Ehk siis veel minu kodu pilte, mis ma ühel hommikul Liisi kaameraga tegin... Veerand tunniga paarsada pilti või midagi sinnakanti tuli. Aga nojah, et teil nii igav poleks kogu aeg juttu lugeda...
Et siis üks natuke täielikum pilt minu toast: taustal näete Liisi paaniliselt oma kapivõtit otsimas, mis tal kuhugi ära kadus... Ja millest ma ei teagi, mis edasi sai - kas ta leidis selle üles või mitte...
Minu toa uks (vasakul) ja Triinu toa uks (paremal), mille ees rippuvatesse jubinatesse me kogu aeg juukseid pidi kinni jääme:
Siis minu toa aknast paistab kätte naabrite hoov ja nende labrador Glacon, kes hommikuti kohutavalt palju haugub ja ulub ja õiendab. Siis ka, kui ta mind mu akna peal näeb, ma ei tea, mis teda minu juures küll seletama ajab.
Kohe minu toa ukse taga on selline mõnus vanamoodne nurgake vana õlilambiga, paari neegrimaade suveniiriga ja ühe toalillega. Minu toas on ka mingi kummipuuline, muide, rääkimata sellest, et sellel mehel on tõepoolest aias roosipõõsad (ja need õitsevad rahumeeli oktoobri keskpaigas veel)... Üldse on tal väga naiselik maja, nii trini-träni täis. Antiiki on ka üksjagu, tema vanaemalt, nagu me teada oleme saanud.
Meie köök, kus me iga öö kokkame, sest me jõuame nii hilja koju. Ehk siis tavaliselt pastat, vahelduseks veel pastat, mõnikord sekka ka pastat ja siis erilise meelisroana teeme me veel harvastel kordadel pastat. Olgu peale, mina, makaronivihkaja, olen sellest juba isu viimseni täis saanud, mina söön nüüd viimasel ajal keedetud türgi ube võiga. Tuunikalast on ka isu täiesti täis ja makra ei kõlba siin kuskile, nii et sellepärast ma varsti ühte püksisäärde ära mahungi.
Köögi akna peal... väljaspool... on jube ägedad lillepotid, mis on ära värvitud ja millelt see värv hakkab maha kooruma. Need lilled on muidugi märkimisväärselt kehvemas seisus kui need, mis toas on ja mida keegi tõepoolest aeg-ajalt kastab (mitte mina siiski). Aga potid on ilusad.
Sellest raudteejaamast lähen ma iga jumala hommik kooli või linna vms... Tegelikult siiski mitte, esmaspäev-teisipäev lähen ma bussiga, siis ma kõnnin sellest vaksalist mööda. Aga selline ta välja näeb. Gagnys on muidu päris palju vingeid maju ka :P, aga nendest kunagi hiljem.
Ja selles vaksalis lähen ma alati rongist maha. Olgu, enamikel kordadest, sest teinekord sõidan lõpp-peatusesse ka :D. See siin on siis Gare du Nord - Magenta ja sellest tulen ma alati õhtul rongi peale, et koju minna.
Pariisi vaatamisväärsustest: noh, muidugi endiselt on minu lemmikuks Montmartre, mille treppidel on õhtul elava muusika saatel nii mõnus veini juua ja linna vaadata. Statiivi puudumisel (ja tavaliselt õhtuseks ajaks teatava veinikoguse manustamise tõttu) ei ole adekvaatseid öiseid tuledepilte, seega siin siis üks päikeseloojangu ajast.
Aga alati on tore pühapäeva Pompidou keskuse juures veeta, sest seal toimub alati midagi - kes lõugab politsei peale, kes lesib niisama keset sillutist ja pikutab ning naudib päikest, kes teeb etendust, kes tantsib lambist... Et mõnus koht.
Siis on veel kolmas mõnus koht, kus külitada, mis on siis Cité saare otsas olev pisike park, kust avaneb säärane suurepärane vaade:
Teisel pool on see Pariisi kõige vanem sild, mis kannab sellegipoolest nime Uus sild :D
La Defense on mulle ka alati päris sümpaatne olnud ja kuna ei saa ju üle ega ümber edevusest, mis inimesi aeg-ajalt enda pilte eksponeerima sunnib, siis siin olen mina ja pilvelõhkujad:
Ah jaa... ja siis üleeileõhtune pilt, mille kohta mulle öeldi, et üks tõeline šikk prantslanna ;) Taustal paistab ragbi ekraan. Pariisi ei kujutaks enam nendeta ettegi. Ja paras prantslastele, et nad inglastelt kaela said :D. Mulle kohe üldse ei meeldi see mäng lihtsalt!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar