Praeguseks olen ma käinud täpselt kaks korda poksimas ja kaks korda uisutamas. Mõlemad on hirmus erinevad. Ja mõlematest jääb haigeks ülakeha. Tõsiselt, eelmisest uisutrennist olid mul kõige väsinumad triitsepsid!!! Aru mina ei saa... Aga uiskamine on ikka kihvt. Ma olen täitsa ahvivaimustuses. Meil on nii ilusad ja elegantsed treenerid, kellest üks on nagu mu töökaaslase Tuuli kaksikõde. Veel on äge see, et terve treeninghall on kolmapäeva õhtuti ainult meie päralt. Jää puhastatakse ka meie trenni alguseks ilusasti ära ja selle peal on lihtsalt niiiiiiiiiiiiii hea! Avalikus jäähallis on jää uiskajate suurest arvust tingituna krobeline kui asfalt, päris raske on seal midagi teha. Ja uisutamine on siin vaba aja veetmise viisina äärmiselt popp, nii et avalik jäähall on kogu aeg paksult rahvast täis, üsna ebameeldiv on! Katrinil vist oli õigus - liuväli on linna ääres asuva Park/Ride parkla juures, nii et noored lähevad pärast kooli liuväljale uisutama ja ootavad seal, kuni vanemad töö lõpetavad ja ka parklasse jõuavad, ning siis sõidetakse kõik koos autoga koju. Enivei, nüüd ma eksisin tiba kaugele ära... Iva on selles, et treeninghallis on ikka tunduvalt rahulikum ja parem kui avalikul liuväljal. Juhhuu! Kusjuures Luksemburgi kohta on veel tegemist ka äärmiselt soodsa hobiga - kogu hooaeg septembrist aprillini maksis 310 eurot, see teeb vähem kui 40 eurot kuus! See hõlmab siis iganädalasi peaaegu kahetunniseid trenne kolme treeneriga. Kusjuures kolme treeneri peale on meid umbes 15, nii et iga treener tegeleb peamiselt viie inimesega. Peaaegu eratunnid ju :)! Ja kus me siis teeme harjutusi... Oi, keerulisi harjutusi.
Ma muidu vanasti armastasin väga uisutamist ja koolis sai talvel kekatunnis ka hinde peale igasuguseid asju tehtud. Nii ma mõtlesingi, et no sellised väikesed elemendid nagu edaspidi ja tagurpidi ülejala uisutamine, pääsuke, kükitamine ja tagurpidisõit on mul ikka selged, et noh, et neid võib lihvida ainult ja siis võiks midagi uut kohe juurde õppida. Aga võta näpust... Need on mul selged minu oma väljamõeldud tehnikaga. Kui aga nüüd treener ette näitab, kuidas neid TEGELIKULT teha tuleb, siis ei oska ma enam mitte midagi. Ülejala uisutamisel tuleb jalad näiteks hoopis tahapoole tõsta kui mina seda siiani teinud olen ja teistpidi ülejala ei tule mul ka kuidagi välja, sest ma tahan vale külge ees hoida. Tasakaal on mul käest täitsa ära läinud, kui on vaja ühel jalal pikalt liuelda, siis mina kisun kohe päris kiiva ja hakkan kätega aerutama. Piruetti olen ka alati valesti teinud, hoopis vale uisutera kohaga. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi... Õnneks on nii, et suurem osa meist on üsna ühtlasel tasemel. Viis paremat uisutajat, kes teevad hüppeid ja keerulisemaid elemente, on ühe õpetaja käe all ja siis meie ülejäänud teeme kümnekesti üsna võrdselt algajamate harjutusi. Ainult üks Poola tädi oli peamiselt ristseliti maas, teised olid nagu mina - püsisid püsti ja said kuidagimoodi harjutused tehtud, ehkki teinekord potsatati istuli ka. Aga no vähemalt ei saanud kedagi eriti halvaks näiteks tuua ja kellelgi ei hakanud igav ka, sest teised oleksid tunduvalt nõrgemad.
Kohe selgus muidugi ka see, et mul on lähiajal uusi uiske tarvis. Ei ole midagi nii, et kõik uisud on ühesugused. Igal tasemel on vaja erisuguseid uiske. Isegi algajate harjutuste jaoks on vaja tunduvalt jäigemaid saapaid kui lihtsalt talvehooajal paaril korral liuväljal jõulumeeleolu tekitamiseks. Minu omade nahk on pahkluude kohalt juba liiga pehme ja ei toeta jalga harjutuste tegemisel kohe üldse. Otse sõites ei saa midagi aru, aga kui on vaja manööverdama hakata, on vaja lisatuge. Esialgu aitab, kui uisu sisse elastik ka panna, aga ilmselt mõne nädala pärast juba kuluks paremad saapad ära. Ja ossaa, kus siis veel selgus, kui suur on uiskude valik! Peamiste uisufirmade uiskude eri mudelite juures on kirjas, et seda saabast soovitame kahekordseteks hüpeteks, seda kolmekordseteks hüpeteks, seda sellisel moel maandumiseks, seda teistsugusel moel maandumiseks, see sobib kõige paremini piruettidele, see algajate elementidele, see ühekordseteks aksliteks ja see sellise või sellise võistlusklassi jaoks. Noja kui saapad valitud, hakkab sama nali pihta terade valikuga. Kolme või nelja või kuue sakiga, tagant pikem või lühem, tantsutera või hüppetera, kui sügava vaoga... See võtab kohe pea pööritama. Siis selgus veel muidugi, et Luksemburgis ei ole kuskil normaalset uisuvalikut ja posti teel ei ole neid ka väga lihtne tellida, sest uisk peaks olema jalga valatud, aga uisusaabaste numbrid ei ole üldse samad, mis tavaliste jalanõude numbrid. Pluss tuleb uisusaabaste valimisel valida ka liist (kui kitsas või lai su jalg on...). Pühade püss, ma ütlen! Poksikinnastega on tunduvalt lihtsam, seal võib õige kaalu juures valida need, mis meeldivad! Enivei, vaatame siis nüüd. Mõned korrad ajab veel mu vanade uiskudega ära, küsin vahepeal treeneri käest nõu ka, et MIDA ma täpselt vajan. Ja kui muud lahendust ei paista, lähen järgmine kord, kui Pariisi satun, uisupoodi... Boulogne'is on üks!
Vot. Ainult aeg on uisutrennil topakas. 20.15-22.00. Ma jõuan keset nädalat nii hilja koju. Ja teisalt oleks üldse hea kaks korda nädalas uisutada. Eelmine nädal ma käisingi reedel veel eraldi liuväljal, et jääst jälle mingi tunnetus kätte saada. Ainult kummalisel kombel tuli siis kõik veel palju kehvemini välja kui kolmapäeval trennis. Tea, kas keha oli veel šokis või? Aga igatahes... Äge on! Ja see on ka üks asi, mida ma oma lombaka jalaga väga hästi teha saan. Vähemalt praegu on kõik asjad täistalla peal ja ja keksima-hüppama ei pea üldse. Super!
