Sa oled vahepeal nii suureks kasvanud!

Eriti tore nali küll! Sain äsja 30. Täna läksin koeraga õue ning kohtasin tagasi tulles trepi peal majavanemat, kes mulle teatas: "Oi, sa oled vahepeal nii suureks kasvanud, et ma ei tundnud sind kohe äragi!" Mina siis märkisin vastu, et ma pole juba õige mitu aastat enam kasvanud. Selle peale vastati naeratusega: "No hea küll, õigem on vist jah öelda, et sa oled nii neiulikuks vahepeal saanud!"

Tore siis!

Näärid tulevad!

Aeg läheb kogu aeg haruldaselt kiiresti. Detsember on juba möödas! Maailma lõpp on käes! Appi-appi! Pean ruttu kohvrit hakkama pakkima, lendan juba täna õhtul koju :-D. Appi-appi. Tegelt tuli meelde, et ühte kingitust oleks ka veel enne vaja. Ja elamine tuleb piisavalt korda jätta, et jaanuari alguses kenasti tagasi tulla... Õnneks töödega olen vähemalt järje peal. Kui täna üsna usinasti teen. Ja lend läheb juba kell kuus õhtul...

Käisin eile õhtul veel kohvikus, et Dior Homme'ile häid pühi soovida ja häid emotsioone tallele panna. Mul oli seal eelmisel nädalavahetusel ühe teise püsikundega väga tuline lahkarvamus sõnade "ei ole huvitatud, jäta mind rahule" tähenduse üle, nii et lõpuks läks asi kergelt tõsiseks ja jõudis ka Dior Homme'ini välja. Ta lahendas olukorra laupäeval väga pädevalt, minu jaoks väga südantsoojendava kõhklematusega pooli valides ja loodetavasti igaveseks, aga minul oli viimasest korrast sellegipoolest kergelt hapu mekk suus. Olin pool nädalat tujust ära ja hajevil, mistõttu otsustasingi nüüd siis enne ärasõitu ja täitsa nädala sees tagasi minna, et lasta tal end veel natuke poputada - muidu jääks mekk äkki liiga pikaks liiga hapuks. Vot. Ja nüüd oligi täiesti maailma kõige toredam õhtu: rahvast oli vähe ja no kuna nii väga püüti, saavutati ka poputamise ekstraklass. Kui ma pilgu tõstsin, materialiseeruti mu ees otsekohe. Fernande mängis soovilugu ja lubas selle nüüd minu auks iga kord kavva võtta. Dior Homme kinkis pudeli Fickenit (jah, saksa keele oskajad, naerge aga!) ning tõi mulle laenuks ja rõõmuks Will & Grace'i kaks hooaega DVDsid - see pidavat ta lemmiksari olema, tuli kunagi jutuks. Eliane'il oli kellegi koer hoida ja ta oli selle kaasa võtnud, nii et ma sain garderoobis tükk aega karvaseid kõrvu kratsida ja puha. Kartulikotletitreff lubati mulle uueks aastaks ka, maailma lõpu ja tulevaste pühade puhul sain igati ära musitatud ja kallistatud ning tuju muudkui tõusis mühinal. Oi, ja nüüd ma juba väga ootan, et saaks jaanuaris tagasi minna, sest ma tegin Dior Homme'ile ja Patrickule ilgelt ägeda kohvikupiltidega kalendri ja just eile tuli teade, et see on nüüd trükist tulnud. Saan selle kohe Tallinnasse jõudes kätte! Ma arvan, et nad ruigavad ennast rõõmust kringliks. Tahaks selle juba üle anda :). Nad on nii toredad, et kohe kangesti tahaks neile lihtsalt rõõmu teha.

Aga OK, aitab küll. Avutit ei hakka ma seekord Eestisse kaasa vedama, nii et traditsiooniline aasta pildikokkuvõte järgneb ilmselt jaanuari esimestel päevadel. Seevastu on minu seekordseks varakult kättesaadud sünnipäevakingiks nii moodne asi nagu tahvelarvuti Nexus 7, millega ma olen nüüd paar nädalat tutvust teinud ja sinasõbraks saanud. Seega päris kaduma ma pooleteiseks nädalaks ei jää. Lihtsalt ei mingeid pilte ja lohepostitusi. Luxis olen tagasi teisel jaanuaril :P. Eks siis jälle pikemalt.

Vohhhh. Aga nüüd tegudele! Algab päev, algab päev, algab päev!
Igaks juhuks soovin etteruttavalt ka mõnusat jõuluaega. Meile tuleb jõuluvana juba laupäeval! See on juba homme!

M. 

Ootamatu avastus

Ühte ööpäeva mahub ikka kohutavalt palju eri emotsioone. Rõõmu ja nukrust ja veel suuremat rõõmu ja nostalgiat ja mõistmatust ja heameelt ja täiesti südamest tulevat tingimusteta armastust ja kahjurõõmu ja võidurõõmu ja viisakust ja hirmu ja kahetsust ja andmist ja saamist ja õigust ja õiglust ja eksimist ja usaldust ja imestust ja tänu ja mõistmist ja pelgust ja lootust ja häbi ja plaane ja muret ja ilu ja tuttavat ja jõulukinke ja piinlikkust ja kindlust ja ebakindlust ja lohutust ja abi ja hämmingut ja meelitust ja mälestusi ja vajadust ja uudsust ja uskumatust ja veenmist ja tagasihoidlikkust ja ootamist ja vaikust ja lärmi ja lärmivajadust ja leppimist ja igavust ja sõbralikkust ja kohusetunnet ja lootust ja segadust ja tulevikku ja minevikku ja pettumust ja kogemust ja kogenematust ja sära ja ootamatust ja tüütust ja igatsust ja ärritust ja koeralõhna ja sarnasusi ja erinevusi ja headust. Ja kogu aeg on praegu.

[Disclaimer: ei ole kronoloogilises järjekorras ja ei kuulu ainult mulle, aga samas oli kõik minu sees ja minu ümber!]

Kuidas see saab olla, et iga hetk on nii erinev? Hakka end või labiilseks pidama...

Igatahes oli täna lõppkokkuvõttes väga hea päev.

Ja kui maailm reedel otsa saab, siis olgu öeldud, et mina olen oma elu armastanud! Noh, enam-vähem kohe iga viimast kui päeva ja minutit. Äärmisel juhul vbla paar-kolm päeva võiks vahele jätta, aga samas pole tingimata vaja ka. Siis ei oleks õige värk.

Ulpigu see teadmine internetiavarustes ka siis, kui enam pole mitte ühtegi inimest, kes seda lugeda võiks.

M.

Õpime letseburgi keelt

Olin eelmise neljapäeva õhtul saunas ja hakkasin kogemata ise seda endale teadvustama üht letseburgikeelset jõululaulu ümisema. Tähendab, ümisesin endale aru andmata, mida ma ümisen ja mis sõnadega. Lihtsalt ümisesin. No jõudsin kahe fraasiga maha saada, siis said sõnad otsa ja ma jõudsin muu hulgas ka märgata, et ülejäänud kolm naist saunas jõllitasid mind. Teate küll, siin on kombeks saunas mediteerida ja nii mõnigi on saunas mõne piuksu tegemise eest õiendada saanud. Ma siis vabandasin ette-taha, et neid segasin, aga tuli välja, et need naised seal olid juhtumisi kohalikud ja minu lauluvalikust täiesti sillas :). 

Otsisin nüüd netist seda laulu, sest esimesed kaks rida on mul poodides, jõuluturu kontsertidelt ja oma kohvikust meelde jäänud, aga ma mõtlen, et võiks siis juba ülejäänu ka ära õppida, eks. Teen ehk veel mõnele kohalikule rõõmu :-D. Leidsin SELLISE versiooni (laul hakkab 1.06), mis on hea, sest siin jookseb ka prantsuse tõlge! Ma ainult ei tea, kas ma oleksingi tahtnud seda tõlget lugeda, see on pisut pelutav - põhimõtteliselt on iva selles, et kallis jõulumees, armas jõulumees, too meile igasuguseid asju. No igasuguseid kohe, ainult too! Täitsa õudne, muidugi on tore kinke saada ja teha ja puha, aga et kohe suva, mida tood, aint too... Böö... Kasvatavad ikka hästi siin neid lapsi, pole midagi öelda :-D. Aga jah, SIIT leiab ilma algus- ja lõpumulata laulu, aga sõnad on ainult kohalikus keeles. 

