Nonii. Eelviimane päev on ka õhtusse veerenud. Sain veel isegi paar tööd teha... ja homme peaksin veel paar-kolm-neli tööd juhendajatelt tagasi saama ning välja saatma. Siis on selleks korraks lõpp. Loodetavasti avaneb mul kunagi jälle võimalus kasvõi natukene aega siin parlamendis tööd teha. (Jääge ruttu rasedaks, kolleegid! :) EPSO pole küll selline asi, mille peale väga lootma võiks jääda!)
Praegu istun kodus ja küpsetan. Teen tundmatut juustukooki ja tuntud ning imehead toorjuustukooki... Ma loodan, et kõik kukub hästi välja. Pisut kurb on, et homme algavad mitmel töökaaslasel puhkused - või siis on nad haiged või kuskil kursustel või teevad muud sellist. Aga no ma loodan, et ikka sööjaid jätkub. Ja joojaid. Vahuveini panustasid, muide, mu Luxi vanavanemad - nad ilmusid eelmise laupäeva õhtul mu juurde ja pistsid mulle pihku kotitäie šampust. Neid nähtavasti väga liigutas see Vana Tallinna lugu :).
Muidu on otsad kokku tõmmatud. Kohvrit ma selleks nädalaks ju lahti ei pakkinudki, homme saan kogu sellel nädalal kasutuses olnud kraami seljakotti toppida ja olengi omadega valmis. Praktikaaruande viisin täna ära, pangakonto sulgesin, kõik parandatud tööd vaatasin veel korra läbi ja valisin kõige olulisemad näidisteks välja. Ja siis mõtlesin, et see pool aastat oli ikka üks imeline pool aastat küll. Mulle jäi lõpuks ometi meelde, et verbe ei topita lause lõppu (ja palun, ärge keegi taeva pärast seda blogi arvustage, ma ei jaksa seda nii mitu korda üle lugeda kui töid!) ja sõnavara on ka kuidagi kohaseks kasvanud, enamik laiemalt kasutuses olevaid termineid on meelde kulunud, kõik lausa lendab käes. Ja ma sain nii palju uusi toredaid sõpru-tuttavaid, ma loodan, et mõned neist on sellised, kes jäävad ka... Vähemalt mina kavatsen selle nimel oma parima anda :). Pluss käisin ma kogu siinse ümbruskonna risti-põiki läbi (mis meenutab mulle, et ma peaks nüüd Luksemburgi kohta uue konspekti tegema - vanasti oli Luksemburgist läbisõitmine mu jaoks piin, sest ma ei teadnud sellest kääbusriigist midagi ja konspekt oli ka halb, nii et kuigi Lux on imetilluke, ei jagunud mul selle kohta niigi palju juttu, et kogu sellest läbisõitmise aja midagi rääkida...). Üldse sain ma nii palju targemaks, et mühiseb. Mul on nii ütlemata hea meel, et mulle üldse anti selline võimalus - kusjuures veel nii sobival hetkel, kus ma ise tundsin, et olen kuskile seisma jäänud... Ja lisaks arenguseisakule avastasin ma end kevadel ju täielikus tegevusetuse augus, sest kõik selle aasta alguseks kavas olnud reisid jäid ju selle araabia kevade pärast ära (täna just tööl lepiti kokku, et araabia kevad käib väikeste tähtedega!). Aga nüüd... nüüd on pilt hoopis teine. Ma oleks justkui läbinud poole aastaga mitmeaastase ülikoolikursuse. Juhhei!
[Kui te teaksite, kui imeline mu kook välja näeb... kohev ja kuldne...]
Novat. Isegi Luxembourgi linn hakkas mulle lõpuks meeldima. Alguses mind tõepoolest häiris see, et siin on kõik õhtuti ja nädalavahetuseti välja surnud. Aga millalgi umbes paar kuud tagasi avastasin ma endagi üllatuseks, et olen sellega ära harjunud, arvestan sellega - ja ostan actually söögi varem valmis ning teen nädalavahetusega midagi muud. Ärge saage valesti aru, ma hakkan kodus väga nautima seda, et isegi pühapäeva õhtul saab poodi minna, kui millegi isu on, aga asja uba on see, et ma harjusin siinse kõige suurema puudusega ära ja pärast seda on Lux minu jaoks kohe täitsa sümpaatne. Siin toimub igasuguseid toredaid üritusi, siin on mõnus pikk kevad (ja sügis). Ja liiatigi on siin ju Café des Artistes (millest ma hakkan ürgkoledasti puudust tundma).
[Nüüd on üks kook valmis ja teine ahjus... ilus]
Aga tegelikult on nii, et kuigi mul on kole kahju siit ära tulla, on tore üle pika aja Eestisse ka tulla. Ma juba ootan, et saaks peniga põrandal püherdada ja vannis käia ja kõiki näha ja nii. Jälle pean ma tõdema, et hästi tore oleks, kui saaks olla korraga mitmes eri kohas.
Vot, aga mina nüüd lähen ja panen end valmis. Mina lähen varsti kunstnike kohvikusse, siis tulen sealt öösel tagasi, teen koogile marjakatte ja tarretise peale, katsun hommikul rõõsa ja värske olla ja eks siis paistab, mis edasi saab. Homme sellel ajal hakkan varsti Brüsselisse sõitma. Ülehomme sellel ajal olen juba ammust aega kodus. Nädala aja pärast sellel ajal istun juba Keenia piiri ääres Etioopia võsas.
On ikka kentsakas see elu, ah?
Aga head õhtut praeguseks.
M.
[Nüüd on üks kook valmis ja teine ahjus... ilus]
Aga tegelikult on nii, et kuigi mul on kole kahju siit ära tulla, on tore üle pika aja Eestisse ka tulla. Ma juba ootan, et saaks peniga põrandal püherdada ja vannis käia ja kõiki näha ja nii. Jälle pean ma tõdema, et hästi tore oleks, kui saaks olla korraga mitmes eri kohas.
Vot, aga mina nüüd lähen ja panen end valmis. Mina lähen varsti kunstnike kohvikusse, siis tulen sealt öösel tagasi, teen koogile marjakatte ja tarretise peale, katsun hommikul rõõsa ja värske olla ja eks siis paistab, mis edasi saab. Homme sellel ajal hakkan varsti Brüsselisse sõitma. Ülehomme sellel ajal olen juba ammust aega kodus. Nädala aja pärast sellel ajal istun juba Keenia piiri ääres Etioopia võsas.
On ikka kentsakas see elu, ah?
Aga head õhtut praeguseks.
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar