Nancyst ja muust

Nii, ma nüüd olen ennast uue ajutise elamise mõnusas suures nahktugitoolis sisse seadnud ja naudin elu. Mõelda ainult, mul on nüüd paar nädalat isegi TELEKAS! Ma olen keskkooli lõpust saadik muidu ilma televiisorita elanud, mu armas-kallis läpakas on mul seda rolli ise täitnud, aga vahelduseks on päris mõnus kanaleid klõpsida. Enamik kanaleid on siis muidugi täiesti X-keeltes, sest siinse rahvusvahelise seltskonna jaoks on väga mitmekesine kanalipakett kokku möksitud. Maisemate keelte kõrval on esindatud ka üpris eksootilised keeled. Ma avastasin eile tegelikult ka põhjuse, miks meil vanas kodus viimased nädal aega nett nii halb oli - need uued hiinlasest majaomanikud kolisid ju kohe sisse, kui leping allkirjastatud, ja nad vahtisid õhtust hommikuni mingeid Hiina kanaleid. Asi oli selles, et meil tuli satelliit ja nett samast kaablist ja kohe, kui nad parajasti televiisorit ei vaadanud, rallis nett nagu võidusõiduhurt. Paraku mängis neil telekas KOGU AEG. Aga see selleks...

Täna hommikul tõin siis siva asjad siia uude elamisse ära ning lippasin rongi peale. Mõelda ainult, ma polnud ju siiamaani Nancys käinud. Tähendab, tegelikult olen, aga ei ole ka. Ma käisin seal kunagi ammu kunstiteadlastega, aga see oli külmal, märjal, hallil varakevadisel varavarahommikul ja sellel hetkel ei huvitanud mind juugend, vaid ainult topeltespresso kuskil kuivas ja soojas kohvikus. Mäletamist mööda veetsin ma kogu toona Nancys veedetud paaritunnise aja Kerliga kohvikus end soojendades. Aga ma tean, et seal on kolehirmusõudpalju juugendit ja et linn on üldse ilus, nii et ma tahtsin seal nüüd siis uuesti ära käia. 

Vot. Ja käisingi. Jalutasin ohjeldamatult ringi - nagu ikka. Sedakorda haarasin I-punktist kaasa paar bukletti, kus oli kirjas 3 soovituslikku juugenditeemalist jalutuskäigumarsruuti. Ma kõndisin need kõik läbi ja maiustasin  pärast pargis Tropézienne'i koogiga kah veel. Nämm, Tropézienne'i kook on mu kõige erksam mälestus lapsehoidjapäevist... Ma ei mäletanud enne tänast enam selle maitset, aga mäletasin, et see mulle kohutavalt maitses. Ma ju polnud seda söönudki sellest ajast saadik, kui... hmm... 13 aastat tagasi Prantsusmaal lapsehoidjaks olin. Nüüd juhuslikult nägin ühes pagariäris seda tükikaupa müüdavat ja tänu sellele avanes mul võimalus botaanikaaia pargis üks mõnus pooltund veeta.

No ja oligi kogu päev. Hästi tore oli. Ja vahelduse mõttes oli jälle hästi mõnus soe ilm ka. (NB! Kui emme mulle suvekleidid saatis, siis ei saanud ma neid üldse kanda. Nüüd saatsin ma need emmega koju ära ja nüüd on suvi!) Jaguks seda homseks ka... Gladiaatorid, siit ma tulen!

Jah, ajad ja stiilid on muutunud. Ma ütleks, et mulle meeldis vana intarsiatehnikas kaetud külgedega vanker rohkem kui see punane peletis. 

Kanäe tonti, üks Prantsuse linn, mille katedraal ei olegi gooti stiilis!

Katedraalis oli... põllumajandusnäitus. Tegelikult tähistati ühe pühaku sünnipäeva ja siis oli mingi vennaskond vanu traditsioone järgides tema kabeli ette suure andamilaadungi toonud, aga sama suur kuhi oli altari ees ja kõrvitsaid-kurke jagus mujalegi katedraali. Huvitav, et siis nüüd köögiviljad... Piiblis ju on selle kohta kohe eraldi lugu, kuidas põllumehest venna ohvrit ei võetud vastu, aga karjakasvatajast venna lihaohver võeti - ja siis tappis Kain Abeli ära...

Näete ikka, et kõrvitsa peale on kirjutatud Nancy :D?

Tropézienne. Nämm. 

Äge ukse käepide!

Kui kentsaka värske kännuseene moodi päkapikutorni ma leidsin.

Kas keegi teab, mis selle puu nimi on, mille otsas justkui Türgi oad kasvaksid? (Ega ma ometi lehtedest taibanud pilti teha. Aga need on hästi suured!)

Oo, ühe kentsaka kiriku leidsin

Need inglid musitseerisid otse oreli all. 

Ja temale ilmselt muusika üldse ei meeldi :D

Siis leidsin ühe surnuaia. Kuna juugendstiilis kabeleid ei paistnud eriti olema, tegin surnuaialt ruttu vehkat. Ainult paar pilti jõudsingi teha.

Sinna oli maetud keski rüütel. Artois' krahv või midagi sellist. Enam ei mäleta. 

Nii, aga ma olen nüüd täiesti laip. Ja kuna ma kavatsen homme kell 10.00 Trieris gladiaatorite rongkäigul kohal olla nagu viis kopikat, siis ma nüüd lähen ära magama. 

Head ööd!

M.