OK. Sellel teemal praegu aitab. Pealkirjas lubatud koristaja koha pealt aga nii palju, et ma tegin mõtte teoks ja võtsingi nüüd endale koristaja. Frantsuaa lasi oma majapidajannal soovitada ühte naist, kes Mindat mõnikord asendamas käib. Sain selle Portugali päritolu Anabelaga nüüd esmaspäeva õhtul kokku. Asi kõlab täiesti suurepäraselt ja ta alustab järgmisel nädalal, nii et ta siis jõuab paar korda käia, enne kui ma Kuubale lähen. Mulle jättis sügava mulje, et ta oli väga süstemaatiline! Ütles kohe ära, et kui tahad, et ma voodipesu ära vahetan, jäta uus pesu voodinurgale. Triikimist vajav pesu pane triikimislauale. Pesemist vajavad nõud tõsta kraanikaussi. Iga kord puhastan lisaks tavapärasele tolmupühkimine-tolmuimeja-põrandapesu koristamisele ja triikimisele põhjalikult ära ühe asja: aknad või vannitoa, kapipealsed või radikavahed, külmiku või ahju. Pesuvahendid toon ise kaasa. Mõnikord teen kaks tundi, mõnikord läheb kuni neli, mitte rohkem. Iga kord märgin üles, mis kellast mis kellani olin, maksad vastavalt sellele. Kui sa vahepeal oled pikalt ära, siis ma ei käi, pole probleemi. Kui teinekord tahad, et ma midagi konkreetset kohe ette võtaks, jäta kiri, muidu me kohtuma ei pea. Luba ainult töö lõpetuseks üks kohv teha ja jäta eelmise kuu raha uue kuu esimeseks korraks laua peale. Täiesti fenomenaalne! Olen Väga Rahul! Ei mingit pühapäevahommikust stressi enam, et elamine on seapesa ja ma EI SUUDA oma vähesel vabal ajal kohe kraamima hakata.
Sellega ma nüüd lõpetangi. Tänan tähelepanu eest ja head ööd!
M.
Ma muidu vanasti armastasin väga uisutamist ja koolis sai talvel kekatunnis ka hinde peale igasuguseid asju tehtud. Nii ma mõtlesingi, et no sellised väikesed elemendid nagu edaspidi ja tagurpidi ülejala uisutamine, pääsuke, kükitamine ja tagurpidisõit on mul ikka selged, et noh, et neid võib lihvida ainult ja siis võiks midagi uut kohe juurde õppida. Aga võta näpust... Need on mul selged minu oma väljamõeldud tehnikaga. Kui aga nüüd treener ette näitab, kuidas neid TEGELIKULT teha tuleb, siis ei oska ma enam mitte midagi. Ülejala uisutamisel tuleb jalad näiteks hoopis tahapoole tõsta kui mina seda siiani teinud olen ja teistpidi ülejala ei tule mul ka kuidagi välja, sest ma tahan vale külge ees hoida. Tasakaal on mul käest täitsa ära läinud, kui on vaja ühel jalal pikalt liuelda, siis mina kisun kohe päris kiiva ja hakkan kätega aerutama. Piruetti olen ka alati valesti teinud, hoopis vale uisutera kohaga. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi... Õnneks on nii, et suurem osa meist on üsna ühtlasel tasemel. Viis paremat uisutajat, kes teevad hüppeid ja keerulisemaid elemente, on ühe õpetaja käe all ja siis meie ülejäänud teeme kümnekesti üsna võrdselt algajamate harjutusi. Ainult üks Poola tädi oli peamiselt ristseliti maas, teised olid nagu mina - püsisid püsti ja said kuidagimoodi harjutused tehtud, ehkki teinekord potsatati istuli ka. Aga no vähemalt ei saanud kedagi eriti halvaks näiteks tuua ja kellelgi ei hakanud igav ka, sest teised oleksid tunduvalt nõrgemad.
Kohe selgus muidugi ka see, et mul on lähiajal uusi uiske tarvis. Ei ole midagi nii, et kõik uisud on ühesugused. Igal tasemel on vaja erisuguseid uiske. Isegi algajate harjutuste jaoks on vaja tunduvalt jäigemaid saapaid kui lihtsalt talvehooajal paaril korral liuväljal jõulumeeleolu tekitamiseks. Minu omade nahk on pahkluude kohalt juba liiga pehme ja ei toeta jalga harjutuste tegemisel kohe üldse. Otse sõites ei saa midagi aru, aga kui on vaja manööverdama hakata, on vaja lisatuge. Esialgu aitab, kui uisu sisse elastik ka panna, aga ilmselt mõne nädala pärast juba kuluks paremad saapad ära. Ja ossaa, kus siis veel selgus, kui suur on uiskude valik! Peamiste uisufirmade uiskude eri mudelite juures on kirjas, et seda saabast soovitame kahekordseteks hüpeteks, seda kolmekordseteks hüpeteks, seda sellisel moel maandumiseks, seda teistsugusel moel maandumiseks, see sobib kõige paremini piruettidele, see algajate elementidele, see ühekordseteks aksliteks ja see sellise või sellise võistlusklassi jaoks. Noja kui saapad valitud, hakkab sama nali pihta terade valikuga. Kolme või nelja või kuue sakiga, tagant pikem või lühem, tantsutera või hüppetera, kui sügava vaoga... See võtab kohe pea pööritama. Siis selgus veel muidugi, et Luksemburgis ei ole kuskil normaalset uisuvalikut ja posti teel ei ole neid ka väga lihtne tellida, sest uisk peaks olema jalga valatud, aga uisusaabaste numbrid ei ole üldse samad, mis tavaliste jalanõude numbrid. Pluss tuleb uisusaabaste valimisel valida ka liist (kui kitsas või lai su jalg on...). Pühade püss, ma ütlen! Poksikinnastega on tunduvalt lihtsam, seal võib õige kaalu juures valida need, mis meeldivad! Enivei, vaatame siis nüüd. Mõned korrad ajab veel mu vanade uiskudega ära, küsin vahepeal treeneri käest nõu ka, et MIDA ma täpselt vajan. Ja kui muud lahendust ei paista, lähen järgmine kord, kui Pariisi satun, uisupoodi... Boulogne'is on üks!
Vot. Ainult aeg on uisutrennil topakas. 20.15-22.00. Ma jõuan keset nädalat nii hilja koju. Ja teisalt oleks üldse hea kaks korda nädalas uisutada. Eelmine nädal ma käisingi reedel veel eraldi liuväljal, et jääst jälle mingi tunnetus kätte saada. Ainult kummalisel kombel tuli siis kõik veel palju kehvemini välja kui kolmapäeval trennis. Tea, kas keha oli veel šokis või? Aga igatahes... Äge on! Ja see on ka üks asi, mida ma oma lombaka jalaga väga hästi teha saan. Vähemalt praegu on kõik asjad täistalla peal ja ja keksima-hüppama ei pea üldse. Super!
OK. Sellel teemal praegu aitab. Pealkirjas lubatud koristaja koha pealt aga nii palju, et ma tegin mõtte teoks ja võtsingi nüüd endale koristaja. Frantsuaa lasi oma majapidajannal soovitada ühte naist, kes Mindat mõnikord asendamas käib. Sain selle Portugali päritolu Anabelaga nüüd esmaspäeva õhtul kokku. Asi kõlab täiesti suurepäraselt ja ta alustab järgmisel nädalal, nii et ta siis jõuab paar korda käia, enne kui ma Kuubale lähen. Mulle jättis sügava mulje, et ta oli väga süstemaatiline! Ütles kohe ära, et kui tahad, et ma voodipesu ära vahetan, jäta uus pesu voodinurgale. Triikimist vajav pesu pane triikimislauale. Pesemist vajavad nõud tõsta kraanikaussi. Iga kord puhastan lisaks tavapärasele tolmupühkimine-tolmuimeja-põrandapesu koristamisele ja triikimisele põhjalikult ära ühe asja: aknad või vannitoa, kapipealsed või radikavahed, külmiku või ahju. Pesuvahendid toon ise kaasa. Mõnikord teen kaks tundi, mõnikord läheb kuni neli, mitte rohkem. Iga kord märgin üles, mis kellast mis kellani olin, maksad vastavalt sellele. Kui sa vahepeal oled pikalt ära, siis ma ei käi, pole probleemi. Kui teinekord tahad, et ma midagi konkreetset kohe ette võtaks, jäta kiri, muidu me kohtuma ei pea. Luba ainult töö lõpetuseks üks kohv teha ja jäta eelmise kuu raha uue kuu esimeseks korraks laua peale. Täiesti fenomenaalne! Olen Väga Rahul! Ei mingit pühapäevahommikust stressi enam, et elamine on seapesa ja ma EI SUUDA oma vähesel vabal ajal kohe kraamima hakata.
Sellega ma nüüd lõpetangi. Tänan tähelepanu eest ja head ööd!
M.