Ma olingi uskumatult tubli. Tähendab, tegelikult üldises plaanis küll mitte - ärkasin pool üks ja olen siiani vahelduva eduga vaid molutanud ning tõlkinud... Aga lõppeks jõudsin ma ikkagi kogu selle toortõlke täna ära teha, kuigi ma seda eriti ei lootnud. Ainult paarkümmend mõistatust ongi veel vaja ära lahendada ja siis kogu tekst korraks uuesti üle lugeda ning natuke toimetada. Juhuuu. Seda teen ma ülehomme õhtul või millalgi nii. Et pisutki vahet sisse jääks ja mõistus selgemaks muutuks, nii et lollid vead ja lonkav grammatika pärast silma jääks.
Homme lähen ma preemiana lõpuks Montmartre'i muuseumisse ja ronin Sacre Coeuri kiriku torni pildistama, pärastlõunal maandun konspektide, raamatute ja kohvi-koogiga kuskil pargis ning peesitan paar tundi... Pärast võiks endale ühe mõnusa koorese eskalopi ka lubada :P Oleks täispäev :D Ja homme peaksid ooperisse ilmuma mai-juuni mängukavad, tuleks minna vaatama, millal nad Rossinit mängivad - ja piletid ära osta... Ja Emilia jõudis eile õhtul Rumeeniast tagasi, temaga peaks kokku saama, tema arvutist oma pildid kätte saama ning eksamitest rääkima - ja ehk õhtul temaga uuesti Montmartre'ile minema...
Hihii. See oli mu apsaluutselt (ja ma kirjutan meelega apsaluutselt!) päriselt tõeliselt viimane käes ja pooleliolev töö ning tähtaeg! Ma olen nüüd täiesti lõplikult ja viimse poorini vaba. Tähendab, ma ei pea silmas kooli - eksamid on loomulikult kohe tulemas, esseesid päris mitu tükki vaja teha ja pärast kõike seda on veel ports intensiivkursuseid... ja veel Kreeka jne jne jne... Aga mul ei ole enam ühtegi TÖÖkohustust ega tähtaega, selle eest on vaid mõningane kogus raha :D Kõlab nagu muinasjutt!
Niisiis olen ma õnnelik. Nii õnnelik, et kallistan kõiki! Suur kalli seega Sulle ka!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar