Nubluke käis täna arsti juures. Haigus on ikka alles, aga rohi olevat selle kulgu natukeseks pidurdanud. Paranejat ei pidavat temast saama, aga no nüüd vähemalt ei öeldud, et ta öösel ära sureb. Minul on nüüd tuju päris hea kohe. Noh, surmaotsust küll ei muudetud, aga arvestades seda, et ma kandsin ta juba nädal aega tagasi praktiliselt maha, on praegune aeg boonus, eks. Mis siis, et ta on Eestis, ta vähemalt on :).
Muidu olin vahepeal ka ise tõbine, ehkki tatitõbine. Viimasel ajal on ilmad päris vilud olnud ning eelmisel nädalal tõmbas tuul ühel hommikul, kui ma rattaga üle silla läksin, päris korralikult kontidesse. Nädalavahetusel olin ka kaks päeva järjest õues ning kuigi ma otseselt ei külmetanud, ei aidanud see ka kurgu paranemisele sugugi kaasa. Nii ma siis otsustasingi nädala alguses, et käin oma kareda kurgu ja vatise peaga paar päeva bussiga tööl. Vihma on ka nüüd päris korralikult tulnud, nii et see oli veel üks argument bussi kasuks. Aga homme lähen rattaga, ausõna! Panen oma skafanderkeebi selga ja ladistagu siis! Miks? Sest täna sõitsin ma seda ühte peatust ligi 20 minutit... Ma läksin enne poolt bussi peale ja oleksin pidanud kenasti õigeks ajaks tööle jõudma, aga lõpuks jõudsin kohale vist millalgi 8.47 või midagi sellist. Tegelikult saabus meid sellel ajal kohe terve kamp ja mina polnud ju süüdi, hoopis liiklus oli pöörane, aga mulle kohe üldse ei meeldi hiljaks jääda. Ma tunnen ennast siis kohe nii halvasti. Ei enam! Rattaga on vähemalt teada, millal tuleb minna, et õigeks ajaks jõuda :).
Vahepeal oli meil tööl ka poolteist täitsa harjumatult rahulikku nädalat. Kohe pentsik tunne oli, kui ma jõudsin töö valmis tervelt kaks päeva enne tähtaega :). Viimasel ajal on seda harva juhtunud - pigem saavad tööd valmis üsna õigel hetkel, nii et kahepäevane edumaa on juba kõva tunnistus sellest, et eelmise istungi lõpust saadik on meil siin paras puhkus olnud. Tunne on igatahes selline, et ma olengi puhkusel olnud - täitsa korralikult on saanud hinge tõmmata ja jälle on nii mõnus. Ma tundsin täna jälle seda energiapuhangut, et oh, kus nüüd alles teeks. IRW. Ja siis muidugi tuligi kohe tööd juurde :). Ja ma nüüd juba ootan homset, et käised üles käärida. No kas saan selle meremeeste töö homme valmis või ei saa, ah?
Järgmisel nädalal on meil, muide, kaks koolitust. Üks on eesti keele teemadel ja teine on terve päev kestev finantskoolitus. Väga põnev, ma täitsa ootan seda finantsvärki. Kui ma talvel raamatupidamiskursustel käisin, sain teada, et TEGELIKULT on neist teemadest võimalik aru saada küll. Kui süsteemselt selgitatakse. Ma siis nüüd ootan ja loodan, et selgitatakse :).
Ükspäev leidsin laualt kuulutuse, et järgmisel nädalavahetusel korraldatakse Medingenis mingisugune seenematk. Minu meelest kõlab see hästi põnevalt! Kohtutakse kuskil parklas, siis minnakse mükoloogiga metsa, pärast sorteerib ta kõikide korvi sisu ära, et keegi kogemata kärbseseent ei sööks, ning lõpetuseks pidavat olema mingi grill. Mina olin selle kuulutuse peale üsna üllatunud, sest mäletan, et keegi rääkis eelmisel aastal, et siin ei tohi seenel käia. No nüüd tuleb välja, et kuni 1kg võib korjata küll, aga ainult teatavaid liike. Ja korvi sisse, mitte ämbrisse. Ning uurima hakates avastasin, et siin ümberringi toimub neid seenematku päris palju - kusjuures eriti arvukalt toimub neid veel Belgias. Mina oleksin muidu oma aruga arvanud, et seente jaoks on juba külm, ühel hommikul olla isegi maa härmas olnud. Aga kirjade järgi on siin seenekorjamise tipphooaeg. Mine võta siis kinni. Ma muidu tahaks sinna Medingeni üritusele minna küll, aga siin Luxis on ju pühapäeviti liikumine ilmvõimatu. Sinna käib buss 165, mis pühapäeviti ei sõida. Ja siis käib vist ka 163, aga see on koolibuss ja ei sõida üldse nädalavahetusel. Teine üritus on kuskil Belgias, kuhu saaks rongiga, aga kuna vahepeal tuleb Arlonis 50 minutit teist rongi oodata, läheb ühe otsa peale kokku 2h sõitu. Ka pisut tüütu. Otsustasin siis nii, et otsin matkaradade raamatust mõne nädalavahetuseti sõitva bussiliini ääres asuva metsasema matkaraja ning lähme Helle ja Williamiga lihtsalt "matkama". Kui nii suur seenehooaeg on, peab ka matkaraja kõrval mõni seen olema! Ja kui ei ole, no siis ei usu ma ilmselt enam siinse puravikuparadiisi ja seenel käivate lääneeurooplaste kohta mitte ühtegi sõna.
Uskumatu, et septembri lõpp on käes. Kohe õud tuleb peale, kui ma mõtlen, et kui mu lepingut poleks pikendatud, oleksin ma siin veel ainult kaks nädalat. Pool aastat on möödas!
Head ööd!
