Appimariia, mis SELLE lauluga küll nüüd juhtunud on? Ma ausõna ei tea ühtegi kella, mis teeks tii-lii-seb??????? Aastakümne halvim arranžeering üldse.
pühapäev, 22. detsember 2019
pühapäev, 8. detsember 2019
Feuerzangenbowle ja gromperekichelcher
Tere teist adventi!
Jõulud lähenevad. Mul ei ole peaaegu ühtegi kingitust veel valmis vaadatud! Pakkimisvahendeid see-eest jagub, need on ainsad, mida ma olen suutnud osta :). Mõnda poodi olen no ühe varbaga jõudnud, aga eriti ikka üldse mitte. Jõululaule on ka kuuldud ainult umbes kolm korda. Aga üks pidu ajab teist taga (järgmine nädal on vist teisipäevast reedeni iga päev pidu :D) ja jõuluturul on parimad vorstid ja hõõgveiniputkad tuvastatud. Seal kuldse naise juures on seekord üks hirmus hea raclette'i koht, näiteks. Ja siis ma proovisin see aasta esmakordselt seda feuerzangenbowlet, mis oli väga maitsev (hõõgvein rummi ja põlema pandud suhkrutükiga), aga nii keerulise nimega, et ega ma seda vist rohkem tellida ei saa. Kui just mõnda saksa keele rääkijat kõrval ei ole. Sest minu mõistus ei mõista kokutamata ja ühekorraga välja öelda, et palun mulle nüüd feuerzangenbowle ja gromperekichelcher (kartulipannkoogid)!
Täna on mul nüüd muidu vaja valmis teha 15-minutiline hispaania keele ettekanne vabal teemal. Jeesus, ja kui raske see teema valimine on! Katsu siis valida, kui üks on teinud teemal "kriitilise mõtlemise teooria", teine "isesõitvate autode arendamisega seotud moraalsed dilemmad" ja kolmas alpinismi populaarsuse tõusust Himaalajas. Brr. No mis ma siis pean võtma, et see sama "huvitav" oleks? Kuldlõike teooria? Subtitreerimise tähtsaimad põhimõtted? Giotto figuurikäsitluse? Iluuisutamise hüpete erinevuste füüsikaline analüüsi? Omo oru hõimurahvaste riietumiskommete võrdluse? Täielik agoonia! Öeldagu, millest vaja rääkida, küll ma räägiks. Aga vali teema? No ei oska!
Muidu subtitreerimine on meil tegelikult praegu täitsa tõsine teema ja sellest oleks tunnis rääkimiseks vist piisavalt juttu ka. Olen just värskelt paaril koolitusel käinud ja homme lähen ka jälle, sest kuulu järgi hakkab meile lähiajal ka üksjagu supakatööd tulema. Või noh, selleks tehti kohe eraldi üksus ja nii, aga see on meil veel esialgu poolik, nii et ilmselt jagub seda tööd ka teistele/meile. Vot. Ja mina olen täitsa põnevil kohe. Uus ja huvitav ja äge vaheldus ju. Tahaksin juba väga mõnda päris supakatööd proovida. Siiani me oleme neid teinud lihtsalt Exceli tabelis ja nii, aga hirmsasti tahaks juba proovida päris programmiga :P. Vaadata, mis välja tuleb.
Tegelikult peaksin ma praegu hoopis Pariisis olema, et te teaks. Aga streik tuli vahele. Kogu Prantsusmaa on pensionireformi pärast üles tõusnud ja barrikaadidele tormanud. Ooper tühistas etenduse ära, SNCF tühistas rongid ära. Terve mõistuse huvides jätsin mina siis Pariisi trügimata, mul on vaja esmaspäeva hommikul koolitusel olla. Ja ma mäletan küll, kui mastaapsed need prantslaste streigid võivad olla. Mu Erasmuse aastal sai ikka täitsa mitu korda St. Denis'st jala linna tuldud ja ikka no täitsa nädal või paar ei olnud üldse võimalik kooli jõuda. Enivei, Kadi läks prognoosidele ja reportaažidele vaatamata, autojagamisega. Lootuses, et teine, tänane teatrietendus ikkagi toimub. Eks näis siis. Tegelikult on mul natuke kahju ka, et nüüd nii läks. Meil oli plaanis vaadata Borodini "Vürst Igorit". Vene asju mängitakse siinkandis haruharva, aga ma mäletan, et mulle meeldis Borodin. Ja üldse, tahtsin BHVsse poodi ja Marais'sse jalutama ja Père Lachaise'ile ja nii. Aga noh, olgu, eks siis tuleb veebruari oodata. Veebruaris lähme Katrini ja Marikaga "Hoffmanni lugusid" vaatama. Siis saab.
