Kui hirmus

Käisin kinos täna. Kolme musketäri tagasitulekut vaatamas. Ja see on täiesti hirmõudne film. Kohutav. Kuidas saab midagi nii ära lörtsida? Nõustun sügavalt selle artikliga ja kõigi selle kommentaaridega. Lisaksin niipalju, et kuninganna Anna on pandud kokutama, Louis XIV on täiesti poolearuline, Louise de la Vallière on väga litsakas, Mazarin lihtsalt hale, d'Artagnani tütre mehekskehastumine absoluutselt ebausutav, Aramis väga halvasti vananenud, muusika on mingi mõttetu tümps, kostüümid eksitavad, Inglismaal ja Prantsusmaal ei tehta filmis mingit vahet, püssirohutünnid plahvatavad nagu terve dünamiiti täis maja, süžee on lihtsalt lambist kellegi jaburate unenägude peale kokku keeratud vist ja veel see surematuse sõrmus - no tule taevas appi!!! Ahjaa, tõlkija on ka olnud absull idikas - selle peale võiks ikka inimene tulla, et vene keeles on välismaised koha- ja inimesenimed teistmoodi. Nad lähvad Gavre'i teed mööda Inglismaale. Jeeeeeeeee, raittttttt. On olemas sihukene linn nagu Le Havre ja sedakaudu käidi tõesti enamasti Inglismaal. Suur linn. Ikka veel. Võiks nagu teada. Või kaardilt järgi vaadata. Ja sellest saan isegi mina aru, et kui seal öeldakse, et "võ" ja tõlgitakse "meie", et siis on midagi mäda... Ja need on vaid kaks näidet...

Ärge minge seda vaatama. Isegi kui vana film väga meeldis, siis SEDA idiootsuse tippu ÄRGE kindlasti minge vaatama. See on veel hullem, kui need Ameerika versioonid, kus musketärid kung fu ässad on. Öakk.

Muust niipalju, et mul on hääl vägaväga ära. Eilsest kontserdist ofkoors. Polnud nali - kaks alti 8 soprani ja 7 mehe kõrval :D Ärge helistage, mul on vaikusekuur ja niikuinii poleks mind toru otsas kosta. MSN ongi nüüdsest mu parim sõber :D

Shuffle game

Mnjaa. Jabur asi, mille peale aega raisata, aga iseenesest väga naljakas :D Asja idee siis selline - on olemas ports küsimusi. Paned oma arvutist kogu olemasoleva muusika mängima ja tingimata juhusliku esituse peale - et arvuti ise valib järgmise loo kõigi su lugude seast. Ja siis järjest iga loo paned ühe küsimuse vastuse taha... [Pean tunnistama, et ma panin siiski mängima ainult oma 4-5 tärnised lood, sest muidu on mul neid suti paljuvõitu].

Tulemus:

IF SOMEONE SAYS 'IS THIS OK?' YOU SAY?

I love Paris - Ella Fitzgerald

WHAT WOULD BEST DESCRIBE YOUR PERSONALITY?

Sind surmani - Kunileid

WHAT DO YOU LIKE IN A GUY/GIRL?

Humoresque – Antonin Dvorak [jaa, huumorimeel pole üldse paha :D]

WHAT IS YOUR LIFE'S PURPOSE?

Vaid sinu naer - Jaak Joala [Minu? Sinu? Kelle siis?]

WHAT IS YOUR MOTTO?

Panis Angelicus - Cézar Frank

WHAT DO YOUR FRIENDS THINK OF YOU?

Mona Lisa – Nat King Cole [Kui usuks, oleks täitsa meelitav :P  T sai selle küsimuse alla - Freeek :D]

WHAT DO YOU THINK ABOUT VERY OFTEN?

Non, je ne regrette rien - Edith Piaf

WHAT DO YOU THINK OF YOUR BEST FRIEND?

No slava bogu jest druzja - Dunajevski [no vot see on tõesti kokkusattumus]

HOW ARE YOU IN BED?

And all that Jazz – Muusikalist "Chicago". Ebb/Kander seega.

WHAT DO YOU THINK OF THE PERSON YOU LIKE?

Tell me why? – Aventura [selle peale ei oska kohe muud teha, kui naerda]

WHAT WILL YOU DANCE TO AT YOUR WEDDING?

Ya mina el habayeb – Fairuz

WHAT WILL THEY PLAY AT YOUR FUNERAL?

Sunrise, sunset – Filmist "Viiuldaja katusel". [Täitsa paslik!]

WHAT IS YOUR HOBBY/INTEREST?

Besame mucho – Joala esituses. [hehhee]

WHAT IS YOUR BIGGEST SECRET?

Kaunimad laulud pühendan sul - Saebelmann

WHAT DO YOU THINK OF YOUR FRIENDS?

Pour toi, Armenie – Mireille Mathieu

WHAT IS THE WORST THING THAT COULD HAPPEN?

I’m gonna love you a little bit more – Dr Hook

HOW WILL YOU DIE?

La valse d’adieu - Chopin

WHAT MAKES YOU CRY?

If I were a rich man - Filmist "Viiuldaja katusel" [ohhoo... ]

WHAT SCARES YOU THE MOST?

Tiigrikutsu - Steinfeldt [Tiigrijahile ilmselt ei ole mul asja]

DOES ANYONE LIKE YOU?

Kuuskümmend viis – Ivo Linna [Kui ma tervelt kuuekümnele viiele inimesele meeldin, on ju päris hästi :P]

IF YOU COULD GO BACK IN TIME, WHAT WOULD YOU CHANGE?

I can’t help falling in love with you - Elvis Presley

WHAT HURTS RIGHT NOW?

Oui, la mer a bercé tant d’amours - Salvatore Adamo

Laulupäev

Sai mööda see laululaager. Üheteistkümnest seitsmeni laulmist. Peaaegu jutti. Kahe väikese teepausiga. Nii tore oli.

Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres.

Nädalavahetus vol 2

Jah, terve see nädal on tegelikult olnud idülliline nagu nädalavahetus. Hehee... Teisipäev-kolmapäev olin ise Tartus, neljapäeval tuli emme reisilt koju ja sai Pärnusse tuldud, eile oli kostüümipidu töö juures (teemaks transvestiidid ja soovahetus) ja täna sai Jõulumäel suusatamas käidud ja jõulukarinad tavaliste vastu vahetatud, Tex-Mexis söömas käidud ja parajasti on kook ahjus, mis peab olema homse koori linnalaagri kostiks :P Igati äge.

Jõulumäel olles ma muuseas mõtlesin välja, miks paremad suusatajad kõik hästi uisusammu suusatavad: kui maha on tehtud klassikarada, siis senikaua suusatavad kiired mehed ka klassikarajas, kuni neile mingid kobad amatöörid (loe: nagu meie) ette jäävad. See juhtub tavaliselt tõusude algusepoole. Ja siis ei jää neil muud üle, kui kobade taga kakerdada, või neist mööda minna ja rajast välja astuda ja seega uisku mäest üles sõita. Sest mina nimelt olen veel enam-vähem talutav klassikarada sõites, aga uisku, no näed, üle seitsme sammu ei suuda. Jalad lähevad ise liiga harki ja hoogu pole ei miskit. Ilmselt on viga osaliselt mu suuskades ja suusakeppides, mis ei ole uisustiiliks ette nähtud, AGA suurem osa tuleneb siiski minu nappidest võimetest... Aga taset ei anna eriti parandada ka, kui kord üle kahe aasta suusatamas käid, eks...

Siis tõdesin ma kurvastusega, et Eestis ei saa ikka korralikku chili con carned. Täitsa õudne, mis käki kõik Mehhiko sööki pakkuvad restoranid sellest kokku keeravad. Kus on lihtsalt tomatiga praetud hakkliha, kus on ülivürtsikad mögin, kus on lihtsalt Uncle Ben's kaste hakklihaga... Fuh.

Ja minu kiisule lihtsalt MEELDIVAD karbid, kuigi ta neisse ühtegi päriselt hästi sisse ei taha mahtuda.

Suund: bambus. Aga asend loeb :D

Ilus värviline:

French maid ja Karlsson/Toomas-Endrik:

:D

Nädalavahetus

Tegelikult ei olnd küll täna ega eile nädalavahetus, aga kangesti sedamoodi tundub. Ma ju otsustasin ühel hetkel, et lähen õige Tartusse. Tikrile külla. Ja mõeldud-tehtud. Eile hommikul kobisin hirmvarase rongi peale, jõudsin enne kümmet juba Tartusse ja seal oodati mind pannkookide ja kohviga. No enam pühapäevalikum poleks see hommik saanud olla - lund ka sadas ja selline ilus-ilus oli. Ja terve päev otsa sai lihtsalt lobisetud, vahepeal jalutamas käidud, söödud, lobisetud, tibuga tegeletud, söödud ja jälle otsast peale kõike seda. Õhtuks oli meil varutud paar pudelit ja paar filmi ja olgugi, et mul oli kavatsus hommikuse rongiga täna tagasi tulla, tõusime me lõpuks üles kell üheksa, veetsime veel terve päeva lobisedes, süües, lobisedes, süües ja tibuga tegeledes... ja koju jõudsin lõpuks õhtuse rongiga. Vot nõnda! Aga nii tore "nädalavahetus" oli kohe, tõsiselt mõnus, vahva, hubane ja hää. Nii tore on vanade sõpradega jälle üle pika aja tükk aega lihtsalt olla - lihtsalt olla ja kõigest rääkida, mis pähe tuleb :P Mulle hakkab nii veel Tartu meeldimagi :D Hehee, ja minu kõige ägedam pilt kõigest sellest on siin :P Ma pidin ennast kõveraks naerma lihtsalt, kuidas lapsevanemad alatasa selili oleva lapse silmade läbi tunduvad :D

Ahjaa, ja ma olen kindlasti näinud nüüd viimase nelja päevaga ära rohkem filme, kui kunagi varem ühe kuugagi... Tartus vaatasime ka ju, "Ocean's 11" ja "Love Actually" :P Hihii, hirmus äge oli, kuidas PM inimeste uste taga tantsimas ja laulmas käis :D

Üldjoontes... ja siis me avastasime netist sellised asjad :P Tahan ka :P

Siis selgus, et Kaia Kanepi võitis maailma kolmandat reketit. Muidu mul on tennisest poogen, aga no kui mõni eestlane nii kaugele jõuab, siis on ju ikka lihtsalt tore! Palju õnne!Ja mul oli tegelikult enne nii palju asju veel, mida kõike oleks tahtnud kirjutada, aga läks meelest...

Eks vbla pärast siis...

Pora-pora-poradujemsja

Või kuidas iganes seda eesti keeles võiks kirjutada. No vahet pole, tegelikult tahtsin öelda seda, et avastasin, et sellele on järg tehtud. Kohe päriselt ka. Ma praegu sebin endale kinokaaslast ka järgmiseks nädalaks, kohe põnevusega tahaks näha, kas venelased ka oskavad ameeriklaste kombel kõik järjed ära solkida... Süžee igatahes ei tundu suurem asi olevat... Eks me vaata.

Muuseas, Edelaraudtee rongis on nüüd ka teises klassis wifi. Juhhuu.

Filmiõhtu(d)

Mnjah, peale mõnevõrra närviajavat reedet läks üldjoontes nii, et laupäeva märksõnadeks olid Tourest 2009 ja filmid; pühapäeva märksõnadeks põhimõtteliselt ainult filmid - ja olgu, üks pikem jalutuskäik jõejääl ja tuludeklaratsioon ka... [täiesti õudne, kui palju raha läheb ühe korraliku kodaniku palgast maksudeks ikka... nutune...]. Aga nüüd olen ma ametlikult jõudnud ära vaadata kõik filmid, mis ma Pariisist näiteks kunagi kaasa ostsin (millal ma sealt ostetud raamatutega samale järjele jõuan?), mõned veel pealekaubagi.

Kahe päevaga olen ma ära vaadanud "Cyrano de Bergeraci" Depardieu'ga peaosas (täitsa OK film, a natuke pudikeelne), "Husaari katusel" (ei mäleta selle ilueedipoisi nime, aga Juliette Binoche mängis seal naispeaosa), siis "Arsène Lupini" (mida ma tegelikult seal juba korra vaatasin, aga olles nüüd Arsène Lupini raamatuid vahepeal hullunult lugenud, tahtsin seda uuesti üle vaadata - endiselt ei meeldi mulle selle näitleja nägu, aga nojah), edasi avastasin kapist veel "Hea aasta" (mis oli natukene liiga ninnunännu iluslugu, aga samas täitsa OK ikkagi) ja nüüd veel "Puhkuse", mille ma peale panin, olgugi, et kell juba poolt kahte näitab.... Ahjaa, paar osa "ERi" sai ka ära vaadatud ja "Katõn" ootab ka järge. Heh, vot nii. Ja kui ma poleks "Kooripoisse" juba vähemalt kolmkümmend korda näinud, oleks ma seda ka vaadanud veel korra... Noh, võib-olla homme hommikul - kohvi kõrvale :D

Sihuke nädalavahetus peaks vist klassifitseeruma lõputööst võetud puhkuse alla küll... Ja lõppude lõpuks, tuleb ju seda va suurt telekat maksimaalselt ära kasutada, kui ta kord juba olemas on :D

Vot nii. Ma nüüd lähen vaatan seda "Puhkust" siis hoolikamalt.

Heanaaberlikkusest

Täitsa hull värk, ma küll alati olen oma naabritest esile tõstnud ühte nn "Hullu mutti", kes meid vihkab, kuna meil on koer, ja kes igal viimsel kui võimalusel oma väiklust demonstreerib. Oma ülejäänud naabritest tean ma suht-koht vähe ja eks ma tere ikka ütlen koridoris kõigile, aga tegelikult ma tunnen neist linna peal ilmselt ära äärmisel juhul üks-kaks. Ja, olgem ausad, ma olen neid lihtsalt mõttes kõiki selle Hullu muti järgi hinnanud ja pole neist suurt miskit pidanud.

Aga täna selgus, et tegelikult on meil äärmiselt usaldusväärsed naabrid. Sest juhtus nõnda, et postitädi leidis emme võtmed ja viis need naabrite kätte. Poolteist nädalat tagasi. Täna jõudsin ma üle kogu selle aja koju ja nägin ukse peal silti, et võtmed saate kätte korterist nr X (õnneks siiski mitte Hullu muti juurest)...

Ja kujutage pilti, oligi tuttav võtmekimp. Saingi võtmed kätte.

Ja kodus olidki kõik jumala asjad täitsa alles. Kõik need poolteist nädalat.

Täiesti hämmastav...

Kõik minu eelarvamused on purunenud, ma leian kohe, et meie naabrid on ikka oluliselt etemad inimesed, kui ma neist oodanud oleksin...

Sellele tädile peaks mingi koogi viima või midagi...

Sest - olgu öeldud, et need võtmed tilpnesid ilusti postkasti ees, kus oli puha korterinumber peal ja... Polnud nii, et postitädi maast korjas üles ja andis naabrile, kes siis ootas, kuni keegi nõudma tuleb... Kõik teadsid, et meie võtmed on noh... Iga suvaline oleks võinud korteri neli korda tühjaks tassida selle ajaga...

Ma olen ülimeeldivalt üllatunud!

POSTSCRIPTUM: Olgu öeldud, et kook sai viidud ja kohe parem tunne.

Kontserdikorraldus täies hoos...

Oeh... jajah, tegemist on ikka palju, kuigi kooli pole ja tööd ka pole võtnud ja... Hull kooriaktsioon on jälle lahti minemas...

Hey all.

To put all the important dates and times in one mail...

22.02 (next Sunday) - full day rehearsal at school. 11-19.00. [Does anybody volunteer to bake a cake?]

25.02 - we meet at school at 15.30. At 16.00 we go to park with thermoses and maybe some snacks and do an open-air concert.

26.02 - we sing at the Independence Day ball. Time is not clear yet, probably first part at 20.00; second part at midnight.

02.03 - a concert for old people in daycare centre. We meet there at 13.00, the concert starts at 14.00.

10.03 - at 14.00-18.00 second united rehearsal in Salme + qualification rounds.

Voilà.

I did hit the SEND button...

Now - waiting for the sentence. Death row or galleys???

Muus mõttes - nüüd saab vähemalt selle mu antava kursuse plaani rahuliku südamega ära teha ja siis saan homme toimetajalt teksti ka kätte. Selle, mille ma Mehhikost tulnuna ühe nädalaga ära tegin... Ma juba kuulsin eile õhtul ta käest, et tema meelest oli see tekst suurepärane... Mis on omakorda suurepärane, vähemalt MIDAGI ma siiski natukenegi oskan, isegi kiiresti tehes...

POSTSCRIPTUM: Raibe! Mina ei kaota tavaliselt mitte kunagi midagi, võib-olla pastakad välja arvata. Kindad püsivad mul kenasti alles, võtmeid pole ka kaotanud teab mis ajast... (ptüi-ptüi-ptüi)... aga mis siis nüüd lahti on läinud??? Ühel päeval kaotan raamatukogu kaardi, teisel päeval kaotan raamatud (olgu, need leidsin üles ka), täna avastan rõõmsalt veel pealekauba, et teadmata ajahetkel olen ma teadmata kohta kaotanud oma märkmekaustiku, mida ma juba maailmatu aja muidu kogu aeg korralikult kaasas kannan ja kus mul on kõike alates laulusõnadest ja võõrkeelsetest fraasidest lõpetades loengukonspektide ja kokkulepitud ürituste detailidega... No lihtsalt minge kanni küll...

