Olen olemas

Jaa, ma hakkan juba paris ara harjuma selle internetivaba eluga. Selles mottes, et paar korda nadalas juba taiesti piisab ja see, et ma sain kolmapaeval omaenda arvutiga moned pildid ules riputada, rahustas mu nii maha, et kui mul poleks praegu vajadust kolm tundi laiaks luua, siis ma ilmselt poleks hakanudki tana selle peale raha raiskama, et netis passida. Jargmine neljapaev tuleb telefonikaabli parandaja, millega seoses peaks meie wifi ka siis toole hakkama. Argem hoisakem enne ohtut, aga vahemalt lootus on. Noh ja kolmapaeval soidan ma Egiptusesse, nii et selle aja peale, kui ma ukskord sealt tagasi jouan, on kindlasti ehk juba nett olemas. Ma sugavalt loodan igatahes. Siis hakkab Stephane meid Triinuga veel vahem nagema, praegu on seis tavaliselt selline, et me ei nae teda hommikuti (uks kahest: ta kas pole arganud voi on juba lahkunud) ega ohtuti (sest teda kas pole, voi on ta titega kolmandale korrusele sulgunud. Ta ostis sinna teise teleka, et ta ei peaks meid allkorrusel hairima. Nii nunnu!)

Aga tana on jalle ilus paikeseline ilm, kuigi hommikul vara sellest aru ei saanud. Meil nimelt oli kella 9-ne loeng Hiina vordlemisest laanemaailmaga ja me vedasime end toepoolest kell 6.50 suurte pingutustega ules. Sedakorda oli meid taas neli, sest Triinu ode ilmus koos oma sobrannaga valja, nad jaavad nuud teisipaeva hommikuni siia. Uhest kuljest paris tore, et nad olemas olid, nad tekitasid minus suumekaid ja ma ronisin voodist pigem selleparast valja, kui selleparast, et ma oleks tundnud, et haridus kutsub. Aga see loeng oli igati tore, mulle vaga meeldis. Hmm... ainult et meile oeldi, et kui me oma kirjatood talle teeme, et me ikka kindlasti viitaksime ja et me kasutaks peale internetilehekulgede ka raamatuid. Entsuklopeediaid tuleb ka lisaks Wikipediale kasutada, kuna me oleme juba magistrid. Hmm, ma arvan, et Kalm oleks visanud valja iga rebasegi, kes oleks viidanud ainult Wikipediale. Tere hommikust. Aga jah, nuud on mul veel kaks tundi ja kakskummend minutit, mil mul hakkab kaks loengut korraga. Ma nuud ei teagi, mida valida, kas Aafrika kaasaegne kunst (mis kestab viis ja pool tundi jutti, ehk siis poole uheksani) voi Prantsuse kino (mis kestab kolm tundi jutti ja on selleparast juba pisut ahvatlevam). Uldjoontes arvan ma, et Prantsuse kino onnestub mul paremini oma urbanistika oppeplaaniga seostada kui Aafrika kaasaegset maalikunsti... Vahemalt on asjal midagi pistmist Prantsusmaaga ja nt linnade kujutamisega eksole... No ju me vaata.

Aga jah, ma tulin siis St. Denis peale kooserdama, ma polegi siin eriti palju ringi jalutanud enne. Toeline geto ja murjamimaailm, aga jube odav. Tana on turupaev ka, koik tanavad on kassikulda ja odavaid kullatud ja kivikestega riideid tais. Toiduturg oli paris ahvatlev siiski ja internetipunkt on siin kogu linna peale koige odavam! Kui kesklinnas on 5 eurot tund, nurgatagustest urgastes 3.80 eurot tund, Gagnys 2 eurot tund, siis siin on ainult 1.50 tund ja kui osta kohe 10 tundi ette ara, saab ainult uks euro tund. Vau. Aga uldiselt... ikka jube naljakas, et siin on nii palju selliseid urkaid, kus on telefonikabiinid nagu meil vanasti postkontoris (pariselt ka, koik internetipunktid on uheaegselt kohad, kust saab faksi saata ja helistada, neist on mingi selline 8 putkat nagu vanasti Parnu postkontoris oli, ma maletan, emmel oli vaja kunagi helistada, me kaisime seal, sihuke kitsas ja naljaka lohnaga, paks telefoniraamat oli ka sees ja enne tuli kuskil letis registreerida) ja siis mingid kiviaegsed arvutid, aga kogil on webcam ja mikker korvaklappidega kuljes. Araabia muusika uurgab eranditult koigis sellistes internetiurgastes (oi, uks erand siiski on, see koige kallim) ja asja peab taas selle uhe erandiga mingi araabia paritolu perekond. See on iseenesest jube vahva, sest tavaliselt on neil oma asutuses kuni neli arvutit ja koik on kinni. Aga siis kui kusida, et kas saaks internetti, siis roogatatakse midagi araabia keeles ja koige nelja arvuti tagant kaovad tuulekiirusel lapsed, kes seal senini passisid. Nemad kupatatakse siis leti taha issi juurde ootama, kuni klient on oma neile tulu toova internetikasutamise lopetanud, siis saavad nad arvutid jalle endale. Voluv.

Igatahes, internetivabal elul on plusse ka, ma olen juba joudnud labida kolm raamatut, sest kuigi mul muidu lugemiseks aega ei oleks, siis metroos ja rongisoidu peale on see uks eriti tore asi. Tana otsustasin ma naiteks end kirjanduslikust kuljest harida ja votsin ette Maupassanti "Bel Ami", millest ma maletasin, et selle sisukokkuvote mulle meeldis, kui ma Maripuule eksamit tegin. Eks me nae. Kaksteist lehekulge sain koolisoidu peale ara loetud, tagasi ka vaja minna...

Ooo, taas transpordist raakides, 28 oktoober on transporditooliste streik siin, nad tahavad jalle rohkem raha. Meile nii toredasti oeldi koolis, et noh, arge muretsege, et me ei tea veel, kas on loeng voi ei ole, vaatame siis, kui midagi liigub ja on voimalik tulla, siis tulgem, aga kui mitte, siis argem tulgem... Et see on ainus kord, mil puudumine on aktsepteeritav (muidu ei lasta puudumistega eksamile, nagu ma vist olen kuskil maininud). Nii tore, ma peaks 27 Egiptusest tulema, saabki lorutada. Ma loodan, et ma vahemalt lennujaamast kuidagi tagasi saan eelmisel ohtul. Et nad seda streiki juba enne ei alusta. Aga see on jube lahe, meil on teinekord mingid kulmapuhad, nemad aga teevad streike. Mind taitsa ullatas, et nad seda nii kaua ette ka teavad... Aga siis ma olen natuke kade, sest sellel ajal, kui ma ara olen, on see nadal, mil Stephane'i pole ja Triin saab kogu selle aja ondsat uksindust nautida, a kui mina tagasi tulen, siis on ta selle titega jalle kodus. No olgu, laps on vaga tubli ja sarki varki, aga ikkagi...

Aga eile ma motlesin valja, et ma olen siin nuud olnud... hmm, kaks voi kolm nadalat siis? Pigem vist kolm jah... Esimene neljapaeva ohtu moodus meil paaniliselt korterit otsides 5. linnajaos, teine... teisel olime Montmartre'il vintis ja elasime kesklinna stuudios, sellel korral naasime poole oo aegu koju kokkama ja vajusime koik voodisse nagu kotid. Kurat, kull aeg laheb kiiresti. Aga siin on nii taiesti teine maailm, et igasuguste eesti asjade voi reisiasjade voi kirjutamisasjade voi tolkimisasjade peale pole veel uldse moelda joudnud; ma isegi ei saa neist aru, kui keegi jarsku kuulutab, et toimetamine venib nii kaua... siis on vaga veider tunne, et issand, kas ma pean veel midagi sellest ooperist ka tegema... Jumal tanatud, et ma siin tolkimiseks uhtegi raamatut veel ei votnud, see ajaks mu raudselt hauda!!! :). Egiptusesse minemisega on sama lugu, see kukub kindlasti teisipaeva ohtul nagu valk selgest taevast kaela :D. Eriti arvestades seda, et terve teisipaev laheb mingile valjasoidule kuskile kohta, millest ma pole veel aru saanud, aga mille eest ma juba kolm eurot maksin :). Huvitav, kuidas mul onnestub oma prantsuskeelsed motted Egiptuse ajaloo peale koondada???

Oi, ja peaaegu oleksin unustanud, et ma ju kaisin eile selles uues arhitektuurimuuseumis!!! See on ILGELT LAHE koht, ma kull pidin sinna sissepaasupileti ostma, aga arvestades seda, et uks opilase pilet on 5 eurot ja aastane opilase pilet on 10 eurot, siis ma lahen sinna kindlasti tagasi ja soetan endale selle viimase. See tundub tohutult suur olevat ja seal on toepoolest nii palju mulaazhe, et kohe hirmus hakkab. Einoh, selle asemel, et mingi seinamaali pilt kuskile panna, nemad on kohe ikka votnud katte ja ehitanud terve selle kabeli ules, kus see maal on, ning siis veel ulejaanud maalingud ka sinna ara teinud. Jole age. Ja ma nagin seal terve Pariisi koige ekstsentrilisemat meest: habemega, meestepintsakuga, aga pikkades juustes 17. sajandi slehv, viktoriaanlik pikk pitsseelik seljas, mille peal oli luhem must pealisseelik suure slehviga, stepptantsu kingad, mis kolisesid kohutaval kombel parketil ja suured parlmutriga rippuvad naistekorvarongad, elevandiluust raamidega prillid ja kovakubar kah veel. Uskumatu.

Aga nuud pean minema, kohe hakkab louna siin... ajiee...