Kui vasinud

Uhh, mingi kerge sugisvasimus hakkab tekkima. Eile ohtul, kui me koju joudsime (seejuures uldse mitte hilja, mingi komveerand kumme), olime koik kapsad - kes oli siis lihtsalt kilomeetrite kaupa kondinud, kes paev otsa prantsuskeelseid loenguid kuulanud. Ei joudnud isegi suua teha, kukkusime koik ridamisi oma vooditesse. Tana hommikul oli ilus plaan kell pool kumme argata ja puha, aga toimus selline sujuv sissemagamine, nii et me arkasime kell pool uksteist ja olime ikka veel unised. Aga nojah, siis tormasime linna peale...

Minul on siin jatkuv telefonidesaaga eksole, kuna ma ei tulnud selle pealegi, et voiks teise telefoni kodust kaasa votta (voi Liisile oelda, et ta mone oma vana telefoni mulle tooks), siis vahetan ma nuud alalopmata paaniliselt kaarte. Kuigi tana avastasin ma, et mul on koduse telefoniarve huvides markimisvaarselt mottekam prantsuse number sisse jatta. Nii et votke teatavaks, kui keegi tahab mind telefonitsi katte saada ja pole veel mu uut numbrit kirja pannud, siis see on... oot, ma otsin oma rahakotist numbri ules... 0615552946. Aga jah, ma leidsin millalgi nadala sees kuskilt urkalinnajaost telefonipoe, kus muudi telefone kolmekumne euroga, tana laksin selleparast sinna, et siis lopuks uks ara osta, aga nojah, neil on siin mingi hullem susteem, et sa ei saa lihtsalt osta telefoni ja sellesse oma kaarti sisse panna. Sa saad osta telefoni ja nad annavad sulle sellega uue numbri (olgu, ma ju voiks numbrit vahetada, eksole, aga esiteks on mul selle numbril 19 eurot krediiti ja teiseks olen ma liiga laisk, et jalle hakata mingeid ankeete taitma), aga siis on sellel telefonil ka mingi kiiks kuljes, mille nimi on blocage. Ehk siis see kaib nonda, et sulle antakse selle telefoniga kaasa nt mingi kaks tundi koneaega ja kui see otsas on, siis loob telefoni nii kinni kui kinni, et sellega tuleb telefonipoodi minna ja lasta see deblokeerida. Ise nagin, kuidas seda tehakse - pannakse see USBd pidi lapaka kulge, siis mingi suur kobakas asi aku asemel ja siis tehakse temaga midagi. Noh, ja kui ma siis tana olin sealt poest uhe punase ilusa samsungi 30 euro eest valja valinud (tegelikult maksis 40, aga minu punase nahktagi parast kukutas see murjam hinna 30-le :)), kuulnud selleltsamalt murjamilt kiirkones, et ei, see ei ole selle blokeerimissusteemiga ja ma saan sinna ise oma kaardi sisse panna, kui tahan... Aga olles siis lopuks peale kohutavalt pikka jarjekorda kassa juurde joudnud, taheldasin ma, et kohe minu omaks saavat telefoni hakatakse ikkagi deblokeerima. No siis selguski muidugi, et teda on ka vaja iga natukese aja tagant kuskil deblokeerimas kaia ja mida iganes... Taiesti tuutu - seda esiteks; taiesti mottetu - seda teiseks. Nagu kammoon, aga mis siis, kui mul on vaga vaga vaga hadasti vaja helistada ja telefon on just otsustanud blokeeruda??? Igatahes siis ma oiendasin seal nendega natuke aega ja lopptulemus oli see, et nad leidsid mulle terve poe peale ainult uhe telefoni, millel ei ole seda deblokeerimise varki vaja iga natukese aja takka teha, see nagi aga iseenesest valja, nagu kumne aasta vanune mobiiltelefon voi sojavae valitelefon - teate kull, selline kasivarrepikkune ja kohutava disainiga kobakas. Seda ma otse loomulikult ei tahtnud ja sinnapaika see jaigi. Kole-kole. Teate, Eestis on ikka paljud asjad kohutavalt lihtsamad.

Kas ma seda juba utlesin, et raamatukogukaardi saamiseks peab veearve esitama (koos muude dokumentidega!)???

Jaa, ja pangast tuli meile Triinuga molemale kirju. Kolm tukki kummalegi tapsemalt oeldes. Ja nendel kirjadel ei olnud absoluutselt mingit sisu (à la teretulemast meie panka, meie panga kodulehekulg on selline). Ja nad saatsid need kolme eraldi umbrikuga, ehk siis meie kahepeale kokku oli uhe paeva jooksul suvatsetud raisata kuus umbrikku ja 12 lk paberit. Mis ei andnud mingit informatsiooni. Aa, raakimata veel sellest, et seal pangas olles nagime me jube huvitavad printimissusteemi - neil oli printer katki, nii et ta printis ule uhe lehekulje topelteksemplare. Ehk siis 20-lehekuljelisest dokumendist 10 lk olid topelt ja need tommati pooleks ja visati prugikasti. Triinu dossier'ga tehti samamoodi. Hmm... ahikute oleks siin toesti vaga odav variant, ma motlen... Miks nad oma printerit ei voiks ara parandada, ta utles meile, et see on ammu niimoodi teinud...

Olgu pealegi, aga noh, siis ma vantsisin ka tana hulga maad maha. Kaisin naiteks Madeleine'i kirikus, kuhu ma veel sisse joudnud polnud... Ei olnud koikse ilusam, aga kunagi, kui Triin sellele voimatuste puhakule Ritale kuunla panemata jattis ja meil vesi ara kadus, pesumasin rikki laks ja wifiga probleemid ilmnesid, siis ma loodan, et ma tegin selle tana heaks, sest ma nagin ka selle Rita nurka kuskil ja ma toesona panin talle kuunla :D. Vaatame...

Siis avastasin ma, et Maximi juugendimuuseum, kuhu ma minna tahtsin, maksab 15 eurot ja siis ma otsustasin kohe umber, et ei, praegu ei lahe. Eile kaisin Steicheni fotonaitusel. Hmm, minust hakkab kultuuriinimene saama?!?? Siis tegin tana veel omajagu pilte, Gagny kiriku vaatasime ule, avastasime, et meie kodust jargmises peatuses on Perret' ehitatud kirik ja hulk vingeid vanu maju, mida peab kindlasti uhel heal paeval vaatama minema, siis ma avastasin veel, et see Maupassant on toepoolest paris huvitav ning et prantsuskeelne lugemine laheb juba sama soravalt kui muudes keeltes...

Ahjaa, ja siis ma nagin tana oosel oudusunenagu ja veel prantsuse keeles!!! Markimisvaarne, ma olin hommikul kohe mures. Ei, oudukas seisnes selles, et me olime koolis, mina ja mu kunagine ammune sobranna Kalli, kellega ma vaga pikka aega suhelnud pole. Ja siis tundsime, et millegiparast maja varises ja hakkas kokku kukkuma... Mille peale me majauksest valja varikatuse alla huppasime ja mina astusin sealt paremale, tema vasakule... Ja siis kukkus talle lihtsalt varikatus pahe (mis koosnes vaga suurest betoonkolakast) ja nii tema maamunalt kaduski. Paris huvitav! Ja koige veidram oli asja juures toesti see, et me raakisime selles unenaos prantsuse keeles... Aidake.

Igatahes, aga hoolimata tanasest pikast unest olen ma siis kokkuvottes tanase paeva jooksul tohutult maad labi marssinud ja jalle kole vasinud. Pidime kull ohtul Montmartre'ile minema, aga seal on tana-homme Montmartre'i paevad, mis tahendab, et see tohutult rahvast tais ja Triin just helistas, et sinna trepile lihtsalt ei mahu. Niisiis lahevad nemad nuud marketit otsima, siis Triinu oe sobranna pidi kooki kupsetama ja meie pidime ohtul kodus veini tinistama ja kooki sooma. Mis on paris tore variant iseenesest vist. Tegelikult tekkis minus peale selle Maupassanti lugemist ka kange tahtmine jalle kirjutada midagi, nii et peaks oma arvuti tolmust puhtaks puhkima ja ule pika aja pisut toksima... treiks mingi artiklikese valmis naiteks. Aga toenaoliselt seda ei juhtu, me kukume enne koik jalle laibastunult voodisse.

Midagi oli justkui veel... aa jah, ma nuud lahkun teie meeldivast seltskonnast ja asun uurima, kuidas meie kooli kodulehekuljel enda loengutesse inskribeerimine kaib ;)