Otsin kiiremas korras...

...odavamat maitset. Jah, täpselt nii. See pole lihtsalt aus, et kui ma tahan kultuurimaailmaga tegeleda, avastan ma, et kõik kontserdid, teatrietendused ja muuseumid, mis just nimelt mulle meeldiksid, on nende kõige kallimate killast, või et mulle kogu poe peale kõige kallimad rõivad silma jäävad või et mulle näiteks väga maitsevad toidud, millest palju odavamalt saaks ka toituda. Üritasin ma siis endale sobivat paslikut teatripiletit leida... Kõigis teatrites on teooria järgi viieeurosed piletid kõikse odavamad. Aga kõige esimene etendus, mida ma vaatasin "Cabaret" - mängitakse veel Folies Bergère'is ka, ehk siis ühes ehtsas kabarees... kõige odavam pilet oli 28 EUR. No olgu, ma veel mõtlen selle peale, SELLE raha olen ma veel nõus maksma. Aga siis... Opéra ballettide ja ooperite piletid... "Pähklipureja" - 87 EUR, "Tosca" 115 EUR... "Cosi fan tutte" 45 EUR... Ja all kiri, et tegelikult on hea, et needki piletid veel saadaval on! Karm värk. Teises, Chatelet' teatris oli mingi Molière'i tükk, 75 EUR... MIKS küll? Näiteks Triinu lemmikbändid käivad alailma Pariisis ja annavad kogu aeg siin veel tasuta kontserte ka. Brrr... aga no ei kuula ma indiet, no ei lähe peale :(

Rõivad... Heakene küll, ei, ma ei ihka Guccit, Versacet, Yves Saint Laurent'i ega midagi säärast, rõivaid leiab ikka täiesti normaalse hinnaga enamasti, eriti siinkandis... Aga tulin praegu just hoopis toidupoest. Mõtlesin, et kuna see nädalavahetus sai kuidagi palju kulutatud, siis söön nüüd nädal otsa pastat ja praekartulit... Mõlemat mul isegi actually oli kodus. Aga tahtsin poest piima ja muna ja juustu... ja läksin tühja kõhuga poodi. Vääääääga suur viga. Arve suurust ma isegi ei vaadanud, aga nüüd on mul pühapäevani kohe täiesti paras hulk igasugust träni kodus - bolognese kastet ja india marinaadis kana, kaks hakk-kotletti ja kotitäis türgi ube, mingit küüslaugukastet ja kaks pakki šokolaadiküpsiseid, pudel veini, suur õunamahl, kartulikrõpse ja šokolaadikreemi, spagette ja hapukoort, ravioole ja kohvi, võid ja... ja ehk oli veel midagi. Nojah, aga ma lubasin nüüd pühalikult, et sellest piisab mulle suurepäraselt kuni pühapäevani ja et rohkem ma see nädal ausalt raha ei kuluta, ainult iga päev üks euro kuuskümmend senti, et enne ja pärast loengut tass kohvi osta. Vannun!

Hmm, aga muuseas, ma leidsin ka säärase huvipakkuvalt kurioosse asja nagu kohvifiltrid. Mitte sellised masinafiltrid, saate aru... Vaid nagu... Kuidas nüüd seletadagi. Presskanne ega presstasse neil siinkandis pole (Triin lubas mulle Eestist lõpuks ühe tuua, et ma rahus oma kohvi saaksin juua) ja mina imestasin, et kui neil kohviaparaati pole, kuidas nad siis küll kohvi joovad. Nüüd selgub, et on sellised pisikesed kotikesed, mida poes müüakse viiekümne kaupa. Näevad välja nagu Tetley teekotid, sellised ümmargused... Aga ühest otsast on lahti, sinna paned teelusikatäie kohvi sisse ja siis paned otsast klapi peale - neil on samasugune süsteem nagu vanasti padjapüüridel, et sealt seest tõmbad klapi välja ja otsa peale. Votttt! Sellisele topid kohvi sisse ja paned selle nagu teekoti endale kruusi. Ma kohe varsti lähen ja proovin all, kas see imeasi töötab ka. On ikka leiutis.

