Jah, on mai. On olnud pikk vaikus. Uudiseid oleks vast olnud külll, aga kirjutada polnud kuidagi mahti või tahtmist. Tööl olid huvitavad ja kiired ajad, see võttis oma energia. Ringikäimist oli ka mõnevõrra, käisin veebruaris korra Eestis ja märtsis ka, siis vahepeal siin-seal Belgias ja nüüd Hollandis. Ja pmst kogu ülejäänud aeg on kulunud haldusprobleemidele. Mida on tulnud muudkui uksest ja aknast. Lisaks on need kõik ka kuidagi äärmiselt frustreerivalt venima jäänud ja kippunud närvi õige mustaks ajama.
No vat see hallitus, see tuli ju eelmise aasta lõpus tagasi. Mainisin seda eelmises postituses. Andsin sellest majahaldurile teada 6. detsembril 2023 ja ma pole sellest ajast saadik saanud oma korteri ainsat magamistuba kasutada. Aga kas te arvate, et haldur sellest hoolis? Ei, keda kottigi. Ma olen neid lõputult torkinud ja ähvardanud, kaevanud linnaosavalitsusse ja üürnike kaitsega tegelevasse ühistusse, Brüsselis elavate välismaalaste infoletti ja advokaatidele, teinud pilte ja ostnud mõõteseadmeid, surunud läbi üüri alandamise 30% ja frustratsioonist kõva häälega vandunud.
Noh, eile, 2. mail 2024, viis kuud pärast majahalduri probleemist teavitamist, saabuls lõpuks mu juurde delegatsioon katuseeksperte, kes pidid tuvastama võimalikud praod korstnas ja lekkekohad katusel, et otsustada, kuidas mu magamistoa seinaga üleüldse edasi toimida. Ega ma täpselt ei teadnud, mida asjast oodata, aga mõnevõrra suured lootused olid mul küll. Ikkagi ekstra katuseprobleemidele spetsialiseerunud firma ja ekspert ja nii. Et äkki saab nüüd pärast kolmandat probleemset talve selle seinanurga probleemi siiski kõrvaldatud.
Aga asi lahenes muidugi kõige ehtsamal Belgia moel. Oleksin pidanud seda juba teadma. Nimelt, saabus siis see katusefirma suur spetsialist, vaatas mu kuuenda korruse aknast välja ja teatas: tema kardab kõrgust, tema küll ei saa katusele minna! Keegi teine peab üles minema ja pilti tegema. Muidu tema kivistub sinna katusele ja ongi kõik.
Nojah, läks siis üles majahalduriga kaasas olnud poiss, kelle tööd hindama tuldigi. Tegi mõne klõpsu ja tõdes, et maja katusekivid on kõik lahti ja tuul puhub nad kogu aeg kohalt ära, nii et vihm saab ilusasti seina sisse alla voolata, muidu pole midagi viga. Tuli alla, rääkis selle jutu eksperdile ette. Ekspert kuulas ära, arvas, et kõlab tõenäoliselt, liimige katusekivid sõrestiku külge kinni ja siis peaks piisama. Kõik.
Majahaldur ise oli ka kohal. Aga no ega tema minuga ei räägi. Räägib hoopis telefoniga. Kogu aeg. Mu peegli ees. Kohendades lõputult tukka. Inimestel on oma tukkadega ikka mure. Aastavahetuskruiisil kaugel Põhja-Norras istus ka me vastas üks Aasia tütarlaps, kes veetis suurema osa terve päeva kestnud kruiisist mobiiltelefoni peegliäpi abil enda tukka ühe juuksekarva kaupa paika sättides.
Aga tukk tukaks. Nomaitiea. Minul isiklikult on küll suured kahtlused, kas see katusekivide sõrestiku külge kinni liimimine ikka likvideerib probleemi. See tundub pigem selline pealiskaudne kosmeetiline lahendus, taas. Säästan teid saaga jooksul ilmnenud tehnilistest üksikasjadest, aga ma isiklikult pakun, et niiskus ja hallitus on tagasi kaks nädalat pärast seda, kui ma sügisel kütte magamistoas jälle sisse lülitan. Aga eks me näe. Ega mul ei oleks enne sügist aega siit välja ka kolida, nii et las see siis praegu olla. Eks tuleb siis kannatlikkust harjutada ja leppida sellega, et saaga sügisel jätkub.
Teine suur haldusprobleemide allikas on olnud koristaja. Luksusprobleem, ma saan aru. Aga mind ajab hirmsasti närvi, kui keegi võtab endale töö ja siis viimasel hetkel ütleb, et ta siiski ei tee seda. Viimasel hetkel tähendab näiteks ütlemist reede hommikul kell 7, et ta ei tule kella kaheksaks, nagu pidi. Või siis ei ütle üldse midagi ja ma pean seda järeldama tõsiasjast, et ta lihtsalt ei tulnud.
