pühapäev, 4. september 2011

Puumõõkadega gladiaatorid

Teate, Brot und Spiele polnud üldse nii äge, kui ma lootsin. Reklaamid olid igavesti vinged, aga tegelikult oli see mingi lasstele orienteeritud üritus, nii et seal ei olnud midagi ehedat ja asi jäi meie laatadelegi kõvasti-kõvasti alla. Ma olen täitsa pettunud kohe. Gladiaatorite elu tutvustavad üritused seisnesid selles, et kuus roomlaseks riietatud meest peitsid end kilpide taha ja lasid lastel end tennisepallidega loopida. Muusikaüritused seisnesid selles, et kõik võisid proovida sarve puhuda ja siis, kui kõik olid oma oskamatust tõestanud, võttis sarvemeister ise pilli ja tuututas paar korda. Workshopid seisnesid selles, et kolme euro eest võis ilma juhendajata värvilistest kivitükkidest mosaiike kokku liimida või siis küünlaid teha... Sööginurgas sai... arvake, mida? Muidugi bratwursti - ja kartulilohukesi. Ja üleüldse, enamik roomlaste rõivais inimesi lihtsalt vedeles või istus omaette telkides. 

Hommikusele rongkäigule ma ei jõudnud, ma lihtsalt ei jaksanud nii vara üles tõusta, aga üldjoontes luusisin ma kella ühest alates selles põhilaagris ringi - ja kella neljaks oli mul kopp täiesti ees ning kõik viimseni ammendatud. Õhtul pidi olema veel kaks üritust (päris gladiaatorite etendus ja mingi müstiline valgusešõu), aga päris gladiaatorite etenduse pilet oli kallis ja kuna kogu päev oli nii mage, siis ma ei raatsinud ehku peale veel 20 euri välja käia (muude ürituste päevapilet oli 8 euri). Müstiline valgusešõu aga tundus kuidagi veel... müstilisem, nii et ma jätsin selle ka sinnapaika ja tulin juba viiese rongiga Luxi tagasi. 

Kogu päeva kõige toredam osa oli gewürtswein, mida vinariumis pakuti. See oli kohe nii gewürts, et mul oli tükk tegu selle ärajoomisega - ja pärast purskasin tuld. Tegu oli põhimõtteliselt koduõlu moodi asjaga, millesse oli pandud nii palju pipart ja kardemoni ja veel midagi tulist, et see oli kohe tõeliselt piprane...

Aga mõned pildid siis ka...

Konstantinuse basiilika



Vaadake orelit!



See oli tore, et laager oli termides ja nüüd ma nägin need ka ära. Siiani polnud ma veel termides ja basiilikas käinud, kuurvürstipaleed polnud ka näinud. Nüüd on Trieri vaatamisväärsustest veel ainult amfiteater käimata - ja sinna oleks täna saanud ainult etenduse piletiga. 






Nii palju siis lahingust. 

Gladiaatorid pilluti tennisepallidega surnuks.

Vinge tätokas mehel...








Cicero


Teate, tema oli mees!


Selles osas pole midagi muutunud. Ma olen veendunud, et paljudes oficinades on tänapäeval lihtsalt kuulimängud kaardimängude vastu vahetatud. Vanasti oli seda eriti hästi näha piiripunktides, kus kõik töötamise asemel solitaire'i ladusid.

Need olid küll päris ägedad.

See on see topsike vürtsveini.







Vetsujärjekord.

Vot selline päev siis. 
M. 

2 kommentaari: