Juurdleb...

Kas on ikka päris normaalne, et mu praaduvad grillvorstid võetakse panni pealt, asetatakse koogivormi ja pestakse pann ära? Selgituseks öeldakse, et koogivorm on ahjus küpsetamiseks ja varrega pann ei ole. Edaspidi kasutagu ma koogivormi. Majaomanik ise suvatses aga paar päeva tagasi kartuleid praadida suure poti põhjas... Seejuures veel koorimata kartuleid. Ma arvan, et tal on lihtsalt midagi pannide vastu. Küll ta viskab neid ära ja küll ei luba kasutada... Pannofoobia??? Poellofobie?

Siis juurdlen ma veel sügavalt tänase loengu üle, kus meile räägiti statistikast. Armsa Malle statistikatunnid olid minu meelest äärmiselt lõbusad ja keskkoolis ei olnud ma matemaatikas üldsegi mitte kehva. Aga sellest ajast on palju vett merre voolanud ja noh, ütleme siis nii, et mu loogika töötab siiski eesti keeles. Kui mul kästakse sotti saada prantsuskeelsetest terminitest, mida ma ei tunne, ning samaaegselt lahendada ülesannet, kus ma pean ühestainsast arvudejorust tegema kuus korda kaheksa lahtrit suure andmetabeli ja mingi imekõvera, kus osade lahtrite pealkirjaks on näiteks "effectifs cumules croissants" (millel pole midagi pistmist efektiivselt kokkukuhjatud sarvesaiadega) või "frequences cumules decroissants", kus ma pean oskama esmapilgul vahet teha, millist keskmist mul on kõige mõttekam antud andmete puhul arvutada - harmoonilist või... kurat, neid keskmisi oli hästi palju, enam ei tule meeldegi... Igatahes oli tavalist aritmeetilist keskmist kolm liiki ja lisaks sellele aritmeetilisele keskmisele (moyenne) eksisteeris veel kahte sorti keskmisi (le mode ja la médiane), viimast neist tuleb arvutada kahte moodi, sõltuvalt sellest, kas andmed on diskreetsed või jätkusuutlikud... Ja üks valem näeks siis välja umbes nii, et "valeur basse + amplitude x (effectifs totales/2 - effectifs cumules decroissants de la classe precedent)/effectifs de la classe". Niisiis... Ma jõllitasin loengu lõpuks õppejõudu üsna punnis ja klaasistunud silmadega, aga ma ei olnud õnneks ainus. Vähemalt mu pinginaaber tegi sama. Ja tütarlaps Fanny, kellega me mingi aeg tagasi Bordeaux' kallal töötasime, ei saanud isegi sellest aru, kuidas ja miks aritmeetilist keskmist arvutatakse. Noh, see oli ainus keskmine mida mina loomulikust intelligentsist ka prantsuse keeles arvutada suutsin, ülejäänute suhtes olin ma sama tumba. Aga häda on selles, et meile anti nüüd järgmine kodune töö, mis eeldab kõigi uute teadmiste praktikasse rakendamist Gambia aidsi haigestumise vanuselise statistika puhul... Uhhhhhhhhh. Aidake???

Hmm, samaaegselt mõtlen ma sügavalt selle üle, et kas meie pärast korraldatakse siin Prantsusmaal praegu Prantsuse ajaloo kiirkursus aktsioonis? Sest nagu näha, kipub revolutsioon ka veel tulema... Streigid, revolutsioon - ikka tõeline Prantsusmaa, kas pole? Ma loodan, et Triin Põhja-Pariisi eeslinnades asuvast koolist eluga tagasi jõuab täna. Aga streikidest, ma ei saa enam üldse aru, kes streigivad, õpilased, õpetajad, kes enne streikisid - ei ole aimugi, miks nad jälle streikima hakkasid - ka ei tea, järgmine nädal ei tee tundi ka meie kõige streigivastasem õppejõud... Mine võta kinni. Asja positiivne iva on selles, et kuigi ma sain vabastuse seitsmendal ja kaheksandal jaanuaril toimuvast eksamist ning ostsin niikuinii tagasitulekupileti hilisemaks, siis tänu lõpututele streikidele tehti kalender ümber ja need eksamid on vahetult pärast mu tagasitulekut. Suurepärane, kui nii välja mängiks. Ma saaksin neid ikkagi teha... Kuigi eks me veel vaatame, äkki kehtib vabastus üleüldisemalt, mitte kuupäevaliselt :D Aga see oleks teisalt jälle liiga ilus, et tõsi olla. Ahjaa, ja need õppejõud, kes siiski tunde teevad, teevad osa tunnist miitinguna - kohustuslikus korras loeme koos artikleid ja arutleme uute seadusreformide üle, kirume Sarkozyd ning ülistame möödunud päevi... Sest muidu ei saaks nad üleüldse loengut teha, nüüd poevad nad selle varju, et arendavad siiski loovaid mõtteid selles suunas, kuiads streik võimalikult tulemusrikkaks muuta. Kusjuures, objektiiv ei olegi seaduse tagasivõtmine, vaid selle modifitseerimine...

Siis huvitun ma veel sellest, et kas ma peaksin tõesti endale muretsema värvipliiatsite komplekti, vildikad ja värvilised tintenpennid? Pluss joonlaua, pinali, kustukummi ja valge pliiatsi, paberikäärid ning läbipaistva teibi ka... Sest täna tagasi saadud eelmise nädala koduse töö peale (see oli siis Montpellier' linna analüütiline kaart) oli kirjutatud, et edaspidi joonista (ja joonesta) palun värviliste pliiatsite ja tintenpennidega, mitte harilikuga. Oeh jah. Siin on tõesti vorm olulisem kui sisu...

Aga üldiselt on elu ilus.

POSTSCRIPTUM: Karini abiga selgus, et on olemas eestiski mood ja mediaan ja me jõudsime mediaani isegi välja arvutada :P Aga tegelikult tahtsin ma öelda, et ma avastasin täna kogemata, et me juust oli ise jalad alla võtnud ja kapist õue köögiakna peale rännanud ja munad karbist ise resti peale hüpanud, sest nii on ilmselgelt ilusam. Huvitav, mis saab lahtisest pakist krabipulkadest, mis ma sinna täna panin - need lõhnavad teatavasti kõvemini kui üks tavaline camembert!