Niisiis... Ma votan tagasi koik oma sonad, mida ma kunagi EKA kaootilisuse kohta oelnud olen! Kui ikka paris segadust tahta, siis tulge Pariisi. Noh, selgus, et sekretariaat esiteks ei tea ammu enam wifi parooli, raamatukogu ja turvamees ka mitte... Kasti teiste tudengite kaest kusida. No hallooooo, ma pole veel uhtegi prantslast koolis lapakaga nainud. Prantslastel pole lapakaid ja paris kindlasti ei kai nad nendega koolis. Taiesti idiootsus.
Siis kirjutas seesama sekretariaat valed tundide alguse kellaajad tahvlile ja valed kohad ka veel. Mina jain tanu sellele loengusse pool tundi hiljaks ja kui ma ukse vahelt sisse vaatasin, otsustasin uheainsa professori naole heidetud pilgu jargi, et ma parem lahen jargmine kord...kui uldse. Siis aitasin ma uhel taiesti umbkeelsel Vietnami tudengil lokaliseerida tema loengukohta... Utleme siis nii, et margitud kellaajal margitud ruumis seda kull ei hakanud. Ahjaa, ja kui ma siis puhtalt igaks juhuks (lihtsalt millegi kusimise parast) sekretariaadis suvalisele oppeainele naitasin, kuhu ma homme hommikul oleks pidanud tulema, sain ma puhtjuhuslikult teada, et oi, aga seda homme ei toimugi, oppejoudu pole veel kooli ilmunud. Huvitav, kui palju inimesi homme hommikul mottetult kohale ilmub??? Peale minu vist koik...
Lopuks me siis istusime molemad - koos selle Vietnami poisiga, kes oskas vist tapselt kahe sona jagu prantsuse keelt - usna onnetult seal kuskil ukse taga... Mulle taitsa tundub, et siin on koigil selline suhtumine, et ei joua veel midagi kusidagi, kui juba roogatatakse, et mina ei tea midagi, mine kusi kelleltki teiselt. Nojah... anarhia, kaos, soodom ja komorra.
Ja siis ajasin ma veel pool paeva taga seda Madame Gribet'd, keda mul endiselt ei onnestunud kuskilt leida. Sisukas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar