Küll oli täna kole ilm. "Suurepärane" meie järgmiseks nö "väljasõiduks" linnaajaloo klassiga. See oli küll Pariisi-sisene sedakorda, käisime vaatamas kohalikku aedlinnakut St. Gervais des Pres'd, mis kujutas endast iseenesest väga vinget linnaosa Pariisi kirdenurgas... Peab sinna uuesti pilte minema tegema, sest esiteks unustasin ma fotoka maha ja teiseks niikuinii sadas kogu aeg. Aga väga vinge oli ikkagi. Lõppude lõpuks olid kõik läbi külmunud, ainult mina ja mu rase õppejõud suutsime seda teejuhti-tädi veel actually naeratusega ja huvitunult kuulata, ülejäänud peitsid oma ninasid salli sisse ja lõdisesid hästi demonstratiivselt. Ma kuulsin isegi kommentaari, et "nojah, kohe näha, kes põhjamaalt pärit on". Noh, põrgusse, tõsiselt hirmus kole jube õudselt tapvalt hüperhuvitav oli, nii et ei saa midagi öelda.
Selle me lõpetasime kella neljaks, siis jäi mul täpselt nii palju aega, et kooli raamatukogust läbi joosta (see pandi ka streikide tõttu kell 6 kinni tavalise 8 asemel - kusjuures, ma ei teagi, kas kooli streigi tõttu või metroo streigi tõttu või mis) ja nende ülimegasefist raamatukogust hunnik tarku linnateaduslikke raamatuid kaenlasse haarata, siis käigu pealt käia koos Triinuga läbi ühest veidrast galeriist vendade Gao'de näituselt, mida me reedeseks Hiina kunsti võrdlevaks loenguks vaatama pidime (ainult et loeng ise jääb ilmselgelt ära)... Ja siis oligi aeg ruttu rongi peale joosta. Selles mõttes, et kell 8 hakkas streik eksole ja siis mingi poole kaheksaste rongide peale oli juba suur tung. Väga naljakas, kummaline oli suisa vaadata - tohutu raudteejaamatäis inimesi, praktiliselt terve koridoris olev mass, kõik jooksid rongi peale, sest selle väljumiseni oli kaks minutit.
Vendadest Gaodest niipalju, et ilmselgelt on tegu hiina kaasaegsete kunstnikega, kes paberi kohaselt kritiseerivad sealset tohutut linnastumist ja vaesust ja kultuuripoliitikat ja Maod ja jumal teab, mida veel... Kelle mõned tööd olid ka üsna huvitavad, aga üldjoones võrdlemisi perverssed ja arusaamatust tekitavad. Muidugi ilmselgelt on asi selles, et Hiina kultuuritaust kui selline on mulle üsna võõras, nii et ma ei saagi väga aru saada, mida nad oma töödega on öelda tahtnud, aga siiski... Ühesõnaga, pisut segaseks jäi minu jaoks see näitus.
[Jaaaa, ja muide, ma pean tõsiselt kiitma ikka seda nende raamatukogu siin. Esiteks on see hiigelsuur, tegevusvaldkondade kaupa saalideks jaotatud ja puha; teiseks on see ülimalt mugav - keegi ei käse sul riideid kuskile ära viia ja riputada ning ilma kottideta sisse minna, kohviaparaat on seal ka, lambid ja suured lauad igal pool, MEELETULT palju ÜLIMALT huvitavaid raamatuid, mida saab koju võtta korraga 5tk, isegi suured WC-d on täpselt keset seda raamatukogu, et sa ei peaks kuskile kaugele ära minema. Lisaks on nende koju antavate raamatute tähtaeg 3 nädalat, mis on märkimisväärselt parem kui EKA 10 päeva, süsteem on lihtne - plastikkaardiga saad raamatukokku ja õpilaspiletiga saad raamatuid laenutada, igaks tegevuseks on oma lett - on olemas lett tagasiantavatele raamatutele, kaks letti võetavatele raamatutele jne. Nii et sabasid ei ole. Paljundusaparaate on üksjagu ja hoolimata klaasseintest on tegelikult äärmiselt vaikne ja rahulik seal. Ja ma ei hakka ometi mainima, et kõikides valdkondades on nende raamatute valik ikka MÄRKIMISVÄÄRSELT laiem ja huvitavam kui Eesti raamatukogude oma... Noh, ilmselt on asi selles, et siin on ütleme 75% prantsuskeelset kirjandust, mis Eestis praktiliselt puudub, ent ometigi on prantslastel ju tohutud teadus- ja kirjandustraditsioonid, nii et nad on kirjutanud vägagi asjalikke teoseid ja mitte vähe. Ja rääkides urbanistikast, siis see valdkond on neil ka ju aastakümneid olnud juba päris arenenud ja oluline, nii et selle teema riiulid ajavad mu suisa ahastusse. Ma lihtsalt kardan, et ma ei jõua neid kõiki läbida enne koju tulekut. Ja see on kõigest St. Denis raamatukogu, IFUs on terve linnateaduslik ja arhitektuurialane raamatukogu eraldi, milles ma pole põhjalikumalt julgenud isegi ringi vaatada, sest selle tahaks kõik otsast lõpuni kaanest kaaneni läbi lugeda.]
Aga nüüd jõudsime me siis elusalt ja tervelt koju, üritasime endale taas pastat Bolognese kastmega sisse toppida ja seisame nüüd vastamisi alternatiiviga, et järgmise nädala sama ajani peamegi me kodus passima (hence all the books). Tõsi küll, üks rong iga 35 minuti takka käib hommikuti viiest üheksani ja õhtuti viiest üheksani, aga ma päriselt ka eelistan oma ribikondid terveks jätta ja mitte jalge alla sõtkutud saada, nii et eks me veel vaata seda asja. Enne reede hommikut ma vist ennast siit kohe heaga ei liigutagi, toitu on piisavalt ja raamatuid ka. Internett ja muusika ja seltskond Triinu näol ka olemas... Kurat, tõepoolest nagu mingi piiramine oleks :D Reedel võib vast siis linna suunduda, selle aja peale peaks streik vaikselt leebuma hakkama ka.... Nädalavahetuseks ei tohiks nad päris seda 90%-st streiki jätta, sest siis läheb rahvas hoopis käest ära ja [nagu Triin kommenteeris] nad saavutaksid siis ainult seda, et tehakse juba pigem ettepanek kõik need kuradi metroorongid automaatseteks teha, mitte mingitele pidevalt streikivatele rongijuhtidele palka juurde anda :D Neljateistkümnes metrooliin juba funktsioneeribki ainult automaatsete rongidega, asi see siis pole neid ülejäänuidki mehhaniseerida, selmet neile pidevalt palka juurde maksta.
Vot siis. Aga davai, ma nüüd ostan lõppude lõpuks siiski ära kojusõidupiletid ja asun oma raamatuvirna kallale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar