Blogis on vaikus, sest mul on puhkus ja külalised. Tõsi küll, PRAEGU rangelt võttes mitte, sest mõlemad külaskäigud on lühikesevõitu ja esimene jõudis juba eile öösel otsa saada, aga see oli väga tore, kuniks teda oli. Tänase päeva magasin maha ja nüüd hakkan valmistuma uueks külaskäiguks - teisipäeval tuleb emme, temaga lähme alustuseks kolmapäeval Pariisi :P. Jee.
Hästi põgus ülevaade Kariniga tehtust: teisipäeval küpsetasime paneeri (superhea tuli), kolmapäeval käisime Echternachis matkamas. See kujunes õige meeleolukaks, sest esiteks ei leidnud me tükk aega õiget rada ja tegime ilge tiiru, siis leidsime lõpuks valitud raja, aga see oli metsatööde tõttu suletud ning kuigi me üritasime ringiga sellele rajale tagasi jõuda, läks see kava ka untsu, nii et meie jalutuskäik kujunes plaanitust hoopis teistsuguseks. Äge oli sellegipoolest ja ilm oli fantastiline. Karin oli õhtuks päikesest suisa põlenud :). Neljapäeval käisime Trieris jalutamas ja päikest võtmas ning järgmisel, vihmasel reedel lonkisime lihtsalt Luxi laadal ja istusime kohvikus. Kodus vaatasime ära kaks prantslaste tehtud filmi (Des Hommes et Des Dieux ning La Môme) ja kohvikusse vedasin Karinit loomulikult ka igal võimalikul õhtul. Õnneks oli ta sellega vist enam-vähem arvestanud ja rahul, nii et ma ei tundnud end oma ühekülgse maitse pärast ei süüdi ega ka pentsikult. Olgu ära mainitud, et eile juhtus seal selline asi, et Frantsuaa andis meile maitsta ühest eravastuvõtust järele jäänud Luxi superkoka Léa Linsteri saiakesi - mina ei teadnud sellisest superkokast midagi, aga paistab, et tegemist on Michelini tärne omava kokaga, kes on muu hulgas üks väheseid meeste maailmas ilma teinud naisi üldse (siiani ainus naine, kes on mingisuguse ülima kokandusauhinna võitnud, seda veel 1989. aastal). Jälle sain targemaks. Karin oli temast isegi kuulnud, see avaldas mulle väga muljet :).
Tegelikult oli meil kavas Hani koobastes ära käia, aga tobedate ümberistumiste tõttu peaks normaalsel ajal sinna jõudmiseks ärkama juba kell 7. Mis te arvate, kas kaks kuldmagajat saavad sellisel kellajal üles? Õige, unistage edasi :). Me tegime kolm katset, kõik luhtusid. Ega's midagi. Võib-olla proovin esmaspäeval selle asja üksinda ette võtta. Siis vähemalt ei eelne asjale kohvikuõhtut. Ära tahaksin ma seal ikka lõpuks käia. Mul oli see mõte juba praktikandipäevil :). Vot.
Rohkem ei viitsigi ma nüüd enam kirjutada. Olge mõnusad.
Sau!
M.
Hästi põgus ülevaade Kariniga tehtust: teisipäeval küpsetasime paneeri (superhea tuli), kolmapäeval käisime Echternachis matkamas. See kujunes õige meeleolukaks, sest esiteks ei leidnud me tükk aega õiget rada ja tegime ilge tiiru, siis leidsime lõpuks valitud raja, aga see oli metsatööde tõttu suletud ning kuigi me üritasime ringiga sellele rajale tagasi jõuda, läks see kava ka untsu, nii et meie jalutuskäik kujunes plaanitust hoopis teistsuguseks. Äge oli sellegipoolest ja ilm oli fantastiline. Karin oli õhtuks päikesest suisa põlenud :). Neljapäeval käisime Trieris jalutamas ja päikest võtmas ning järgmisel, vihmasel reedel lonkisime lihtsalt Luxi laadal ja istusime kohvikus. Kodus vaatasime ära kaks prantslaste tehtud filmi (Des Hommes et Des Dieux ning La Môme) ja kohvikusse vedasin Karinit loomulikult ka igal võimalikul õhtul. Õnneks oli ta sellega vist enam-vähem arvestanud ja rahul, nii et ma ei tundnud end oma ühekülgse maitse pärast ei süüdi ega ka pentsikult. Olgu ära mainitud, et eile juhtus seal selline asi, et Frantsuaa andis meile maitsta ühest eravastuvõtust järele jäänud Luxi superkoka Léa Linsteri saiakesi - mina ei teadnud sellisest superkokast midagi, aga paistab, et tegemist on Michelini tärne omava kokaga, kes on muu hulgas üks väheseid meeste maailmas ilma teinud naisi üldse (siiani ainus naine, kes on mingisuguse ülima kokandusauhinna võitnud, seda veel 1989. aastal). Jälle sain targemaks. Karin oli temast isegi kuulnud, see avaldas mulle väga muljet :).
Tegelikult oli meil kavas Hani koobastes ära käia, aga tobedate ümberistumiste tõttu peaks normaalsel ajal sinna jõudmiseks ärkama juba kell 7. Mis te arvate, kas kaks kuldmagajat saavad sellisel kellajal üles? Õige, unistage edasi :). Me tegime kolm katset, kõik luhtusid. Ega's midagi. Võib-olla proovin esmaspäeval selle asja üksinda ette võtta. Siis vähemalt ei eelne asjale kohvikuõhtut. Ära tahaksin ma seal ikka lõpuks käia. Mul oli see mõte juba praktikandipäevil :). Vot.
Rohkem ei viitsigi ma nüüd enam kirjutada. Olge mõnusad.
Sau!
M.