Enne veebruari pole mul enam muidu üldse millekski aega niikuinii. Kohe varsti on natuke Eestit, siis sõidame aastavahetuseks Varssavisse, edasi Luxi ümbrust avastama, siis on istunginädal ja kohe pärast seda tuleb Omaan. Hurraaaa! Nii et rutiini naasmine toimub veebruaris. Siis lähen jälle uisutama ka. Siiani ei ole veel väga julgenud, oktoobris ma ikka veel tundsin oma suvel pirtsutanud jalga vahel, kui mõni päev ootamatult palju rohkem kõndida tuli või nii. Nüüd enam mitte, aga nüüd ma ei hakka enne Omaani igaks juhuks vaatama ka, et mida ta uisutamisest arvab :). Eks siis tuleb seekord selline lühike ja hästi poolik hooaeg. Aga tuleb :P.
Vot. Rohkem täna ei kirjuta. Või siiski. Ma lõpetasin eile raamatu "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus". No oli ikka äge! :P Ja uus Melchior tuli välja ja "Härrasmees Moskvas" ootab ka juba Eestis ees. Ja siis no veel üldse kolm kahekümneraamatulist hunnikut ootavad mul siin kapinurgal ka lugemist. Ka see aasta ei jõua ma oma reading challenge'iga päris valmis, st iga nädala kohta ühte raamatut lugeda. Ilmselt umbes kümme raamatut jääb lõpuks puudu. Aga ma jõuan iga aastaga eesmärgile järjest lähemale :). Kusjuures, meil käis siin paar nädalat tagasi ühel tõlkekonverentsil rääkimas Susan Bassnett, kes on no ikka tõeline kirjandusguru, ja tema rääkis, et näiteks üheainsa kirjandusauhinna väljaandmiseks luges tema järjest "ära" 192 raamatut. Äkki vist mingi 4 kuu jooksul või nii. Üsna saamatu tunne tekib sellega võrreldes :). Ehkki ta muidugi ütles ka, et kui raamat teda esimese 30 lehekülje jooksul ei kõneta, siis ega ta seda tegelikult lõpuni ei loe. Aga siiski. 192 raamatut 4 kuuga versus 42 raamatut terve aasta peale… Ikka täitsa teine dimensioon! Vägev!
Aga nüüd ma tõesti ei taha rohkem täna enam midagi öelda. Hakkan subtitreerimise kodutööd tegema ja agoniseerin oma hispaania keele ettekande teema üle edasi. Jõulukaarte peaks ka kirjutama hakkama. Ja kui ma kõik juhtumisi tehtud saan, siis tahaks fotokaga jõuluturule ka luusima minna. Aga seda me veel vaatame.
Olge siis toredad!
M.
Jõulud lähenevad. Mul ei ole peaaegu ühtegi kingitust veel valmis vaadatud! Pakkimisvahendeid see-eest jagub, need on ainsad, mida ma olen suutnud osta :). Mõnda poodi olen no ühe varbaga jõudnud, aga eriti ikka üldse mitte. Jõululaule on ka kuuldud ainult umbes kolm korda. Aga üks pidu ajab teist taga (järgmine nädal on vist teisipäevast reedeni iga päev pidu :D) ja jõuluturul on parimad vorstid ja hõõgveiniputkad tuvastatud. Seal kuldse naise juures on seekord üks hirmus hea raclette'i koht, näiteks. Ja siis ma proovisin see aasta esmakordselt seda feuerzangenbowlet, mis oli väga maitsev (hõõgvein rummi ja põlema pandud suhkrutükiga), aga nii keerulise nimega, et ega ma seda vist rohkem tellida ei saa. Kui just mõnda saksa keele rääkijat kõrval ei ole. Sest minu mõistus ei mõista kokutamata ja ühekorraga välja öelda, et palun mulle nüüd feuerzangenbowle ja gromperekichelcher (kartulipannkoogid)!
Täna on mul nüüd muidu vaja valmis teha 15-minutiline hispaania keele ettekanne vabal teemal. Jeesus, ja kui raske see teema valimine on! Katsu siis valida, kui üks on teinud teemal "kriitilise mõtlemise teooria", teine "isesõitvate autode arendamisega seotud moraalsed dilemmad" ja kolmas alpinismi populaarsuse tõusust Himaalajas. Brr. No mis ma siis pean võtma, et see sama "huvitav" oleks? Kuldlõike teooria? Subtitreerimise tähtsaimad põhimõtted? Giotto figuurikäsitluse? Iluuisutamise hüpete erinevuste füüsikaline analüüsi? Omo oru hõimurahvaste riietumiskommete võrdluse? Täielik agoonia! Öeldagu, millest vaja rääkida, küll ma räägiks. Aga vali teema? No ei oska!
Muidu subtitreerimine on meil tegelikult praegu täitsa tõsine teema ja sellest oleks tunnis rääkimiseks vist piisavalt juttu ka. Olen just värskelt paaril koolitusel käinud ja homme lähen ka jälle, sest kuulu järgi hakkab meile lähiajal ka üksjagu supakatööd tulema. Või noh, selleks tehti kohe eraldi üksus ja nii, aga see on meil veel esialgu poolik, nii et ilmselt jagub seda tööd ka teistele/meile. Vot. Ja mina olen täitsa põnevil kohe. Uus ja huvitav ja äge vaheldus ju. Tahaksin juba väga mõnda päris supakatööd proovida. Siiani me oleme neid teinud lihtsalt Exceli tabelis ja nii, aga hirmsasti tahaks juba proovida päris programmiga :P. Vaadata, mis välja tuleb.
Tegelikult peaksin ma praegu hoopis Pariisis olema, et te teaks. Aga streik tuli vahele. Kogu Prantsusmaa on pensionireformi pärast üles tõusnud ja barrikaadidele tormanud. Ooper tühistas etenduse ära, SNCF tühistas rongid ära. Terve mõistuse huvides jätsin mina siis Pariisi trügimata, mul on vaja esmaspäeva hommikul koolitusel olla. Ja ma mäletan küll, kui mastaapsed need prantslaste streigid võivad olla. Mu Erasmuse aastal sai ikka täitsa mitu korda St. Denis'st jala linna tuldud ja ikka no täitsa nädal või paar ei olnud üldse võimalik kooli jõuda. Enivei, Kadi läks prognoosidele ja reportaažidele vaatamata, autojagamisega. Lootuses, et teine, tänane teatrietendus ikkagi toimub. Eks näis siis. Tegelikult on mul natuke kahju ka, et nüüd nii läks. Meil oli plaanis vaadata Borodini "Vürst Igorit". Vene asju mängitakse siinkandis haruharva, aga ma mäletan, et mulle meeldis Borodin. Ja üldse, tahtsin BHVsse poodi ja Marais'sse jalutama ja Père Lachaise'ile ja nii. Aga noh, olgu, eks siis tuleb veebruari oodata. Veebruaris lähme Katrini ja Marikaga "Hoffmanni lugusid" vaatama. Siis saab.
Enne veebruari pole mul enam muidu üldse millekski aega niikuinii. Kohe varsti on natuke Eestit, siis sõidame aastavahetuseks Varssavisse, edasi Luxi ümbrust avastama, siis on istunginädal ja kohe pärast seda tuleb Omaan. Hurraaaa! Nii et rutiini naasmine toimub veebruaris. Siis lähen jälle uisutama ka. Siiani ei ole veel väga julgenud, oktoobris ma ikka veel tundsin oma suvel pirtsutanud jalga vahel, kui mõni päev ootamatult palju rohkem kõndida tuli või nii. Nüüd enam mitte, aga nüüd ma ei hakka enne Omaani igaks juhuks vaatama ka, et mida ta uisutamisest arvab :). Eks siis tuleb seekord selline lühike ja hästi poolik hooaeg. Aga tuleb :P.
Vot. Rohkem täna ei kirjuta. Või siiski. Ma lõpetasin eile raamatu "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus". No oli ikka äge! :P Ja uus Melchior tuli välja ja "Härrasmees Moskvas" ootab ka juba Eestis ees. Ja siis no veel üldse kolm kahekümneraamatulist hunnikut ootavad mul siin kapinurgal ka lugemist. Ka see aasta ei jõua ma oma reading challenge'iga päris valmis, st iga nädala kohta ühte raamatut lugeda. Ilmselt umbes kümme raamatut jääb lõpuks puudu. Aga ma jõuan iga aastaga eesmärgile järjest lähemale :). Kusjuures, meil käis siin paar nädalat tagasi ühel tõlkekonverentsil rääkimas Susan Bassnett, kes on no ikka tõeline kirjandusguru, ja tema rääkis, et näiteks üheainsa kirjandusauhinna väljaandmiseks luges tema järjest "ära" 192 raamatut. Äkki vist mingi 4 kuu jooksul või nii. Üsna saamatu tunne tekib sellega võrreldes :). Ehkki ta muidugi ütles ka, et kui raamat teda esimese 30 lehekülje jooksul ei kõneta, siis ega ta seda tegelikult lõpuni ei loe. Aga siiski. 192 raamatut 4 kuuga versus 42 raamatut terve aasta peale… Ikka täitsa teine dimensioon! Vägev!
Aga nüüd ma tõesti ei taha rohkem täna enam midagi öelda. Hakkan subtitreerimise kodutööd tegema ja agoniseerin oma hispaania keele ettekande teema üle edasi. Jõulukaarte peaks ka kirjutama hakkama. Ja kui ma kõik juhtumisi tehtud saan, siis tahaks fotokaga jõuluturule ka luusima minna. Aga seda me veel vaatame.
Olge siis toredad!
M.
Tellimine:
Postitused (Atom)