POSTSCRIPTUM-POSTSCRIPTUM: ja märkmiku leidsin ka üles! Loomulikult olin selle raamatukokku jätnud :D

Hirnu herneks

Einojah, ma teadsin, et automaatsed tõlkeprogrammid on jaburad, aga ma kogemata klõpsasin kohal "tõlgi see leht" selmet kohe originaallehele minna...

Tahtsin lugeda Maupassant'i lühijutukest "Öö". Prantsuse keeles. Aga vot ta tõlkis selle kogemata eesti keelde ära. Õigupoolest on seal umbes kaks kolmandikku eesti sõnu, aga sekka üksikuid prantsuse, inglise, soome ja saksakeelseid sõnu. Ja üleüldse... jutt on selline, et tee või püksi :D Mõju on suht sama nagu mister biinil - hirnu hulluseni.

Nii et ma tahan naerukoht naudingu nagu OWLS, sõida katustel nagu kasse ning tormakas on võitmatu soov pöördub love my soonteta.

Loogiline, eks?

Rõõm on suur

Sest üksik relvastamata amatsoon, kelle vastaseks on terve kahurvägi, sai endale ka ühe väljamaal kokku pandud kahuri (ja lubadused läheneva abiväe jaoks).

Nüüd tasuks ainult meeles pidada, et tegu on esialgu siiski kõigest ühe kuulipildujaga ja vastas on palju kõvemat pauku tegevaid kahureid ikkagi kardetavasti liiiiiiiiiga palju. Aga sellegipoolest on sihuke võimas ja võitmatu tunne, et tormaks kohe lahingusse :D

Kuidas keegi...

VOL 1

M says:

täna käisin raamatukogus, avastasin, et raamatukogu kaart on kadunud. Sain pikkade seletuste peale uue. Võtsin raamatud. Nüüd avastasin, et raamatud on ka kadunud

M says:

ilmselt koolis aulas, aga valvur ei lase sisse sinna, see valve all

M says:

ja 1) mul oli vaja neid lugeda 2) on need raamatukogu omad ja kui ma ei peaks neid üles leidma, on väga nõme

M says:

3) mitte ükski inimene ei tohiks olla nii pöördesse aetud, et tarib mitmekümnete kaupa raamatuid koju, nii et ta ei märkagi, et mõni neist kuskile kadunud on

M says:

urr

S says:

:(

M says:

eriti tore on minna homme tagasi ja öelda, et kuulge, ma kaotasin lisaks raamatukogu kaardile raamatud ka ära

S says:

pisut koomiline

VOL 2

bizarre says:

hei

M says:

ahoi

bizarre says:

miks sa kutsud üles end tapma?

M says:

urr

M says:

sest ma olen täiesti väärt seda

bizarre says:

noo?

M says:

ma olen muutunud nii hajameelseks, et hirmus, ma ei tea, mis minust pensionieas saab

M says:

täna läksin raamatukokku ja avastasin, et raamatukogukaart on kadunud

M says:

selgitan pikad jutud ära

M says:

nii, võtsin siis raamatud, läksin kooli kooriproovi

M says:

ja praegu avastasin, et raamatud olen kuskile unustatnud

M says:

urr

M says:

ma pakun välja, et aulasse, aga ma juba käisin koolis ja turva ei lase aulasse, see on valve all

M says:

ja ma nüüd ei teagi, kas muretseda rohkem sellepärast, et mul oli actually vaja neid lugeda, või sellepärast, et äkki ma ei jätnudki neid kooli vaid umbes ma ei tea, krdi kaubamaja tunnelisse

M says:

või äkki võttis keegi need ära

M says:

ja ma ei taha tõesti minna raamatukokku seletama, et kuulge, eile kaotasin kaardi, täna raamatud ka

M says:

ja üleüldse

M says:

hommikul kell 8 koristajatega aulasse esimese asjana ronida pole nagu ka meelitav alternatiiv

M says:

ja isegi kui ma saan nad kätte, siis see ei muuda asja, et mul oli vaja neid lugeda, selle mõttega ma nad üldiselt raamatukogust ära vedisin

bizarre says:

njaa...

bizarre says:

kaastunne

Olgu öeldud, et minu meelest pole üldse koomiline ja tegelt on see hoopis väga nõme; see, et mul antud hetkel on laua peal 21 raamatut, mis kõik ootavad äärmisel kiirusel vähemalt läbilappamist, ei tähenda, et ma peaksin endale 10-protsendist kadu lubama. Ja üleüldse...:(

POSTSCRIPTUM: Olgu öeldud, et kätte sain. Tõusingi kell pagana pool kaheksa üles ja läksin kooli tagasi. Selgus, et polnud päris ainult minu süü. Oli klaveri peal, silma alt ära. Panin sinna koos noodimapiga, aga ära tulema hakates ulatas keegi viisakas inimene mulle noodimapi, ent raamatu jättis sinnasamasse peale. Mis silmist, see südamest, eksole... Vähemalt polnud ma nii lolliks muutunud, et oleks selle mantli pealt kõrvalpingile tõstnud riietumise ajaks ja siis seda sinna jätnud, nagu ma alguses arvasin. Jajah, ja tegelikult oli üks raamat. Teine oli nii pisike, et selle olin kotti toppinud ja leidsin öösel sealt üles . Nõnda siis...

Kohvikupühapäev

Sa jeerum, ma olen täna põhimõtteliselt üheteistkümnest hommikul kuni kuueni õhtul erinevates kohvikutes passinud. Väike vahe oli kolmest poole neljani, kui ma isegi korraks jõudsin kodust läbi joosta, aga enne, kui ma koju jõudsin, kutsuti mind juba mujale... Kusjuures, olgu mainitud, et mul oli plaanis kohvikutada kõigest üheteistkümnest kaheteistkümneni, aga no kuidagi ise läks nii, et oli vaja ühest asjast ja teisest rääkida, siis oli äkki hädasti tarvis minu kui koorivanema kohalolu kooriaktivistide koosolekul jne. Vot nõnda. Et ma olen ennast põhimõtteliselt täiesti kohviks joonud. Söömise unustasin seejuures ära, alles nüüd koju jõudes avastasin hundiisu. Aga muidugi, esimesed kolm ja pool tundi olime ühes Kehrwiederis, teise seti teises Kehrwiederis, kes endale üldse seal söömist lubada jaksaks? Igatahes, ma arvan, et ma pole mitte kunagi Eestis nii palju järjest kohvikutes passinud kui täna - tavaliselt ei veeda ma isegi nädalas nii palju aega söögikohtades kokku... See on kohe omamoodi rekord.

Nii palju siis sellest, et ma loen täna kõvasti raamatuid, alustan bibliograafiaülevaatega ja siis teeme lõunaks pannkoogipeo...

Но, слава богу, есть друзья

Einoh, täiesti hämmastav! Murdsin siin ikka oma lõputöö üle pead ja tegin nädal aega tagasi ühe umbkaudse võimaliku plaani valmis, kuidas ülesehitus võiks olla, aga miski jäi mind selle juures pisut häirima. Tundus nagu kuidagi liiga laialivalguv ja tal justkui puudus see selgroog või põhiküsimus, hirmus lai oli. Arutasin ühega, arutasin teisega, aga ikkagi ei suutnud kuidagi paremaks formuleerida. Ühesõnaga - klassikaline ülemõtlemise juhtum, jäin ühte kohta kinni ja enam liikuma ei saanud.

Noh, ja siis jõudis kätte täna õhtu - saatsin selle Ketsile, lihtsalt tema kommentaaride kuulmiseks :D Ja millega tema peale paari tundi nuputamist lagedale tuli??? Täiesti geniaalse ülesehitusega, mis näeb välja täitsa selline nagu üks lõputöö kava olema peakski! Neiu võttis lihtsalt kätte ja tõstis kõik mu märksõnad pisut teise järjekorda ja mõned üksteise alla alapeatükkideks. Ja sellise pisikese vangerdusega sai laialivalguvast asjast täiesti respektaabel asi :P Ma tahaks seda hirmsasti teile siia kleepida, aga ma tegelikult veel ei tee seda, enne kui ma pole A.V. (ilmselt mu tulevane juhendaja) arvamust kuulnud - ja see juhtub teisipäeval. Aga ma arvan, et talle võiks see sobida küll. Ja seitsmele targale peaks see ka meeltmööda olema.

Nii äge, mul on tõsiselt hea meel. Ja ma olen täna pool päeva kodus lugenud ja pool päeva rahvusraamatukogus istunud (neetud, et nad enam prantsuse saalist raamatuid välja ei laenuta), endale seina peale plakati pannud, kuhu kõik märkmed kokku kirjutada ja üleüldse, täna oli nii produktiivne päev. Küll mul on hea meel, et ma Pärnusse ei sõitnud... Selline ajavõit kohe, et praegu on juba täitsa pühapäeva tunne, ainult et nüüd mul on veel üks ekstra pühapäev ka :D

Aga kuna ma tunnen hetkel, et mu silmad hakkavad juba väga ära väsima, siis ma vist lähen voodisse ära. Esialgu vist siiski edasi lugema, aga iseenesest - ma lubasin hommikul kell üksteist juba raekoja platsil olla, nii et peaks varsti magama ka minema, et ikka üles saaks kindlalt. Ja homme on meil plaanis pannkooke küpsetada toanaabri ja peaaegutoanaabriga. Ja siis paar raamatut peaks läbi lugema ja talveakadeemia kursuse projekti päriselt valmis kirjutama ja ära saatma :P Toredat tegemist jätkub :P

Ulmeliselt asjalik päev

Ma lugesin täna tervelt kaks raamatut läbi ja kell hakkab alles pool kümme saama, nii et umbes veerandi raamatu jaoks on justkui veel aega. Ja seejuures raamatuhunik mu laual muudkui kasvab, sest iga päev otsustan ma raamatukogus käies sealt muidugi neid vähemalt kolm tükki koju kaasa ka tuua eks. Ma varsti ajan oma laua ette juba juured alla ja tolm hakkab peale kogunema :D Igapäevane rutiin on selline, et umbes üksteist üles, siis kohviga lugema, pärastlõunal korraks kooli raamatukokku ja kooli sööklasse suppi sööma, siis uuesti koju ja kohviga lugema, nõnda kuni kella kolmeni öösel.

Ei, kõik on tore, häda on ainult selles, et ma kuidagi ei leia päriselt täpselt asjassepuutuvaid ja pädevaid raamatuid. Kõik, mis esmapilgul on tundunud üliasjalikud, täpselt rusikas silmaauku, on lõpuks kujunenud suhteliselt teemast möödahiilivateks eeposteks. Nukker... Sellegipoolest on mul vaja järgmise nädala alguseks oma magtöö bibliograafiast kümme lehekülge kokku kirjutada ja selleks puhuks välja otsida, klassifitseerida ning sõnaohtralt ära lahata kõik vähegi olulised allikad, keda mul plaanis kasutada on. Oh õudust, ütlen ma.

Ja täna rääkisin ma ka oma potentsiaalse juhendajaga, saan temaga järgmise nädala alguses kokku ja kuulen tema käest loodetavasti midagi asjalikku. Ehk oskab tema ka mulle midagi ägedat lugeda soovitada...

Ega mul vist tegelikult midagi mud polegi öelda, pea on juba selline vati sees ja pilk klaasistunud :D

Nalja nabani

Täna selgus, et ma ei tunne Tallinnat ikka üldse. Nimelt tulin lennujaamast ja kuna näib, et ma eeldasin, et Tallinnas liigub üksainus linnaliin, hüppasin ma pikemalt mõtlemata esimesse ettejuhtuvasse bussi, mis seal lennujaama peatuses parajasti seisis. Idee oli kesklinna jõuda, eks.

Noh ja kõik oli ilus, kuni see buss päriselt ka sõitma hakkas ja kuskile Lasnamäele kimas. Muudkui sõitsime ja sõitsime, keegi maha ei tahtnud minna, mis tähendab, et peatused jäeti ka järjest vahele ja mu ainus tõdemus oli see, et Viru keskuse kirjadega bussid tulevad vastu, järelikult sõidan ma valesse suunda. Kuna aega mul oli, väljas oli külm ja kant näis olevat mingi tehastevaheline mõttetu mülgas, otsustasin, et ei hakka siiski peatust nõudma ja heas usus teisele poole minevat bussi ootama, sõidan hoopis senikaua edasi, kuni mõne koha ära tunnen. Et ehk saab otse kuidagi ka... või läheb see buss ka ringiga kesklinna.

Nii ma sõitsingi oma kena 20 minutit, kuni lõpuks kuulutas robothääl, et järgmine peatus on Pinna. Juurdlesin ja juurdlesin, siis tuli meelde, et seal on Lasnamäe kergejõustikuhall, kus ma isegi täitsa hea mitu korda käinud olen. Kobisingi õnnelikult bussist välja, läksin tuttavasse bussipeatusesse ja orienteerusin busside valikus nõnda, et suutsin isegi sobiva sõiduki välja valida, millega ma veel 20 minutit hiljem Gonsiorisse jõudsin.

Päris naljakas oli olla küll :D Juhtub ikka... See on Tallinnas teine kord, kus ma sellise lollusega hakkama olen saanud, ainult et sedakorda jõudsin ma isegi hästi kuskile välja, esimene kord sõitsin ma kaks aastat tagasi kogemata linnapiirist väljaspoole kuskile metsa sees olevale parkimisplatsile, kus oli hulgaliselt parkivaid busse ja nende kõikide juhid olid venelased... :D

Nojah. Aga kui ma Lasnamäe halli klaasseina märkasin ja seal sees igasuguseid jooksvaid ja hüppavaid tegelinskeid nägin, tuli hull nostalgia peale, otsustasin, et lähen mõni päev Kalevi halli jooksma ja jõusaali. Olid head ajad kunagi :)...

Ja siis veel üks tõdemus - Lasnamäe on ikka üks Jumalast hüljatud koht ja vähemalt mingid urkad, kust ma täna läbi sõitsin, on ikka täiesti trööstitud. Ja ei tunne ma Tallinnat nii hästi midagi...

Sa näed ja sa ei mürista!

Käisin teatris täna. Etendus oli täitsa hää (Rakvere teatri külalisetendus "Cyrano de Bergerac"), koju minnes vaatan nüüd kinlasti selle Depardieu'ga Cyrano filmi ka ära... Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Rääkida tahtsin ma sellest, et ma istusin seal ja tundsin end täiesti ära eksinult nagu Alice imedemaal. Me ees istus üks armunud paarikene, kes terve etenduse aja kiimles, musitas ja üksteist käperdas. Loomulikult olid nad seejuures veel rõdurinnatise najal täpselt niimoodi, et neist mööda või üle näha oli võimatu ja nõnda nägime me kulisside taustal etenduse asemel erootilist vaatemängu.

Meie mõlemal pool kõrval oli kari inglasi, kes ei saanud mitte millestki aru, nii et neil oli seal nii igav istuda, et nad jäid juba esimese kahekümne minuti järel magama. Sõna otseses mõttes päriselt magama, kerisid jalad kõige saabastega endale krõnksu istumise alla sametisele toolile, toetasid pea sinna peale ja tudusid. Hingasid korralikult, sügavalt ja ühtlaselt ja puha. No polnud neil ka kuskil mujal paremas kohas magada...

Siis oli seal seltskond säherdusi, kes oli dressides. Päriselt dressides, ühel hullemad kaltsud seljas kui teisel. Ja jalas olid karvase äärega inimsööjakummikud. Ma tundsin end ilmselgelt liiga peenelt riietatuna ja üleüldse nagu mingite marslaste seas. Ise põdesin enne veel, et vanasti ikka käisime alati vahetusjalatsitega teatris ja puha...

Ja siis veel avastasin ma täna, et ühe järgmise etenduse eest tahavad nad 480 krooni saada :-|

Jabur. Õudne. Nõme. Haige. Niimoodi ei saa ju teatris käia!

Talv

Ma olen praeguste ilmadega niiiiiiiiiiiiiiiii rahul. Kohe talve moodi üle pika aja - lumi on ja külm, eriboonusena on veel ilus päikeseline ka. Eile kusjuures läksin õhtul koeraga õue ja tundsin, et ohhoo, külm näpistab kohe täitsa hoolega nina - ja see tundus nii ebaharilik... Siis tuli meelde, et jajah, kaks aastat pol mina korralikku talve ju näinud, Pariisi talv oli täiesti mõttetu. Vaat et hakka või homme hommikul talvepalitut välja otsima - talvesaapad panin ka üle kahe aasta eelmine nädal jalga :D Ja täna tundsin ma isegi mütsi järgi vajadust... Nii äge. Püsiks seda nüüd veel kenasti terve veebruarikuu jagu, et ma paar korda ikka suusatama-uisutama ka jõuaks - täna ei tulnud sellest mitte midagi viga, suurem osa ajast läks fenomenoloogilise, narratiivse, semiootilise, interdistsiplinaarse ja hermeneutilise uurimusmetodoloogia põhimõtetega tutvumiseks, oma potentsiaalsele juhendajale potentsiaalse tööplaani saatmiseks, igasuguste inimestega akadeemiliste mõtete heietamiseks ja muuks sääraseks. Jõle...

Sellegipoolest, pool tundi sai jalutamas ka käidud...

Ja kunagi jõulude aegu sai sääraseid pilte ka tehtud:

See on surnuaed muideks: