Niisiis, siit tuleb nüüd hunnikus pilte. Paluks ainult täheldada, et Emilia käest saan enda fotod kätte alles siiski järgmisel nädalal, seega saate te suurema osa neid pilte, mis puudutavad emme külaskäiku, Egiptust ja võib-olla midagi muud ka, natukene hiljem. Siin on teile seniks aga fotojäädvustused Rouenist, Pariisi eri nurkadest ja Versailles'st.
Ahjaa, seda tahtsin ka veel mainida, et täna selgus, et ilmselt lõpeb mu kool 20.juunil. Mis on päris tore, siis saab 21. juunil käia linnas viimast korda ringi ja pakkida, süüa viimane kebab, juua lemmikkohvikus viimane vein, tõmmata viimane vesipiip, viimased rahad laiaks lüüa jne jne jne :D Kurb. Nuuks-nuuks.
Et alustada algusest: kaks pilti on mul teile praegu siiski ka sellest, kuidas emme siin oli. Ehk siis: filmiplakat meie kriminaalsest käigust Eiffeli torni tippu ning meenutus mõnusast ägedast ilusast Väike-Ameerikast...
Siis, tolle käigu ajal surnuaeda, kus ma seda iidset vanatoid kohtasin, kes mulle seal pika tuuri korraldas lõppeks... Noh, sellele hauale sattusime me just toona peale. Mõni on ilmselt vampiiridesse ja zombidesse päris kõvasti uskunud :D Pimedas oleks sellisele hauale küll vist päris hirmus peale sattuda...
Edasi: ROUEN
Seda ma juba mainisin ka kuskil, et Rouenis saime me tõelise vahvärgimürgituse. Aga iseenesest on see ju ilus. Mulle meeldib. Eriti veel ilusate lilledega ja suurepärase ilmaga :D
Ja lisaks vahvärgile on neil rabavas koguses gootikat. Tähendab, neil on lisaks katedraalile veel kolm uhket gooti kirikut, mis kõik kuskil mujal linnas tõeliseks kassahitiks osutuks ja mis on kõik ka väärt katedraalid olema... aga kuna nad on Rouenis, siis on nad lihtsalt kõrvalisse rolli taandunud. Tegelikult ei tahtnud ma aga mitte sellest rääkida. Tahtsin rääkida sellest, et lisaks neile gooti kirikutele, mille olemasolust mul loomulikult elav teadmine oli, avastasime me mingisuguseid gooti varemeid ka nii, et tapab...
Sihuke asi oli muuseumis. Põhimõtteliselt nagu liikluseski need ümmargused peeglid, ainult et siin oli terve käänuline koridor triibuliseks võõbatud ja peeglisse vaadates tuli sellest säherdune spiraal välja. Geniaalne minu meelest.
Olgu. Roueniga saime ühele poole. Niipaljukest, kui mu ettenähtud üles laetavate piltide arv lubab.
Edasi siis Pariis. Rääkisin teile mitut puhku lesilatest. Siin teile jutu kinnituseks Buttes-Chaumont'i park ühel kenal laupäevasel pärastlõunal paar nädalat tagasi:
Ja sama päeva õhtu päädis Montmartre'il. Hihii. Peale umbes kolmekümnefotolist katsetuste seeriat, kuidas kergelt vindisena ja ise ühe käega pilti tehes kolm tüdrukut ja ühe kiriku kaadrisse saaks, jõudsime säärase tulemuseni (polegi väga hull, peate tunnistama!):
Hmm. Siis rääkisin teile, et käisin ükspäev botaanika- ja loomaaias. Heh, küll on tore, nad on siin ikka kõik asjad jube pisiasjadeni läbi mõelnud. Kui muidu on nende karussellide nimi reeglina Verne'i karussellid ja neil on Jules Verne'i raamatutest võetud tegelased ja aparaadid sõidukiteks (à la Nautilus jne), siis on ka erandeid. Loomaaias oli näiteks säärane erand :D
Ühes teises pargis jalutades jäime Emiliaga ammuli sui vahtima. Sihukene paarikene tegeles agaralt ilmselt fokstroti õppimisega. Ilma muusikata. Aeglaselt ja mõnuga.
Siis turnisin Sacre-Coeuri tornis, mäletate? Sealt avanes selline vaade. Väike-Ameerika on see seal keskel siis. Hihii. Nummi.
Ja suurest autoportreede pildiseeriast jäi nii minu kui Liisi valik lõpuks nende kahe peale:
Araabiamaade kultuurikeskusest ainult üks pisitillukene fassaadidetail teile praegu (seest tehtud, saate isegi aru):
Ning lõpetame siis Versailles'ga.
Piknikku pidasime koos mustmiljoni prantsuse perega suure kanali ääres. Lossi poole ei saanud pildistada, see pagana päike jäi ette :D Aga üldiselt oli terve kanali äär mõlemas suunas säärane: kõik sõid-jõid, päevitasid, käisid paatidega sõitmas... ja oi, kui palju jõmpsikaid seal oli. Enamik neist olid väga hästi kasvatatud ja nunnud; üks pooleteiseaastane südametemurdja käis meiega tutvust sobitamas ja puha... Kohe aru saada, et prantslane - juba hällist saadik asub tüdrukuid jahtima.
Ja meie kõrvale seadsid end sisse üks pisike õde-venda, kellest võis arvata, et nad see kevad esimest korda õue lasti. Küll nad jaksasid mürada ja oma issi otsas trampida :D Too vaeseke oli nendega mõnikord ikka väga hädas. Aga väga lõbus oli neid vaadata :D ja tõele tuleb au anda, see issi oli ka pühaku kannatusega :D
Akendest sai korraks juttu tehtud:
...ning purskkaevudest ja muust ka:
See siin on siis Emilia:
Siin on tegu Emilia päikeseprillidega, millel oleme mina ja Ramona - ainult et no ma ei saanud midagi parata, mul oli ju vaja näha, mida ma pildistan, eksole :D
Võrdluseks, kui palju tüütum koht välja näeb, kui purskkaevud EI TÖÖTA: siin on samast kohast tehtud pilt ajast, kui ma veebruaris Versailles's käisin - ning teine eilsest päevast...
Ja lõpetuseks üks vikerkaar Neptuni purskkaevu kohal :P:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar