Ühest küljest on mul tunne, et varsti võib mu blogi ümber nimetada Moselblogiks, sest ma muudkui käin seal ja kirjutan sellest, aga teisest küljest on seal nii äge... Ja igal aastaajal, igal kuul on see jälle hoopis teistmoodi. Igatahes, see nädalavahetus, kui Helle siin oli, käisime me uuesti jõe ääres. Sõitsime bussiga Remichisse, üürisime rattad (7 euri päev, ilma tagatiseta, kujutage pilti!) ning sõitsime piki Luksemburgi kallast mööda Grevenmacherisse ja tulime Saksamaa-poolset kallast pidi Remichisse tagasi. Kann oli meil mõlema pärast hullu moodi haige (minul sellest, et mul õnnestus hommikul riietudes üks strateegiline fopaa teha, Hellel ilmselt pisut ebamugavast sadulast), aga muljed on vinged sellegipoolest. Ma olin eelnevalt ajalehest lugenud, et vähemalt üks viinamarjakasvajata kavatseb just sellel nädalal saagikoristusega alustada - ning tegelikkuses käis igal põllul usin viinamarjanoppimine. Ühesõnaga - ajastus oli imeline. Selleks nädalavahetuseks ei jäänud põldudele ilmselt mitte midagi.
Saak oli sellel aastal ka tõeliselt rikkalik. Või noh, minu, võhiku arusaamist mööda. Need tillukesed puud olid marjadest suisa lookas ning marjad olid jube nämmad ja magusad (noh, eks me ikka paar marja proovisime siit-sealt). Palju kobaraid olid juba hallitanud ja mädanema läinud, palju vedeles neid puude all maas ka - ja kohati oli põldude kohal selline käärinud viinamarjamahla lõhn, et ainuüksi sellest oli võimalik purju jääda.
Kokkuvõtteks: kõik oli ilus, ainult ilm oleks võinud pisut parem olla. Päikest oli väga harva näha, sellepärast on enamik selle päeva pilte pisut kõledad, külmades toonides. Otseselt õnneks ei sadanud kordagi - ja temperatuuri poolest ei saa ka kurta, vähemalt sõita oli mõnus. Tagasi tulles oli tuul pisut [loe: hullult] vastu, nii et vähemalt minul oli lõpuks juba hing paelaga kaelas, aga üks väike jõeäärne puhkus äärmiselt lääge viinamarjakobara seltsis turgutas mind jälle elule.
Ja selline päev oligi. Kell pool üksteist hakkasime Remichist sõitma, sõime Ehnenis ühes Hiina restos suppi ja kevadrulle, tegime üüratult palju pildipeatusi, ületasime Grevencmacheris Saksa piiri, käisime gemüsepoes endale õhtuks juurikaid ostmas ning olime Remichis tagasi 17.15, nii et saime sealt mõnusasti otse bussi peale. Oli väga vahva väljasõit!
Remichi temaatiline purskkaev
Ma sain alles nüüd aru, et siin on päripäeva need kõige olulisemad elemendid (päike, jõgi, tee ja viinamägi), millest kõigest kokku saab kobar :). Pikad juhtmed ikka...
Ma ju räägin, tillukesed puud, aga vaadake, kui lookas!
Huvitav segu viinamarjadest, veinist, rüütlitest ja hiina keelest.
Puualune
Puualune elanik
Naeratavad
Jalakäija
Oiiiiii, ja mõnede puude otsas olid marjad rosinaks kuivanud :)
Kümnest sekundist ei olnud pildi peale jõudmiseks ja poseerimiseks küllalt.
Aga pole hullu :)
Vot selline päev oli.
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar