Rohelistest kuulipildujatest

Tänane päev oli selline, et ma olin õhtuks absoluutselt küpse. Tähendab, ikka olen, aga peale kolme kuuma juustusaia, kahte tassi kohvi ja poolt šokolaadi hakkan ma end juba inimese moodi tundma. Hmm, esiteks tabas mind varahommikune kolme ja poole tunnine kuulipildujavalang majandusgeograafiast - projektor oli kadunud ja õppejõud otsustas millegipärast sellele lisaks, et ta räägib kõike hästi-hästi kiiresti, ilmselt selleks, et keegi ei saaks talle küsimusi esitada. Hirmus. Tahtsin nööri kaela panna. SEEJÄREL tabas mind kolme ja kolmveerandi tunnine keskkonnaloeng, mis oli erinevalt eelmisest nädalast äärmiselt huvitav ja sisukas. Ja väga mõtlemapanev. Kohe sellest pikemalt. Aga SEEJÄREL kupatati meid vihmasajus kuskile x-kohta arhitektuurikonverentsile, kus uhked prantsuse arhitektid rääkisid oma Hiinasse ehitatud majadest. Huh. Nojah. Ühesõnaga, ma ise tunnen, et ma sain täna kohutavalt kolehirmustargaks, ma latrasin sellele lisaks veel prantsuse keele praktika raames kõik meie vähesed pausid prantsuse keeles rumeenia tüdrukuga juttu, ise seejuures arugi saamata, et ma prantsuse keeles räägin. Päris hästi, ütleks mina. Edasi ilmus meile koju üks kodutu eesti blondiin, kes ilmus kohale oma teki, veekeedukannu, müsli, basiiliku, toiduõli ja kõige muu vajalikuga, mis igal normaalsel inimesel kogu aeg igaks juhuks kotis on. (Jääb laupäevani. Hirmus). Siis lugesin meile ja sain teada, millal ma pean jälle mingitel teemadel, mis minu jaoks praegu täitsa hiina keelena näivad, kolesuuri ettekandeid tegema ja kahekümneleheküljelisi esseid kirjutama. Õnneks vist grupitööna. Ahjaa, ja kuna teatud inimesed on minu "kõige paremaks tõlgiks nimetanud", siis anti mulle toredasti veel tööd. Äge!!! Noh, kõlab sisukalt?

Aga, millest ma siin tahtsingi kirjutada... Jah, rohelistest...

Teate, ma ei pea ennast just mingiks kolehirmusraiskajaks, aga ka mitte väga roheliseks. Mulle käib küll närvidele, et mulle antakse poodidest palju kilekotte ja enamasti ajan ma müüjaid ahastusse sellega, et võtan asjad näppu ja jätan koti sinnapaika. Ma kustutan kodust ära minnes tõepoolest tuled ära ja jumal teab, et praegu sõidan ma kogu aja ühistranspordiga. Ma ei osta hullunult uut aparatuuri kokku - üks ja sama mobiiltelefon on mul olnud ikka juba nii mitu head aastat, et ma isegi ei mäleta, millal ta ostetud sai, neli või viis aastat tagasi. Läpakas on ka ikka see kõige esimene ja ammune, ainult et aku sai välja vahetatud... Me sorteerime oma prügi - noh, et ikka plastik, klaas, plekkpurgid ja paber-papp lähevad eraldi. Aga enamasti on see kõik muidugi olnud niisama, tingitud mitmetest muudest faktoritest - rahast, kiirusest, lihtsalt maja või linna nõuetest. Ja ikka muidugi, ma ka vingusin selle Eesti prügisorteerimismeetodi üle (mitte siiski eriti palju, sest mind pole ju tegelikult päriselt seal olnud ja ma ei pea kõike päris nii peensusteni sorteerima, eksole) ja ma tunnistan, et teinekord bussi oodates tuleb ikka pähe, et autoga oleks palju mugavam (kuigi mitte palju, teate isegi, parkimine ja värk) jne jne jne. Aga väga paljudest asjadest, mis ka asjasse puutuvad, ei olnud mul mitte õrna aimugi ja täna hariti mind nende koha pealt ikka nii, et vähe polnud. Kole kasulik oli seejuures, ma arvan, et seda peaks tegelikult kõigile õpetama! Sest ma arvan, et nüüd lülitan ma tuledele lisaks ikka tõepoolest kodust ära minnes kütte ka välja ja vaatan kasvõi oma toidulauda teise pilguga. Ja kole palju lihtsalt põnevat tuli ka välja!

[Olgu siinkohal ära märgitud, et tänane loeng oli endiselt kasvuhooneefektist, õhku paisatud süsinikdioksiidist ja muudest gaasidest, kliimasoojenemisest ja Kyoto protokollist... Aga seda andis väga huvitavalt esitada!]

Aga mõned põnevamad väljavõtted minu aju hallollusesse pesa teinud uutest teadmistest...

Näiteks, kas te teadsite, et kõige tõhusam ja vähem energiat nõudev liikumisvahend on jalgratas, mitte oma kondiaur? Sellepärast, et kui palju käia, siis kulutad enda energiat ja pead seda hiljem kõva söömisega taastama. Ja et kõige kasulikum on süüa kana- või sealiha, üllataval kombel on aga veise- ja lambaliha kole priiskamine, sellepärast, et esiteks on nende kasvatamiseks vaja palju ruumi ja kalleid vahendeid ja ma ei tea mida, siga sööb kõik ära. Seega, ühe kilo kana söömine on maailmale lõpptulemusena 10 korda parem kui ühe kilo lambaliha ära söömine, rääkimata sellest, et kilo kana on umbes 13 korda etem kui kilone veisepraad. Siga on peaaegu sama vähenõudlik kui kana, muide, nii et selle poolest oleme me, eestlased, üsna tublid. Piim ja jahu tekitavad planeedile ka muide võimalikult vähe peavalu. Ja siis Eesti õunad, mitte Poola omad, mida kuskilt auto heitgaasipilvede lõbusate pilvekeste saatel mitusada kilomeetrit transporditakse. Ja kodune tomat, mitte Hispaania oma. Ja nii edasi...

Siis sain ma teada, et linn, kus transpordi tekitatud maa atmosfäärile kahjulike gaasite tekitamine linna tihedusastmega kõige paremas suhtes on, on Hong Kong, seejärel tuleb Moskva (!). Noh, Tokio, Viin, Singapur, London ja Pariis on ka kõik päris heas seisus, samas aga kõige hullemad on absoluutselt kõik Ameerika linnad - nagu oligi arvata. Seejuures veel Detroit on see kõige paham-paham, selgub. Hihii. Sümboolne, ah? Ja seejuures ei suutnud prantslased patriootlikult jätta kuulutamata, et Prantsuse rongid tekitavad palju vähem ohtlikke gaase kui inglise rongid. Ja Prantsusmaal energia tootmine tekitab 7x vähem atmosfäärile kahjulikke gaase kui UK energiatootmisvahendid. Hmm...

Selleks, et heitgaaside õhkupaiskamisest ja kasvuhooneefektist tingitud kliimasoojenemist ja sellest omakorda tingitud liustike sulamist ja meie kõigi uppumissurma actually ennetada, peaks aga... iga ameeriklane oma raiskamist (ja üldse säärast eluviisi) kõvasti piirama. Täpsemalt öeldes peaks iga ameeriklane 10x vähem tarbima (ja sõitma jne jne), iga prantslane peaks seda tegema 4x vähem, sakslane 7x vähem, mehhiklane 2x vähem... Ja hindud, noh, igal hindul on lubatud 20% rohkem energiat kulutada kui nad seda siiani teevad, sest nad on hetkel veel liiga vaesed ja looduslapsed... VEEL. See, mille arvelt siis igal ameeriklasel tuleks kokku hoida, on näiteks 5000 läbisõidetud kilomeetrit autosõitu, 70kg loomalihapraadi, 3000 l piima ja 2 tonni betooni (seejuures sajaruuduse maja saab 17 tonnist!)

Ja, mis kõige põnevam, selgus, et on väga palju ökoloogilise jalajälje kalkulaatoreid, kus saab välja arvutada, mismoodi iga inimene elab! Lõppkokkuvõttes öeldakse sulle seda, kui mitut Maad tarvis oleks, kui kõik maailma inimesed sinu moodi elaksid. Mina tegin konkreetselt viis erinevat testi, iga kord jäi tulemus sellesse vahemikku, et minu raiskamist arvestades peaks meie käsutuses olema 2,3-3,9 planeet Maad. Testide küsimused varieeruvad pisut, aga nad kõik uurivad vähem või rohkem isiklikke eluharjumusi ja kombeid. Siit on võimalik leida üks, mis on üsna põhjalik ja paindlik, hea test. Siitkohast saab ka ühe täitsa asjaliku variandi. Ning kõigile Inglismaal elajaile: siin on üks test, mis on eelkõige mõeldud UK-s resideerujaile. Kõik on inglise keeles, muide, vbla on tõepoolest kuskil midagi eesti keeles ka olemas ;) Aga mind täitsa huvitaks, mis tulemuse teie saate??? Sest mina olin sügavas hämmelduses, kuna ma ei olnud endale hetkekski aimu andnud, et ma kohe SELLINE raiskaja olen! Hmm...