Eeeem...

Koonerdamisega on siin majas mindud nii kaugele, et kui Steff õhtul koju tuli, ronis ta kõigepealt trepist üles ja vaatas meie mõlema uksest sisse. Täpsemalt öeldes vaatas ta mulle otsa ja küsis, et kas ma soovin, et ta mu toast tule ära kustutab. Hmm... ta näis vist arvavat, et teeb mulle sellega teene, kuna lüliti oli ukse kõrval ja tema oli ka ukse juures. Ehk mõtles ta, et ma istun valges ainult seetõttu, et ma polnud viitsinud püsti tõusta ja seda ära kustutada??? Igatahes tundus ta olevat päris segaduses, kui ma ei avaldanud valmisolekut pimedas istuda. Seejuures istusin ma täiesti asjalikult raamatute ja läpaka ja kaustikuga üleval ja põrnitsesin neid vaheldumisi, mitte ei tukkunud - sellisel juhul saaksin ma veel aru mõttest, et kustutaks tule ära või nii.