Kui mul oleks olnud miljon krooni, ptüi, eurot, mille eest aktsiaid osta, siis ma oleks kahe möödunud päeva jooksul teinud miljonist miljon ja nelikümmend viis tuhat (kakssada kolmteist koma nelikümmend kaks veel lisaks). Nii väidab vähemalt www.wallstreetsurvivor.com. Jaa, see on minu jaoks endiselt haarav mäng.
Rõhk on sõnal MÄNG, sest tegelikult on mul päris hea meel, et mul seda miljonit ei olnud - ja kui ka oleks olnud, poleks ma selle eest aktsiaid ikka ostnud. Kui päris raha mängu panna, võib ju täitsa südamerabanduse saada, arvestades, kuidas need börsid kord kukuvad, kord ajutiselt tõusevad, aga siis veel rohkem langevad. I mean, ühel hetkel oled hästi rõõmus, sest börs on 2,56 % plussis, aga kui järgmine kord ekraanile kiigata, on see juba 0,58 % miinuses. Pärast kahte nädalat virtuaalsel aktsiaturul käeharjutamist olen ma hakanud hindama näiteks Krediidipanka, kes pakub kasvuhoiustele intressi tervelt 3 %. Mul on tunne, et kui ise maaklerit mängida, on võit lõppkokkuvõtte märksa nirum - või kui ka mitte, kulub see kõik pärast ikka ainult arstide vahet käimise peale :-D. Muidugi ma olen alles nii roheline ja võin veel vabalt ümber mõelda, sest mida ma ka tean??? Ma näiteks ei tea isegi seda, miks see teema mind nüüd niimoodi haaras. Oma praeguste säästudega saaksin ma osta umbes pool Google'i aktsiat, nii ega minust niipea mingit ärihaid saa...
Muidu on nii, et ma olen nüüd kuus päeva Airi juures elanud. See on minu vana kohaga võrreldes ikka tõeline upgrade. Esiteks teeb see mu jaoks hommikuse töölemineku oma 10-15 minutit lühemaks, sest ma ei pea enam busse vahetama (ma elan nüüd praktiliselt Arbedi maja vastas). See annab mulle aga suurepärase võimaluse hommikuti KODUS kohvi juua! Vanas majas ei õnnestunud see mul kunagi, aga kuna ma ärkan siin endiselt samal ajal kui muiste, on see viisteist hommikust minutit minu jaoks nagu maast leitud. Ning mõelda, ainult minust sõltub, kas mu köök on korras või mitte! Ma isegi kokkasin eile üle kuu kuu! Tegin imehead wokki ja puha! Oi, ja vannituba on kogu aeg vaba ning telekas näitab BBCd ja mitut prantsuse kanalit, mis mulle lõputut meelelahutust pakuvad. Mu meelest on nimelt hirmus vahva vaadata prantsuskeelse tõlkega sarju, mida ma olen muidu harjunud inglise keeles vaatama. Prantslased loevad ju kõik tekstid filmidele peale, neil on supakad ainult kurtidele. No ja siis ongi kõikidel filmitegelastel võõrad hääled, nende miimika ei lähe sõnadega üldse ajaliselt kokku - ja no prantsuse hääldus, issandmaivõi! Kasselllllllllllllö (= Castle)!!! Kemöveeer (= game over!). Manatann (= Manhattan). Tammnjett (= damned!). See kõik pole mu jaoks muidugi uudis, aga ma ei väsi sellisest huumorist mitte ilmaski!
Veel midagi? Vist mitte... Ma polegi justkui tükk aega midagi huvitavat teinud. Elu ise veereb. Noh, tänase päeva suurim uudis oli näiteks see, et ma käisin üle pika aja komisjonis aquagymis, nii et nüüd olen täitsa laip. Oi, ah, see uudis on küll veel ka, et ma olen nüüd juba kolm päeva Mirja kabinetis pesitsenud. Minu kabineti omanik tuli pikalt puhkuselt tagasi, nii et ma pidin ka töö juures kolima. Muidu on ju kõik tore, aga... kentsakal kombel rõhutavad need kolimised ja kogu see uudsus vaid seda ebameeldivat tunnet, et lõpp hakkab varsti kätte jõudma. Ainult kolm nädalat veel, nuuks... Ah, aga ma veel ei mõtle selle peale! Kui, siis ainult ehk selle peale, et mul pole ikka veel viimaseks nädalaks peavarju. IRW. Ju ma pean hakkama lähiajal tõsiselt inimesi töötlema, septembri lõpuks läheb kuuse all olemine juba pisut külmaks :-D.
Hästi, aga telekast hakkas praegu üks sari, mida ma Eestis paar korda vaatasin ja kus üks ilueedi šarlatani mängib... Ma ei suuda kohe kuidagi vastu panna! Lähen pihku itsitama.
Järgmise korrani,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar