Kultuuri!

Tänane päev oli üle pika aja jälle üsna kultuurne. Selles mõttes, et kohe kaks muuseumi sai päris põhjalikult läbi käidud. Hommiku poole käisime Triinuga nimelt ära Vincennes'i lossis, mis oli põhimõtteliselt keskajal ehitatud kindlus ja üks kuninglikke residentse ENNE Versailles' aega. Nad restaureerisid selle üsna hiljuti ära - õigupoolest käivad restaureerimistööd seal endiselt, näiteks kabel on tänu sellele kinni - ja see näeb päris šeff välja, ma tean inimesi, kellele see ilmselt väga mokka mööda oleks. Mulle ka meeldis, täna oli selle jaoks suurepärane ilm ka ja puha. Tohutu donjon ja mitmed suured vallikraavid, müürikäigud ja pisikesed külmad ja rõsked kambrid, millel on uhked nimed - à la "kuninga oratoorium", "kuninga töötuba" jne jne jne. Igatahes, kuna see oli üks neist vaatamisväärsustest, kuhu ma pikemat aega olin plaaninud minna, siis olen ma sügavalt rõõmus... ning soovitan julgelt teistelegi. Märkimisväärselt vähem rahvast ja mõnusam olemine, kui näiteks Versailles's.

Teine kultuurikoht oli aga Maison Rouge, üks kunstimuuseum Bastille' väljaku lähistel. Pidime seal oma võrdleva Hiina kursusega kokku saama ning üheskoos näitust kaema. Seal oli üleval SotsArt näitus - vältimaks segadusi, see ei ole sotsialistlik kunst, vaid see, mis toda viimast pilab, naeruvääristab ja selle teemal nalja teeb. Noh, à la Lenin koos Miki Hiire ja Jeesusega või siis Lenin pisikest tüdrukut kallistamas, pealkirjaks aga "Lolita". Ja nii edasi. Noh, õppejõud jäi muidugi tohutult hiljaks, nagu tal kombeks, aga meie suundusime vahepeal tasuta kommenteeritud ringkäigule ja saime kõvasti targemaks. Tegelikult oli iseenesest päris põnev näitus, kuigi see ei ole muidu just selline stiil, mis mind enamasti eriti tõmbaks. Aga see on juba maitse asi. Nalja ja äratundmisrõõmu oli igatahes küll ja veel. Ja millalgi pidime me hakkama seda värki aktiivselt Hiina kunstiga võrdlema. Hmm... Muuseas, mulle anti ülesandeks teha ettekanne Hiina kaasaegsest kunstnikust nimega Song Dong :D

Muuseumidest rääkides, selgus, et mitmetes muuseumides saab endale teha pea üksikpileti hinnaga aastakaardi :P Mina, kes ma enamjaolt küll niikuinii igale poole tasuta sisse pääsen tänu kunstiõpilaseks olemisele, leidsin, et hädavajalik on endale kiiremas korras soetada säärane aastakaart Louvre'isse, Orsay'sse ning Arhitektuurimuuseumi. Ülejäänute seast on veel hulk häid asutusi valida, aga ma kahtlen, et ma neist mõnda rohkem kui korra, äärmisel juhul paar lähen. Siin on lihtsalt nii palju põnevaid paiku, et enne tuleks kõik "uued" ära avastada, kui hakata vanu kordama.

Siis olin ma tõeliselt sillas, sest ma sain päriselt kirja :P Nii uhke tunne oli kohe. Kerlilt - hea hing viitsis mulle plaadi peal saata pildid tema siinkäigust. Kurat küll, aga täielikus kooskõlas Murphy seadustega viibib minu sinnaminek kogu aeg. Esiteks oli streik, siis oli tema vahepeal nädalavahetusel ära, siis nüüd, kui saaks järgmine nädalavahetus minna, peame minema korterit kätte saama (ja Triin läheb niikuinii ära Londonisse, muidu saaks ju tema minna võtmete järgi), seejärel on jälle Kerlil muud külalised ja niiiiiiiiiiii edasi. No enne jõuludeks koju sõitmist pean ma tema juures ära käima, kasvõi nui neljaks!

Mhmh, siis eile veetsin ma tükk aega veendes ühte tänavakunstnikku, et ei, tänan kutsumast, aga ma ei taha tema muusaks olla ning tema juurde koju minna - ta oli Indiast pärit ja lubas mulle kõik maad ja ilmad kokku, India söögi, muusika, filmid ja mida iganes. Muidu oli kena vana, aga justnimelt VANA. Oma 55 aastat oli mehel küll turjal... Hmm. No igatahes, kui ta lõpuks jõudis järeldusele, et ei lähe läbi, siis otsustas ta minust vähemalt suurepärase kankaanitantsija teha:

Ilus säärejooks, kas pole. Muuseas, kõikide siinkohal presenteeritud illustratsioonide autoriõigus kuulub Triinule, välja arvatud minu tinutamise pilt - see on Kerli tehtud. Minu kaamerast piltide ilmutamine võtab teatavasti pisut kauem aega. Rääkimata siis rahast. Aga küll te kunagi näete ka neid. Hiljemalt jõulude ajal :D Sinnani ei olegi väga palju aega.

Ja mida veel... Ma tean, ma tegin endale mitu mentaalset märkust päeva jooksul, millest ma peaksin teid tegelikult teavitama, aga näed, läheb meelest ära iga kord. Hmm... No mida iganes, küll ma kunagi jõuan nendegi mõtete virtuaalsele paberile panemiseni.