Kuumalaine

Tõesti - nii palav on, et isegi hingamine on raske :D Vau. Sellegipoolest sai täna ka linnas päris suur tiir tehtud. Õigemini kõigepealt jalutasime pea kaks tundi Père Lachaise'il ja ma tegin Emiliale ühe korraliku tuuri: ära said vaadatud kõik kuulsaimast kuulsad, alates Bizet'st ja Wiiraltist ning lõpetades mingite rumeenlastega, keda ma enne ei teadnudki. Tore. Selles mõttes, et ma tõdesin, et isegi see tohutu ja sigri-migri ülesehitusega surnuaed hakkab mulle lõpuks päriselt pähe jääma ja Emiliaga, kes seal enne polnud käinud, oli hea mälu karastada, et kas ma suudan kaardita orienteeruda, kes kuhu siis maetud on...

Edasi närisime parajasti Henri IV kuju all Cité saarel võileibu, kui meil tuli pähe täiesti loll mõte: läheks õige paadiga sõitma - loll selles mõttes, et eks ma oma gruppidega ole sõitnud ka juba üksjagu ja saan ilmselt edaspidigi sõita, aga noh, nii oma lõbuks tundus asjal hoopis teine mekk olevat. Seal pargi juures oli ka nimelt üks neist turistide paadisadamatest ja laevad voorisid me ees edasi-tagasi kogu aeg... Noh, ja mõeldud, tehtud. Läksimegi, soetasime endale pileti ja veetsime siis tunnikese mööda jõge kimades. Päris äge oli. Jalad said jälle pruunimaks ja mõned huvitavad faktid jäid ka kõrva - näiteks väidetakse, et Pariisi kõige väiksem maja asub kohe jõe ääres, Louvre'i vastas. Tegelikult ega ikka ei asu küll. Oli väike tõesti, seda pean ma tunnistama, ainult et ma tean, et on veel üks pisem hoone... üsna meie kodu juures. Aga noh, mis siis, tore oli.

Pärast lontisime niisama ringi ja tõdesime, et nii pagana palav on, et terve Pariis on välja surnud. Kui me kohvikusse istusime, nägime me tunni ja veerandi jooksul mööda käimas tervelt nelja neegrit, kahte pilusilma, kahte araabia jõmpsikat ja ühte prantsuse vanatädi; kohvikus istus peale meie veel tervenisti kaks mösjööd. Ja see oli nagu PÄRIS-PÄRIS kesklinnas, kus tavaliselt on tänaval laveerimisega raskusi. Ma ei saa aru. Tavaliselt on prantslastel puhkus juulis-augustis. Kuhu nad nüüd siis kõik kadunud on? Isegi turiste oli vähevõitu, ometigi on pühapäevane päev... Kummaline.

Igatahes, aga kuna iga liigutus on tõesti äärmiselt raskendatud ja võtab sada korda rohkem energiat, kui muidu, siis ega me väga kaua jaksanudki jalga jala ette tõsta. Nagu näha, jõudsin ma nüüd koju ja kavatsen täna kahe raamatuga, mida ma tegelikult majanduseksamiks õppides alustasin, lõpparve teha. Jee. Tore. Mulle meeldivad need mõlemad, aga ma ei jõua ära oodata, kui saan järgmisi ka alustada... Mul on nimelt palju põnevaid trükiseid käepärast, aga ma üritan korraga mitte üle nelja raamatuga tegeleda :D

Aga üleüldises plaanis peab mainima, et ma olen tõeliselt rõõmus, et keegi mulle actually tõesti näiteks majandusgeograafiast loenguid pidas. Selles mõttes, et see oli tõesti väga huvitav ja ma sain kõvasti targemaks ka - iseseisvalt poleks mul kunagi olnud piisavalt viitsimist, tahtmist ja julgust sellega tegeleda. See on ikka piisavalt keeruline, et sellest iseseisvalt mingit ülevaadet saada, lisaks on raske tegelikult arugi saada, kui oluline see teatud aspektidest on. Nii et ma lõpetan praegu suurima heameelega neid raamatuid ja olen jube õnnelik, et mul nüüd globaliseerumisest, finantsvoogudest, igasugustest ülemereettevõtetest, maakasutuse printsiipidest, kinnisvaraturu põhimõtetest, investeeringutest ja kasvõi tervishoiu, hariduse ja hügieeni seisukohalt võetuna maailma hetkeolukorrast ja selle kujunemisest mingigi aim on. Palju loogilisem näib nüüd kõik. Vahva! Sama kiidukõne käib loomulikult kasvõi näiteks selle keskkonnaloengu kohta, aga see on märkimisväärselt loogilisem ja sellest räägitakse ka üsna palju - vähemalt siin (alles eile avastasin suure bioturu, biopoode on üksjagu ja alles hiljuti oli terve développement durable'i kuu, mille jooksul olid ajalehed rohelist juttu paksult täis) - nii et see ei pakkunud mulle siiski NII palju üllatusi.

Kui jutt juba sellele läks, siis veel üks asi, mis mulle siin Prantsusmaal võetud ainetest kohutavalt palju uusi teadmisi andis, oli eelmise poolaasta ruumianalüüs. Ja siis loomulikult too Prantsuse kultuuri aine on ületamatu infoallikas - seda siiani. Ma poleks ilmselt ealeski elus NII palju prantsuse filme ära vaadanud ja prantsuse 20. sajandi poliitikast, sündmustest, rahutuste telgitagustest - ja loomulikult STREIKIDEST nii palju teada saanud, kui ma poleks seda aastakest siin Pariisis veetnud :D Streikidest rääkides, järgmine nädal on jälle üks. Osad loengud jäävat väidetavalt ära ja St. Denis kavatsetakse blokeerida. Minu ained peaksid siiski toimuma (parem oleks) ja neljapäevane eksam on IFU-s, mis tavaliselt on siiani streikidest kõrvale jäänud... Hihii. Prantslased.

OK. Aga ma nüüd siis pöördun oma raamatute juurde. Triin asutab end lennujaama emale vastu minema, nii et ma arvan, et mul on umbes kaks tundi segamatut keskendumisaega. Pärast seda on mingi tõsisema kirjanduse lugemisega ilmselt kergeid probleeme... Õhtuks on mul seega ette nähtud neli prantsuse filmi, mis tahaks ära vaatamist :D:P

POSTSCRIPTUM: palju õnne kõikidele emmedele - minu enda emmele ja siis kõikidele värsketele mammadele ja varsti emaks saajatele ka!