Ajaleheromantikast

Ma unustasin enne...

Täna hommikul kooli sõites lugesin ma lehest esmakordselt täiesti geniaalset lehekülge. Lugeja kirjadega. Kirjad olid stiilis: "eile õhtul ootasin ma selles ja selles peatuses viimast rongi ja olin üksi perroonil, aga siis nägin ma äkki Sind ja rääkisin sinuga kaks lauset. Kui sina, blond ja selline-selline neiu praegu seda kirja loed ja tunned end ära, mäletad, et sa vaatasid mulle eile õhtul perroonil kaks korda otsa ja ma meenun sulle, siis kirjuta mulle sellel ja sellel aadressil. Mõtlen sulle..." Umbes selles laadis. Minu meelest oli see absoluutselt nunnu... Ja selliseid kirju oli seal umbes viis tükki. Uksumatu. Ahjaa, eriti huvitav oli see, kuidas üks mees, kes oli linnaliinibussis aevastanud, selle aevastamise peale oli üks naine teda kaastundlikult vaadanud ja talle taskurätipaki ulatanud, aga mehel jooksis ninast tatti, nii et ta ei saanud talle aitäh öelda ega kuidagi reageerida. Ja siis läks naine bussist maha ja mees mõtles kogu ülejäänud oma haigeolemise päeva sellele pilgule, millega naine talle taskurätipaki ulatas, ja armus paljast mõttest sellele ära, nii et ta otsib järgmisel päeval naist ajalehe kaudu taga, et õhtusöögile minna...

Ainult Prantsusmaal...

POSTSCRIPTUM: Ja K&J on täiesti imetegijad-arvutigeeniused-elupäästjad inimesed!!! Ma ei peagi enam oma juukseid välja katkuma kunstiterminite pärast :D Juhuuuuuuuuuuuuuuu!