. Hihii. Puhkus! :)

Ma kavatsen nüüd igatahes terve järgmise nädala usinalt uut elamist sisse seada. Tühistasin Pariisi piletid, sest igasuguse suurema kraami kohaletoimetamine jääb just nädala teise poolde. Noh, nii on ka hästi. Käin sel nädalal korralikult letseburgi keele tundides, elan sotsiaalelu, käin töökaaslase kassi Herbertit toitmas ja ründan poode. Siiani olen enam-vähem lihtsalt avatud silmadega ringi käinud, hindu ja värve uurinud ja plaane pidanud. Nüüd on mul enam-vähem ettekujutus olemas, mida täpselt vaja ja kust, aga reedel olid kõik kohad kinni ning kuigi ma jooksin endal eile poodides jalad rakku, ei jõudnud ma siiski kõiki maailma asju ühe päevaga ära osta. Nii et elagu esmaspäev!

Reedel käisid kõik kohalikud surnuaias. Tuleb välja, et isegi õige paganamad aetakse 1. novembril kirikusse ja siis kõik tohutu rahvamassiga surnuaiale haudu õnnistama. See hauaõnnistamine on neil nii tähtis asi, et neil on üleriiklikul tasandil kokku lepitud, mis linn millisel päeval seda korraldada tohib. Eesmärk on see, et kõik saaksid ikka võimalikult kõikide haudade õnnistamisel osaleda. Frantsuaa sai näiteks oma emapoolsete sugulaste haual Keylis asjad tehtud reedel, aga Patricku pere haudadel Luxi linnas käidi laupäeval. Tüübid käisidki seega kaks päeva järjest kirikus ja vihma käes surnuaial seismas, aga vähemalt ei jäänud ükski haud õigel päeval läbi käimata. No Luxi linnas olevat see olnud muidugi pigem moetseremoonia - kes mida kannab, kes kallimad lilled toob ja kes kuidas hiljutiste valimistulemuste taustal käitub. Tjah. Noh. Mina läksin laupäeval surnuaia kõrvale konteinerisse vanapaberit ära viima ja nägin kella kolme paiku pealt, kuidas totaalne laulupeorongkäik sinna surnuaia poole vantsis. No mitte nii energiaküllane ja rõõmus, aga rahvaküllane ja pikk... Ja moekas tõepoolest. Panin tähele.

Mina - mina istusin reedel kodus, kraamisin, pakkisin ja koristasin. Elu sai küll juba varem üsna umbes poole päevaga kokku pandud, aga igasuguste toiduasjade jäägid oleks mõistlik siin ära tarvitada. Otsakorral pesemistarbed võiks samamoodi hästi ära kasutada. Ja ma üldse tegelikult ei ole adunud, et mul on juba siin ka nii palju asju. Kingi ja riideid ja mantleid ja raamatuid ja vidinaid ja filme ja sada muud asja. Tulin ju omal ajal kohvri, seljakoti ja läpakaga. Hea küll, talveasjad ja muud lihtsalt asjad tulid ka hiljem juurde ja eks ma siin olen ka igasuguseid asju soetanud. Aga no tõesti. Mul on ainuüksi poolikuid söögiasjade pudeleid ja totsikuid ja pakke ja kuivaineid neli kotti + kastitäis, kusjuures ma ei ole nõusid ja maitseaineid näiteks veel pakkima hakanudki. Ärgem seejuures unustagem, et riistvara (potte, panne, kahvleid ja nuge) pean alles ostma minema, nii et seda ei saa ka sinna hulka arvata :). Riietest ja jalanõudest ma ei hakka rääkimagi, neid on kohe iseenesest siginenud :). Mina, kes ma arvasin tagasihoidlikult, et elan endiselt väga vähese träniga. Ma olen endas kohe pettunud. Samas ebavajalikku ei ole ju põhimõtteliselt siiski midagi...

Aga jah. Reedel pesin seega pesupulbripaki tühjendamise eesmärgil ära kõik, mis vähegi pesemist vajas. Triikisin ja voltisin. Pakkisin ja pakendasin. Laupäeval tuuseldasin terve päeva linna peal. Tellisin ära diivani ja pesumasina, need tulevad järgmisel nädalal. Siis ostsin kardinad ja nende ülespanemiseks vajaliku, lambikupli, diivanikatte, kühvli ja harja ja vetsuharja ja veel igasugust vajalikku kraami. Vahepeal käisin mitu raksu uues kodus asju ära viimas ja uuesti nurkasid üle mõõtmas. Saate aru, ma olen omast arust juba kõik seal ära mõõtnud, aga ma ikka ei olnud mõõtnud näiteks seda, kui sügav võib pesumasin olla. Nojah. Enivei, ma olen laupäevaga väga rahul, kuigi jalad lõid mul õhtuks suurest ringijooksmisest päris tuld välja. Pesumasina sain hea soodukaga ja diivan käib lahti kaheinimesevoodiks. Lauake on ka välja vaadatud, kummuti leidsin vist ka. Kööki on kardinaid vaja - ja vannituppa dušikardinat. Ja siis on kodu juba täitsa näitamiskõlbulik. Küll ma siis näitan teile enne ja pärast pilte kah. Riiulit ja lauda-tooli ja nagi ja mingit vaibakest on ka siis millalgi tarvis, aga nendega ei ole väga kiiret.

Täna käisin uues kodus kardinaid üles panemas ja küürimas. Kui me maakleriga inventuuri käisime tegemas, kirjutas ta kohusetundlikult iga asja juurde, et heas korras, aga must. No päris rokane ei olnud seal midagi, aga pesemist tahtis kõik. Pesin ära köögikapid, mille uksed olid suurest plätserdamisest enne üsna hallid, veel pesin ära aknad ja lõpuks käisin üle ka vannitoa. Sealt sain päeva kõige ägedama elamuse, nii et hakkasin lausa kõva häälega vautama. Ostsin nimelt mingisuguse loodusliku vahendi, mis lubas kaotada seinalt kollased veejäljed ja võtta segistilt lubjakivi. Ma muidu väga ei usu nendesse looduslikesse vahenditesse, aga pihustasin seda siis paraja annuse õige koltunud seinale ning kui ma käsnaga korra tõmbasin, jäi sellest järele suur selge ja särav puhas triip. No täpselt reklaamides nähtud viisil! Olin väga rahul. Sain seina kolme minutiga täiesti puhtaks ja segistilt lubjakivikooriku ära. Väga vinge! Suure efektiivsuse tõttu kahtlen nüüd toote looduslikkuses, aga no poogen. Töö sai igatahes tehtud :).

Vot. Aga kell on nüüd pea kuus saanud. Ma mõtlen, et lähen teen veel ühe katse magada. Jõin siin vahepeal teed, vaatasin näosaate videoid ja hängisin niisama. Äkki nüüd on mõtted vaiksemad ja lasevad magada :).

Hääd esmaspäeva teile, kes te kohe-kohe üles ärkate!
M.