Okei. Homme olen ületundides ja üksiti lähme päris õhtul ühe töökaaslasega mingile barokkmuusika kontserdile. Ma tahtsin lõpuks sinna sammastega majja minna ja nüüd on nii, et homme lähme kammersaali seda barokkvärki kuulama (äge, ma polegi keskkooli muusikaajaloo tundidest saadik Couperini kuulanud :D). Jaanuari lõpuks ostsin endale suurde saali Ungari mustlasviiuldajate orkestri piletid ka.

Nojah. Siis ma veel ootan huviga, mida parlament oma viimase istungiga peale hakkab. Kui hästi läheb, võtavad nad homme selle 2013. aasta eelarve ka lõpuks vastu :). Veel kauem oleks neist küll patt jorutada. Eks?

OK, aga seda näeb juba homme. Ma nüüd lähen magama.

Ööd. 

M. 

Talveabitus

Nii tore on linnas ringi käia ja imetleda, kuidas kohalikud lumega hädas on. Meil on nimelt paar kübekest tõesti sadanud, kuigi sadu jäi pisut hiljaks ja ka oodatust lühemaks. Praegu on pisut lund ainult kuuskedel ja nendes kohtades, kuhu inimesed tavaliselt ei astu. Jutuainet annab see aga kõvasti.

Eriti naljakas on minu meelest loomulikult see, et kui ma reede hommikul tööle läksin, oli tänavatel kerges lumesajus massiliselt inimesi, kellel olid kapuutsid ninani tõmmatud, sall üle suu ja pilk maas, sest nad keskendusid kahe käega VIHMAVARJU külge klammerdumisele. Mõnest hakkas kohe õige hale. Proovisin sellistest isenditest pilti teha, aga sain üsna etteheitva pilgu osaliseks, nii et teil ei jää muud üle, kui seda lihtsalt ette kujutada.

Teine ülinaljakas asi oli üks pealtkuuldud vestlus - üks sakslane rääkis hästi emotsionaalselt mingile tuttavale, kuidas kuskil Saksamaal oli hiljuti NELI PÄEVA lund sadanud. Kohe neli päeva, saate aru jah? Ma mügistasin naerda, aga hoidsin suu kinni. Nad kindlasti poleks osanud ettegi kujutada, kuidas oleks, kui tervelt neli kuud lund sajab :D.

Kuulu järgi on siinne rahvas siiski väga olulisel määral kohanema õppinud. Eile olid kohe sahad väljas ja puha - kolm tükki sõitsid kindluse mõttes suisa üksteise järel. Ja teised teadsid rääkida, et võrreldes paari aasta taguse kaosega elati selleaastane esimene lumi siin väga eduliselt üle. Mul on kohe natuke kahjugi, tahaks ju veel rohkem irvitada :). Ma olen eelmise aastate kohta nii lõbusaid jutte kuulnud, et oleks seda lumehelbepaanikat oma silmadega näha tahtnud.

Aga OK, lähen sibulasuppi tegema. Seekordne on mul rahulik nädalavahetus, suuri plaane ei ole. Mõtlesin küll väljasõidu teha, aga mõtlesin siis ümber - mul on üht-teist vaja koduski teha ning veenev on ka argument, et kui uuesti peaks lund hakkama sadama, algab siin ju liikluskaos. Väga jama oleks, kui ma millegipärast enam koju ei saaks :). Aga kui mul järgmisel nädalal vähegi viitsimist on, sõidan nädalavahetuseks Brüsselisse. Vot.

Hüva nüüd,
M.

Eriolukord

Meile lubatakse homseks -3 kraadi ja lund. No natuke, keegi rääkis midagi kuni 10 sentimeetrist. Parlamendis vallandus täna ilmaennustuse peale kaos. Kätte jagatud tööd võeti kõrgete kaugete instantside korralduste peale tagasi, et nende reedesed tähtajad pühapäeva õhtule nihutada. Noh, kartuses, et homme sajab lund ja äkki inimesed ei jõua kohale. Et siis pühapäevaks ehk ikka on end "lumekuhja" alt välja kaevatud ja kohale uisutatud :). Võtab vägisi muigama :). Homme pean vist end küll jala tööle asutama, mine tea, kuidas nende bussidegagi lood on... Pärast istun tund aega bussis, et see üks peatus ära sõita...

Seda ka veel, et meil on homme osakonna jõuluõhtusöök. Nämm... suu läheb juba vesiseks... Aasia road ootavad... Päris jõulutunnet veel küll ei ole, aga ehk see siis hakkabki otsast tekitama... Äge!

Rohkem ei viitsi kirjutada. Ma olen jälle uinumisoskuse kaotanud ja vahin esmaspäevast saadik ööd läbi kella. Praegu on tunne, et kui pikali viskaks, äkki jääks isegi magama. Ma siis nüüd lähen ja proovin :P.

Varstiseni,

M.

Luxi jõuluturg

Lisaks ümberkaudsete linnade jõulumelule on Luxis ka ootamatult suur jõuluturg. Place d'Armes on putkasid pungil täis ning kuldse neitsi juures on teine kobar. Kummaline, et nad Guillaume'i väljaku tühjaks jätsid. Võib-olla kavatsevad nad seal hiljem mingisuguseid suurüritusi korraldada. Mujale ju enam ei mahu :). 

Ootamatult äge on see siinne jõuluturg, muide, ma olin kohe üllatunud. No selles suhtes on kriitikutel õigus, et suurem osa putkasid pakub süüa-juua (elagu hõõgvein, vorstid ja piparkoogid) ning vaatamist ja tegemist on vähe, aga samas pole nii ka viga. Vorstid on head ja hõõgvein ka :). Ja nädalavahetusel oli peaväljaku paviljonis iga päev mitu esinemist, nii et need täitsid selle tegemise augu ka hästi ära. Esinejaid on muidugi seinast-seina, üht lastekoori suutsin ma kuulata tervenisti kaks ja pool pala, siis tegin väljakult sääred; samas pühapäeval laulis üks mustanahaline tüdruk rahvusvahelisi hitte ja tema laulis päris hästi. 

Place d'Armes'il on kusjuures putkadevahelisele platsile katus peale tõmmatud. Minu meelest geniaalne mõte - seal saab seista, kontserti vaadata ja süüa ka siis, kui vihma sajab. Lund nad ilmselgelt väga palju ei oota, sest see tooks selle katuse ilmselt õige ruttu rahvale kaela. Toestust ei paista seal eriti olema, aga täna näiteks sadas küll päris mitu sentimeetrit maha... Maa oli ikka täitsa valge.

 Kuldse neitsi juures on jälle hästi tore see, et hõõgveiniputkade vahel on tulease, mille ümber saab seista ja end soojendada. Kusjuures nad pole lõket lihtsalt maha teinud, vaid see on katuse all sellise sepistatud kaadervärgi sees ja tule ümber on paras letiäär, kuhu saab tassi ja küünarnukki toetada. Täitsa mõnus mõte! See lett on täpselt õigesse kaugusesse tehtud, nii et seal ongi parajalt soe ääres, aga ei kõrveta... Proovisin reedel :). Eestis kuluks ka selline ära, meil on ikka ilmad talvel kordades külmemad. Või noh, ootame päris talve ära, eks siis näeb, aga ma vähemalt kahtlustan küll :).

Muidu on putkad ja müüjad täpselt samad, kes suvel Schueberfoueril väljas olid - suveriiete asemel on nad nüüd ainult vattides ja päkapikumütsides. Kaup on ka kõik täpselt sama ja atraktsioonidki on tuttavad. Hih, ainult üks tüüp, kes suvel pakkus lastele pardiõngitsemist, on nüüd pardid kuuseehete vastu välja vahetanud. Niigi palju temaatilisust... Aga eino... ikkagi on tore. Päriselt!

Nii, aitab! Lähen vanni. 

Vaadake pilte!

M.

Partide asemel on jõuluehted

Selline tulease! Ülimõnus!

Ja superägedad hõõgveinikruusid!

Kui mul kunagi on oma maja, siis ma tahan sellist postkasti!

Või sellist!

OK, prügikastid on ka päevakajalised.

Kui ägeda efekti annab kioski vooderdamine tagurpidi pööratud pakkepaberiga! Kõik sillerdab ja särab!

Õnne 13 tuleb meelde :)

Siin tuleb jõuludaam väga seksikas kostüümis!

No ja see pilt ei vaja selgitavaid sõnu, eks :). Üks loendamatutest hõõgveiniputkadest.

Jõulumeeleolu Metzis

Kuigi ma ärkasin laupäeval jälle patuselt hilja, otsustasin ma kõige kiuste kuskile sõita. Tahtsin küll Nancysse minna, aga lõpuks otsustasin Metzi kasuks. Noh, natuke lähemal teine :). Arvestades, et ma jõudsin alles 15.30 rongi peale, oleks see pool tundi lisasõitu minu käsutuses olevat aega oluliselt kärpinud, eks. Nancys oli sellel nädalavahetusel küll suur pidu - laupäeva õhtul oli ilutulestik ja täna jõuluteemaline rongkäik, lisaks veel turud ja särgid-värgid, aga nojah :-D. Niikuinii oli mul tegelikult dilemma, kas minna laupäeval ilutulestikule või pühapäeval rongkäigule :). Kaks päeva ma poleks ometi viitsinud edasi-tagasi sõita ja Helle kolis pisut liiga vara Nancyst ära :). Aga tegelikult pole hullu midagi, et ma Nancysse ei jõudnud, Metzis oli ka tore! Seal olid ka kõik väljakud putkasid ja karusselle täis, valgustus oli imeline, kõik oli poole odavam kui Luxis ja jõe keskele saarekesele oli tehtud väga äge valgusskulptuuride aiake. Oli pisut vilu, aga sellegipoolest korraldasin ma endale ülimõnusa jalutuskäigu.  Meil on nimelt juba kaks päeva -1 kraadi ja eile langes isegi õhtul paar helvest. Väga äge! Panin talvesaapad jalga ja mütsi pähe ja hõõgvein kulus täitsa marjaks ära! Juhhuu...

Reedel käisin Luxi jõuluturu ka põhjalikult läbi ning kuigi ma mõtlesin ka täna kuskile välja minna (tuleb välja, et siinkandis on detsembris poed ka pühapäeviti lahti, st linnas on elu), kuulutan tänase päeva vist koduseks. Olen niikuinii nii kaua vedelenud ja pilte sorteerinud, et nüüd on juba jälle väljas pime ja suur laiskus on ka peal. Kuhu ma enam lähen :)?

Ootamatult olen ma täiesti jõulune! Mõnikord ei saa seda jõulutunnet isegi 23. detsembril kätte, aga nüüd olen ma täiesti õigel lainel. Lund küll ei ole, aga valgustus ja Glacis' nurga peale ilmunud kuusemüütamiskoht, jõululaulud ja hõõgvein on ka päris hea kombo. Noja kui jõulutundest puudu tuleb, saab seda alati poest pudeliga juurde osta - käisin reedel Auchanis ja naersin end herneks, sest ühes riiulivahes olid järjest välja pandud pudelid kunstlume, pihustatava sädeluse ja jõuluvärvide ning pihustatava kuuselõhnaga. Vot nii käivad siin asjad. 

Aga mõned pildid Metzist:

Karussell! Üliäge! 

Matrjoškaputka!

Katedraal

Valgusskulptuuride aed

Millegipärast tähendavad jõulud selle kandi rahvale alati ilmarattaid...