Olen talle korduvalt öelnud, et oleks jube suureks abiks, kui ta saaks oma mittetulekust teada anda kas või eelmisel õhtul. Sest sellisel juhul saadaks firma talle asendaja. Ja mina saaksin ka kauem magada. Aga ei. Temal juhtuvad elus väidetavalt ainult sellised asjad, mida kohe üldse pole võimalik ette teada. Ja need juhtuvad alati reede hommikuti. Kohe nagu üle paari nädala regulaarselt. Või siis lausa 3-4 reedet järjest. Ja temalt nõuda, et mõnel reede hommikul midagi erilist ei juhtuks või et ta oskaks reedehommikusi töötakistusi neljapäeval ette näha, on lausa ebaõiglane.
Imeline, eks. Asi päädis sellega, et ta tunnistas lõpuks otsesõnu üles, et ei taha üldse reedeti töötada, ja mina otsustasin, et ei taha enam üldse temaga töötada. Parem koolitan kohe kellegi uus välja. Sest isegi, kui mul õnnestub mõnikord tema tühistatud korra ajal kedagi asendajaks saada, on need lõputud asendajad ka ikka hirmus tüütud. Nad ju ei tea, kus miski on või käib, milliseid tooteid kasutada, mis jätab pleki ja mis rikub põranda, mida ma üldse tahan, et nad teeksid jne.
Noja pärast iga asenduskoristajat otsin ma midagi oma korterist elu eest taga. Kes oskab ära peita vajalikud paberid, kes panni, kes laadija. Näiteks üks afropatsidega asenduskoristaja pakkis mu juukseharja vannitoa riiuli pealt koos muu tema hinnangul mõttetu kraamiga ära suurde plastkarpi ja peitis selle omakorda koristusvahendite kapi tahanurka, jalust ära. Afropatsidega inimese jaoks tundus juuksehari ilmselgelt lihtsalt ees vedeleva kolana ja tema ülesanne oli kõik ära koristada, eks. Mida ta tegi täiesti puhtast hingest. Aga kujutage mind siis ette järgmisel hommikul, kui mul oli vaja mingile peenemale tööüritusele minna ja ma olin eelmisel õhtul märja peaga magama läinud, aga harja ei kuskil. No täiesti nuta või naera. Jah. Parem üks alaline koristaja. Muidugi eeldusel, et ta kohal käib.
Nojah. Aga haldusteemadel jätkates. Millalgi veebruaris teatas elektrifirma, et nende õhukaabel jookseb üle meie maja, aga võtku me teatavaks, see on ohtlik olukord, tegelikult peaks kaabli ja maja vahel olema vähemalt 2,5 meetri laiune tuleohutusvöönd ja mis tahes võimaliku õnnetuse eest vastutab majaomanik. Nooooomaitiea. Maja oli seal ammu enne mind, kaabel ka. Mina ei ole kumbagi neist püsti pannud. Aga kaabli sealt ära maa alla viimine maksaks suurusjärgus 15 000 eurot, mis väidetavalt on minu kui maja praeguse omaniku välja köhida. Hmpf. Jälle mingi lihtsalt selgest taevast ilmunud probleem. Kust otsast seda siis nüüd lahendama hakata, on kellelgi mõtteid?
Elektrifirma väidab, et kaabel oli seal enne, kui maja juurdeehitus kaabli alla tehti. Samas on majal juurdeehituse hetkel saadud kasutusluba, kuidas see siis väljastati, kui nii poleks tohtinud olla? Ja elektrifirma on kaabli kallal kümme aastat tööd teinud ilma märkamata, et liini all on maja ja olukord on ohtlik. Nad vahetasid seal kõrval posti otsas mõned aastat tagasi lausa elektrikilbi välja, miks nad siis ei öelnud toonasele omanikule, et seal on probleem? On mul siin millestki kinni hakata? Mõtteid?
Ühesõnaga. Üks lõputu adminhäda on kogu aeg. Vahet pole, ole sa üürnik või omanik, ikka on mingi lõputu sekeldamine ja vaidlemine...
Hüva, sellel poriseval noodil ma praegu lõpetangi. Tööpäev on läbi ja nädalavahetuse poetiir vajab hädapärast tegemist enne, kui kõik ülejäänud Belgia 12 miljonit inimest ka samadesse poodidesse tahab trügida. Nii et ma siis nüüd jooksen.
Hääd!
M.