Stephane pole reede hommikust saadik koju ilmunud. Ärge saage valesti aru, ma ei igatse teda, ma olen hoopis kohutavalt rõõmus, et asi nii on. Pärast tekib tal jälle tahtmine koju tulla, morni näoga teleka ette passima jääda ja mingil varasel hommikutunnil ohjeldamatult koristama asuda... brrr. Niikuinii tuleb kolmapäeval poisiga koos tagasi. Lihtsalt praegu on õndsus, mõelge, keegi pole kolm ja pool päeva majas kütet välja keeranud, siin hakkab juba mõnus soojus tekkima ja majas on täiesti võimalik paljajalu käia... Tal on kokkuhoiurežiim, ta nimelt keerab kogu aeg kütte välja... ja meie sisse tagasi... ja tema kinni... ja meie lahti... Nagu me vanasti Klairiga akent avasime ja sulgesime. Aga külmaks läheb tõesti, kui see asi välja keerata, nii et me oleme järjekindlad. Juhhuu...

Pildid saavad valmis neljapäeva hommikul kell kümme, muuseas. Nii piltidena kui plaadi peal. Juhhei, tahaks näha. Arvet ei taha näha nende eest, aga pilte küll. Vinge. Ootan. Ainult et ma pean siis bussiga sõitma kohta, kuhu mul see päev muidu mingit asja poleks olnud. Täna läks, muide buss katki ka tee peal. Väga naljakas oli, seisime seal veerand tundi, buss oli pime ja täiesti välja surnud... Kui lõpuks süüde tagasi tuli, hakkas muidu peatuse nimesid lugev aparaat vilgutama rohelist kirja: "Olge teretulnud liinile 303, me soovime teile head sõitu". Väga napakas oli, selles mõttes, et ma ju ei tunne ära oma peatust ümbritseva pimeduse järgi...!

Aga jah, muidu on siinsed bussid väga esmaklassilised. Igasühes on see peatuseid lugev ekraan, kust saab muuseas ka teada, kui mitu minutit parajasti valitseva sõidutempo juures lõpp-peatusesse ja mingisse olulisemasse vahepeatusesse jäänud on. Ja peale saab ainult eest ja maha ainult keskelt. Ja bussijuhile tuleb näidata oma piletit või see sealsamas komposteerida ta nina all... Ning piletit ei saa osta ei bussijuhi käest ei bussipeatusest... Ausalt öelda ma ei teagi, kust neist osta saab... Mul on kuupilet, seda saab rongijaamast v. metroost. Ja kui kedagi peatuses pole ja kui keegi seda ka ei telli, siis ei peatuta, nii et mõnikord õhtusel ajal sõidab täiesti ilma peatusteta ja palju rutem. Siinkohal ka ainus häda - kui peatuselugeja ei tööta ja sa täpselt teed ei tunne, on pisut raske maha saada... aga samas sõidavadki bussidega ainult kõik, kes väga täpselt teed tunnevad - peale minu. Ning kõik annavad vanadele ja invaliidedele ja lastekärudele nende kohad vabatahtlikult, kui mõni vastava kategooria tegelinski bussi astub. Ja mingid neegripägalikud, kes peaks olema omast arust jube karmid vennad, tõusevad ka püsti, kui mingi vanamammi tuleb ja istet pole. Vinge. Mulle täitsa meeldib.

Olgu pealegi, aga endiselt, kui keegi leiab kuskilt mingit labasemat, odavamat ja vulgaarset maitset soovitada, siis võib mulle teada anda, muidu jääb esialgu vist teatrisse vähemalt minemata. Ülejäänud asjus vaatame ja mõtleme.