Kõik telefonid, mis mulle meeldivad, maksavad terve varanduse. Nagu andke andeks, 600 euro eest ma küll endale telefoni ei soeta (N81 8G näiteks). Oeh. Ei ole kerge töö õige aparaadi valik :D Andke siis nüüd nõu! Tahan justnimelt Nokia telefoni, mille peafunktsioon oleks helistamine, millel ei oleks liiga palju igasuguseid lisavidinaid (ei ole mul vaja videot, GPS-i, fotokat ega midagi säärast), mis oleks sellele vaatamata piisavalt kaasaegne ja šiki/ilusa/nunnu väljanägemisega (tingimata mitte klapiga; äärmisel juhul ainult lahtilibistatava korpusega), mille aku kestaks kaua ning mis funkaks hästi ning mis oleks mõistliku hinnaga (nii 250 eurot võiks veel maksta eksole)... Vähemalt mulle tundub, et sihukest lihtsalt ei ole olemas!!! Ja see on ka nõme, et suurem osa mu sõnumitest ning üle poole telefoninumbritest (just uuemad numbrid) olid salvestatud vana telefoni mällu, mis tähendab, et mul ei ole enam pooli neid numbreid, mida ma tänapäeval tihti kasutan - näiteks Triinu või Liisi või kelle iganes... Rääkimata mõningatest väga armsatest sõnumitest... Seevastu on mul SIM kaardil mingi üüratum hulk isikuid, kellega ma viis-kuus aastat tagasi mõnikord suhtlesin - klassiõdesid, trennikaaslaseid jne. Ülikooliaja, reiside ja Prantsusmaa inimesed on kõik vana telefoni mälus. Ma saan need sealt küll loomulikult kätte, aga teate, kui suur töö on nende kõikide üles kirjutamine ja siis ükskord uude telefoni toksimine. Ja kui mul oli vaja eile mõned inimesed kätte saada, olin ma ka ilges hädas, sest teatavasti tean ma peast ainult seitset telefoninumbrit - enda oma, emme oma, kodu telefoni, vanaema, kontorit, Karini kodust telefoni ja Liisi vana Mai korteri numbrit :D Ilmselgelt ei helista ma neist numbritest enamikule enam just tihti, AGA moblade numbrid mulle LIHTSALT pähe ei jää :D Hihii. Olgu. Täna õhtul surfan veel veidi netis ja siis lähen uuesti poode kammima. Selle nädala alguses kavatsen ma ikka uue aparaadi ära osta!
See on ka veel põrgusse, et meile tuli järgmise kahe kuu elektriarve - 80 euro asemel 166 eurot. Urr. No kurat võtaks küll, ei võinud see siis ka paar nädalat hiljem tulla - sellisel puhul oleks tähtaeg olnud juuni lõpus ja siis me oleks sellest ehk pääsenud... Siinkandis makstakse seda nimelt ette - iga kahe kuu takka makstakse ja järgmiseks kaheks kuuks ette. Arvestuslikul baasil - sõltuvalt eelnevate kuude tarbimisest. Nüüd on küll mõttetu seda maksta nii palju ja juuniks-juuliks ette. Pagan. Aga kui maksmata jätta, tulevad kirjad enne 22. juunit koju, et maksmata on, ja siis ei saa me siit ju ära minna... Kurat võtaks küll.
Ilm keeras ka ära lõpuks. Nüüd on palav ja niiske ja aeg-ajalt sajab vihma. Kuidagi nukker ilm on. Väljas pole midagi suuremat teha ja niikuinii on siin praegu seltskonnaga ka õnnetud lood - Emilia sõitis minema, Ramona ka, Triinul on hullunud sess (hihii, enne hirnus tema minu üle ja kekkas, et temal polegi eksameid - aga näed, mis välja tuli), Fabien suitsetab liiga palju ja ta pole ikka üleüldises plaanis väga minu maitse... kuigi muidu pole tüübil ju väga vigagi... IFU omad on laiali sõitnud jne jne jne. Ja minul on justnagukiuste jälle reisijärgset distraktsiooni vaja...
Vahelduse mõttes (polegi nagu ammu lennujaamas käinud :D) käisin nii meelelahutuslikus korras uuesti lennujaamas ning tõin oma kunagi ammu ostetud kojusõidupileti ära. Estonian Air ei kõlba ikka kuskile, paberpiletid on igivana süsteem. Tahan elektroonilist piletit, mille saaks isegi ära kaotades lihtsalt uuesti välja printida ja nii. Kätte sain selle rohelise kartongitüki muuseas SASi kassa hämmeldunud müügikonsultantide käest, kes tahtsid teada, miks ma kuu aega peale pileti väljaostmist aga/ning kuu aega enne reisi sellele järele tulen. Aga noh, olemas see neil seal kuskil riiulis siiski oli... Kuidas mul nüüd õnnestuks nii, et ma seda kuu aja jooksul ära ei kaota? Pärast otsin seda raudselt taga nagu loll, see satub kindlalt mingite raamatute vahele või nii...
Louvre'is käisin ka eile üle pika aja. Eksisin seal niimoodi ära, et ei osanud kuskilt välja saada - ja avastasin muuhulgas sääraseid kollektsioone, millest mul aimugi ei olnud. See on ikka tõeline linn linnas. Mingeid mööblitükke ja klaasesemeid ja säärast avastasin näiteks, rääkimata mingitest vana uhke luksusliku sisekujundusega apartementidest jne. Märkimisväärne. Ja küll mulle meeldib omada paljude muuseumide laissez passer'sid!
Olgu, mu kohvivesi sai juba tund aega tagasi valmis, mina aga ei suuda aga kuidagi seda mulisemist siin lõpetada. Davai. Homseni siis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar