Ja siis veel mõned pildid - Laulupeost sedakorda

Kuna mul laulupeo ajal läpakat teatavasti polnud, siis ma ei saanud varem nende piltidega ka midagi suuremat ette võtta, aga voilà siis mõned klõpsud peolt kah... St... Esimesed kaks on Tikri tehtud :D Aga väga nunnud.

Hullult äge kleit :P Sihukest tahaks heameelega endalegi...

Olgu öeldud, et neist, kes sedakorda mu piltidele sattunud on, ei tunne ma peale iseenda ja Elleni mitte kedagi...

Suviseid pildikesi Prantsusmaalt

Le Corbusier ehitatud kirik Ronchamp'is - üks neid harvu paiku selles programmis, kus ma veel käinud ei olnud...

Postiljoni Chevali lossi üks fassaad:

Camargue'is olid väga nunnud hobused.

Tüübil on telekas seljas, kust teatrireklaam tuleb... Avignoni teatrifestival oli just alanud...

Teatrikuulutusi olid täis kõik kohad. See siin oli pangamaja sein ja kui hästi uurida, näeb ühte kutti pangamasinat kasutamas...

See valge kuhi seal on sool...

Ja hoolimata sellest, et päv otsa oli selline udu, olin ma õhtuks täiesti ära kõrbenud...

Meile näidati paaditurniiri - 88. maailmameistrivõistlused, võitja saab 2000 eurot... Kes viimasena püsti jääb...

14. juuli

Töist pilti kah siis...

Ja veel töiseid hetki.

Tagasi

Tegelikult tulime tagasi reede õhtul juba, aga alls täna hommikul sain ma oma läpaka lõpuks parandusest kätte ja nüüd on kohe kaks tundi saanud putitada ja personaliseerida ja sätteid muuta ja kohe põnev on :D Mõned uued vidinad on nad peale pannud ja mõned vanad harjunud vidinad on kadunud - päris tore, selline pealesunnitud uuenduslikkus...

Aga reisist siis...

Reisid kulgesid minu melest mõlemad väga hästi, esimene grupp oli mulle siiski natuke rohkem südamelähedane - sellised nooremad ja hakkajamad inimesed, nendega oli lõbusam, sai paremini omavahel jutule ja vähem muret oli nendega ka - selles mõttes vähem muret, et kas nad ikka kõik eluga tagasi jõuavad, kuskil ära ei eksi ja muud säärast. Eelmisest postis mainisin hästi hetkeks ära, et ühe naisega veetsin pool ööd kiirabis... Noh, läks nii, et ma päris mitu ööd ei saanud magada, ühel ööl näiteks juhtus hotellis veel suurem draama ühe inimesega, kes koomasse vajus... Vat-vat-vat... Rääkimata sellest, et üks vanatädi oli nii vana, et ta peale 20 minutit jalutamist enam ei jõudnud kuidagi... Ja siis ta unustas ära, kus toas on ja kuhu ta võtme on pannud ja muud säärast... Et ned inimsed olid ka väga toredad ja lihtsad ja sõbralikud, aga nendega oli oluliselt rohkem muret...

Muidu... Lõuna-Prantsusmaal oli ka hästi vahva. Kõik läks kui lepase reega, midagi etteaimamatut ei juhtunud, ilmad olid ilusad, mina kõrbesin Sète'is puhkepäeva veetes ära, nägime igasuguseid hobuetendusi ja turniire ja Avignoni teatrifestivali, ainus tõrvatilk meepotis oligi see, et mul õnnestus Vichy linnas ekskursiooni tehes auku astuda ja kõvasti draamat teha... Ma tean küll, et ma ehmatasin oma grupi omad kangeks kõik... Aga üleüldises plaanis, ma loodan, et see neile kõige rohkem meelde ei jäänud sellest reisist :D

Pariisis veedetud aeg möödus ka hästi tegusalt, selles mõttes, et esimese grupiga tuli ühe päevaga teha kõik ära, mida muidu tehakse kolme päevaga... Ja päev otsa grupi ringisuunamist tavaliselt päädis sellega, et ööd veetsin ma kui mitte kiirabis, siis Emilia ja Marie seltsis :D Kui me ükskord Pariisist tulema saime, olin ma kapsas mis kapsas... Aga väga tore oli.

14. juuli oli suhteliselt igav... Pidu oli küll ja ilutulestik, aga mina läksin Marie'ga Montmartre'ile ja seal oli nii palju rahvast, et ega me sealt Eiffeli ilutulestikku näinud, ainult linna tulesid ja seda, mis üleüldiselt linna kohal käis. Aga mulle tundus, et ega se nii väga eriline vist polnud see ilutulestik, nii et minul isiklikult polnud sellest eriti kahju ka...

Ah, mis ma ikka pläman, ma nüüd vaatan, kas mu igasuguste sätete laadimine hakkab lõpule jõudma ja siis tõmban ma reisi pildid ka arvutisse ja vaatan, mida teile näidata...

Pariis on age, Prantsusmaa on age, esimene grupp oli vaga tore, teine grupp on nati kummaline, esimesele tegin paanikat ja kukkusin ise uhel heal paeval auku, olin jalle eriliselt lombakas ja kain nuud peaaegu kipsiga, teises grupis tegi uks teine tadi paanikat ja kukkus ja eilne oo moodus selleparast kiirabis hommikuni peaaegu valja, hirmus uni on ja uks tadi on nii vana ja vaeti, et ma vist lahen nuud teda uksinda jumalaema kirikusse viima, sest muidu tal jaab eluunistus taitmata, ma ajan nahka, ostsin just kingad, varsti pean grupi sooma viima, Emilia kolib homme Rumeeniasse tagasi.

Ära

Hmm. Laulupidu on nüüd läbi - kuidagi hirmus kiiresti läks see viimane päev. Ei saanud nagu arugi, kui juba otsa sai pidu - ja isegi venis see ju kõik oluliselt pikemaks, kui me arvata oskasime. Ei, nii ehk naa oli hästi tore, kuigi selliseid "aga" kohti oli ka üksagu. Aga mis nende kallal ikka norida. Oma lemmiku "Tuljaku" nuiasin välja teist korda isegi :D Eks seal oli ikka nii, et kõik olid nii vaimustuses, et kui ma kraaksatasin, et korrata, siis läks sellest suur laine lahti... Hii, tore. See on minu meelest üks Eesti kõige geniaalsemaid laule.

Aga see selleks, mul pole tõtt-öelda aega midagi kirjutada, hommikul on reisule suund ja palju asju veel teha. Juuli lõpus taasnäeme.

Ma sain kolmveerand teed lipukandjaks olla :P

Ja päeva kõige toredam osa oli see, et kui me ükskord lauluväljakult lahkuva bussi peale mahtusime, nii et kõht tuli väga sisse tõmmata ja kõik olid vihmast läbimärjad ja väga kauaks venima jäänud rongkäigust ja kontserdist ilgelt väsinud, siis oli bussis sellele vaatamata nii hea meeleolu, et läbimärjad bussilised hakkasid üürgama: "Lähme sõidameeeeeee, teeme ühe ringi, mulle meeldib see..." :D Päris lustakas oli. See isegi korvas selle, et sedakorda sattus me selja taha paar naist, kes väga valesti üürgasid kogu aja, nii et päris tegu oli oma jonni ajamisega.

Aga väga äge oli.

5+

Ma olen überrahul asjade seisuga praegu, ainult ilm kipub pilve minema, aga vähemalt hommikul oli imekena päike. Kohe varsti hakkab rongkäik, ma teen end nüüd siva ilusaks ja lähen ka vaatama. Meie oleme alles rongkäigu lõpus, meil on kaks tundi aega enne passida, kui meid üldse kogunema määratakse... Huu...

Eile oli siis kella kaheteistkümnest päeval poole üheteistkümneni õhtul lauluväljakul proov. Üliäge oli. Kitsaks ju kiskus seal üleval, aga kuidagi väga hea kvaliteet oli seekord lauljatel - tavaliselt ikka keegi üürgab pasuna moodi valesti kuklasse, aga sedakorda oli väga äge. Supp oli hea, dirigendid olid vaimukad, ilm oli ilus... Ainult see, et proua Jänku otsustas ka, et ta tahab ka dirigeerida - niimoodi ekspromt, see on küll väga sihuke... propagandamaiguline. Noh... räägitakse, et koorid kavatsevad vait olla, kui ta dirigeerima hakkab... Eks me näe, ütles pime - selleks ajaks, kui ta pühapäeval sõna võtab, on võib-olla kõigil juba joovastus nii suur, et lauldakse ära. (Kui nüüd saaks "Eesti lipu" neljahäälse seade kuskilt, lampi niisama ma seda aldipartiid küll välja ei mõtle, sopranit võiks ju ka kireda, aga see on eelviimane laul pühapäeval, päris mul jätkub nii kõrget häält selle ajani :D).

Ja inimesed on nii sõbralikud ja toredad, kõik naeratavad ja räägivad võõrastega ja on viisakad ja päriselt ütlevad kõva häälega ja rõõmsalt igasuguseid viisakussõnu ja soovivad head pärastlõunat (vastandina pominale, mida heal juhul muidu kuuleb), linn on ilusaid rahvariides inimesi täis ja tuju on laes. Kusjuures, nii äge, ühel ma-ei-tea-mis kooril on nii ägedad kleidid, rahvariide triibukangast õlapaeltega lühikesed kleidid tehtud, need näevad hullult vinged välja. Ja nägin linnas ühte poodi, mille põrand oli täis erinevate triibukangaste reste, hiigelpalju oli neid. Vinge.

Ja kõik on nii ilusad ja head :D

Ma nüüd hakkan pärga punuma ja siis on minek ka :P Pildistama ja paraadile ja pildistama ja paraadile ja :D

Party every night

Esmaspäeval kooriga, teisipäeval lõputööga, kolmapäeval Kerliga, täna jälle kooriga, homme laulupeoga, ülehomme laulupeoga, üleülehomme jälle laulupeoga... Uuu.

Eile käisin oma lõputööst rääkimas koolis jälle. Ainult kolm õppejõudu oli kohal ja nendega läks lihtsalt. Õigupoolest olin ma kõik argumendid ette välja mõelnud ja tegin hoopis enesekindlama näo, kui ma tegelikult olin... Ja siis läkski nagu ludinal. Vähemalt nende poolest nii nüüd kõlbab. Hurraa. Eks me näe, mis sügisel siis saab, kui teised õppejõud ka kohal on...

Tahtsin täna naabripoisi käest laenata korraks viis minutit arvutiaega, et meilid ära vaadata. Emme arvutiga ei osanud ma nimelt kuidagi internetiga ühenduda ja ma olin suhteliselt veendunud, et selle wifi-vastuvõtja on katki või midagi sellist. Aga selgus, et Inkul on samasugune arvuti kui mu emal ja siis ma poolkogemata nägin, kuidas tema netiga ühendub... Ma koukisin ema arvuti kotist välja ja voilà, selgub, et arvutil pole häda midagi, ise olin loll :D Muidugi sain ma selle netiühenduse selgeks siis, kui sellest enam kasu pole, sest täna lasen kohe jalga ja järgnevad päevad on poole ööni lauluväljakul vedelemine kindlustatud. Aga noh... vähemalt on mul nüüd VÕIMALUS :D