Kurat küll

Eksam ei olnud kurat küll. Eksam oli Pariisi ajaloost. Täpsemalt Pariisi urbanismist Rooma ajast kuni industrialiseerumiseni. Ehk siis ülimalt lai teema. Kui ma tõepoolest miskipärast juhuslikult teemast mööda ei kirjutanud, peaksin saama suurepärased punktid.

Kurat küll käib selle kohta, et oli siis nüüd vaja oodata seda aega, kuni ma kuu aja pärast Eestisse tagasi tulen. No põrgusse, ma ei või. Ajastused on kõigil kohe päris möödas. Urr.

Aga olgu, eks me homme näe, mis edasi saab.

Ja siis saab kohe Kreeka. Millest ma ei tea endiselt, kuidas ma lennujaama saan. Ilmselt homme õhtul viimase rongiga, mis tähendab mõnusat lennujaamas veedetud ööd.

Kurat küll. Ikkagi ma ei saa üle ega ümber sellest, et ajastused on kõigil päris möödas.

Jabur.

Napakas.

Nähh.

Ma ei või.

Vahet pole.

Vist.

Aga ma ei tea.

Üldiselt võttes.

Ma ikkagi ei tea, mida arvata.

Miks nüüd???

Ah, eks homme näis.

Vist.

Aga ma ikkagi ei tea.

Põrgusse.

Aga ma panen telefoni laadima siiski.

Eks siis homme õhtul näis.

No kurat.

Oli seda nüüd siis vaja.

Ah, kaua ma ikka niimoodi.

Eks homme näis...

POSTSCRIPTUM! tuletage mulle meelde, et ma teile kunagi peale homset ja peale Kreekat prantsuse koertest räägiksin.

PPS! Ma ikkagi ei või, kurat, mul oli aega üheksa kuud, eksole. Miks nüüd?