Oeh. Küll sai täna palju kilomeetreid läbi marsitud :D Viimasel ajal olen ma üldse jube palju kõndinud. Versailles's tuuritasime neljapäeval ikka kilomeetreid ja kilomeetreid eksole. Noh, täna jälle. Aga sellegipoolest oli tore päev.
Kõigepealt selgus, et République'i platsi ümbruses on mingisugune antiigilaat ja täika. Läksime Triinuga sinna patseerima ja itsitasime kenasti pihku kõige selle üle, mida prantslased müüvad ja ostavad. Näiteks oli neil seal terve lett erinevaid korgitsere. Teine lett vanu portselanist uksenuppe - selliseid, mida keerates nagu link lahti läheb, eks. Üks onu müüs sadade kaupa Maod kujutavaid propagandaplakateid - originaale, selliseid, mis kuskil Hiinas seina peal on rippunud - neil oli riiklik pitser peal ja vihm oli neid siit-sealt räsinud jne jne jne. Heheh. 40 euro eest oleks endale Mao ja punaarmee seinale saanud soetada :D Aga selle asemel tegin ma diili ühe juveeliäriga, kus lõpuks üks tädi nõustus mu sõrmusele, millest ma kunagi ühe kivi ära kaotasin, uue kivi panema. Ta oli küll kergelt pettunud, kui ma ütlesin, et ei taha teemandit, vaid lihtsalt klaasi, aga no see selleks :D Järgmisel nädalal saan siis sõrmuse kätte. Selle teo üle olen ma igatahes ülimalt uhke - ma olin juba mitu kuud mõelnud, et peaks mõnesse juveeliärisse sisse astuma.
Siis võtsin kätte ja tahtsin Fragonard'ist endale kreemi osta. Puhh. Enam kunagi ei lähe ma sinna üksinda laupäeva hommikul. Terve see pood oli vene prouasid täis, kassasaba ulatus pea uksest välja ning ükski müüjanna ei teinud minuga tegemist, kuna suured rahakotid vajasid esmatähelepanu. Urr. Nii läkski, et ma tegin sealt nördinult ilma kreemita sääred. Ise teavad! :D
Edasi liikusin Citroeni parki - see on vana Citroeni tehaste koha peal Lääne-Pariisis ja selline ultramoodne - väidetavalt. Kuskilt raamatust lugesin ma kunagi eriti uhket definitsiooni, et see kombineerivat nimelt suurepäraselt ultramodernset aiakujundust prantsuse klassikalise pargistiiliga. Hihii. Noh, minu meelest oli see tõeline Pärnu rand - nagu see meil seal muuli kandis on. Ainult liiva ei olnud. Oli võsa, mis koosnes enamasti bambusest ja pilliroost, üksikutest kibuvitsapõõsastest ja mõnedest suurematest puudest... ja siis olid suured muruväljad, mis olid paksult päevitajaid täis. Ja kui senini olen ma Pariisi parkides näinud vaid siiski riiete väel päikese käes lebavaid inimesi, siis seal oli tõesti nagu rand - bikiinid ja puha. Üks suur sillutatud plats oli ka, kust umbes 30 purskkaevujuga välja paiskus - ning hoolimata suurest keelusildist, oli nende vahel oma paarsada trikoodes jõmpsikat, kes seal jooksid, hüppasid, palli mängisid ja üksteist veega pritsisid. Ühesõnaga - neil tundus äärmiselt lõbus olevat. Aga üldmulje oli siiski 99% rannalik.
Mis veel - selles pargis asus suur õhupall, millega kõik soovijad 10 euro eest sõita saavad ja õhust Pariisi vaadet nautida võivad. Minu meelest jube geniaalne! Täna oli tuul ja seega olid sõidud tühistatud, aga ükskord tahaksin ma sellega siiski sõitmagi minna! Õhupalliga, mõtelge!!!
Citroeni park asub muide Javeli RER-i peatuses. Hiljutisest keskkonnaeksamist mäletan ma seda, et mingi tüüp avastas seal 1834. aastal kloorivee - mis prantsuse keeles ongi javel. Huvitav, eh? :D Rääkides avastustest, mina avastasin seal, mis vahe on sorbetil ja jäätisel. Einoh, loomulikult ma tean, milline nende maitsevahe ja väljanägemise vahe on, aga PÕHIMÕTTELISELT... Ühesõnaga, kui ma parajasti sorbetisabas seisin, tuli minu taha üks kena elegantne neegritädi kahe pisikese tüdrukuga, kes tema käest muuhulgas küsisid, et mis see sorbett siis õigupoolest on. Tema siis vastas lastele nii: "Sorbett on külmutatud maiustus, mis ei ole tehtud piimast ega koorest, nagu jäätis, nii et see pole südamele nii kahjulik ega rasvane; see on tehtud päris tõelistest puuviljadest ja marjadest ning juurde on lisatud suhkruroost pressitud vett." Ma ei tea, kas lapsed sellest päriselt aru said, aga minu jaoks oli selline ÕS-i definitsioon küll päris valgustav :D Igatahes... aga jäätis maitseb mulle siiski rohkem.
Olgu. Edasi kõndisin ma veel pool Pariisi läbi - täpsemalt öeldes Boul'Michi juurest jala koju - pool teed seejuures veel toidukottidega, sest ma tahtsin vahelduse mõttes teisest supermarketist süüa osta (ja nagu alati, kui minna poodi ühte asja ostma, tuleb sealt lahkuda kahe kotitäiega...). Kokku sai täna marsitud... oma 10 kilomeetrit ehk ikka. Aga endiselt on ilgelt ilus ilm ja ma tegin oma jalutuskäigul üksjagu tähelepanekuid, nii et lõbus oli :P Hurraa.
Nüüd kavatsen ma mõnda raamatusse süüvida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar