Hmm, eile kirjutasin kodus diivani peal oma lapakasse ilusti valmis koik, kuidas ma saan tana uhel voi teisel viisil ikka neti... Aga tutkit. IFU wifi salasona sain toepoolest teada - mingilt rumeenlaselt, kes tundis mingit teist rumeenlast, kes oli selle eile hommikul saanud. Aga Stephane kaskis, et me oma arvutid koju jataks, sest tana tuleb wifipanija ja siis ma ei votnud arvutit kooli kaasa (muuseas, IFUsse saan ma toesti bussiga aint 20 minutiga). Oligi tulnud, Triin veel oli kodus, aga vaatas targa naoga, todes, et see pagana karp ei naita kellaaega (juhhuu, seda moonasin mina tervelt nadal aega tagasi) ja utles, et see on haruldane juhus, ootame veel nadal aega ja loodame, et ta puhast vaimust hakkab kella naitama, aga kui mitte, siis jargmine teisipaev ta tuleb ja teeb midagi. Nii vahva!!!
Sooja vett meil ka pole. Pesumasin ka ei toota. Mul on tunne, et Stephane enne lihtsalt ei kasutanudki oma maja ja ei teadnud, mis tal seal tootab ja mis mitte. Mingid juhtmed olid kuskilt ules oelnud ja nuud osade seinte stepslid ei toota, sealhulgas pesumasina ja veesoojendaja seina stepslid. Haa!!! Vinge! Selle ta pidi homme ara parandama, aga kuna eile kais juba mingi parandajamees, kes vaidetavalt ara parandas, aga tegelikult ikka ei parandanud, siis ma ei looda just eriti, saate aru.
Aga noh, kool hakkab paika loksuma, see nadal ei olegi mul uhtegi loengut ara jaanud, ainult homme ma ei tea, mis kell mu loeng olema peaks. Selle nadalaga peab inscriptionid ka ara tegema ja siis hakkab vist selline rutiinsem elu. Pangakaart on lootust paari nadala parast katte saada, sest saime Stephane'ilt igasugused toenduskirjad ja isegi veearve... Elektriarvet ei saanud, peab veearvega hakkama saama :). Eks homme lahme uritame seda neile seletada. Hmm... ja uhe lehekulje faksimine maksab siinmail 2 eurot 50 senti. Paris kole!
Metrooeluga hakkan ka ara harjuma. Taiesti uskumatu, kui palju aega paevast voib uks inimene metroorongis veeta. See ohtu, kui Liis ja Erkin ara laksid, soitsime me Triinuga Versailles'sse, seal oli kaks ohtut mingi tasuta nokturn, kus olid valgusinstallatsioonid jne. Vaga vinge oli, ohtul laks jahedamaks ja siis need aurasid koik ka nii maagiliselt labi selle valguse. Seff-seff. Aga sealt me soitsime eri rongidega tagasi... no oma poolteist tundi ikka, see ju tapselt teisel pool. Lopuks me suisa tukkusime rongis, motlesime, et soidame veel mooda.
Inimesed on siin natuke naljakad. Kohutavalt egotsentrilised. Loengupidajad on veidrad. Nad peavad vajalikuks mainida aarmiselt totraid asju ja naiteks kusivad nad taie tosidusega ajaloo magistrantidelt, kas nood teavad, kes Herodotos on. Voi Aristoteles. Ja mina ei saanud ikka paris tukk aega aru, kes on Ongellss... Siis selgus, et tegu on Engelsiga. Tanased veidrused lihtsalt. Ja uks kultuuriantropoloogia professor on maniakaalne, kisab ja lougab ja teeb opilasi maha; teine on aga teistmoodi maniakaalne ja kirjutab iga sona, mida ta utleb, tahvlile, nii et ta raagib kohutavalt aeglaselt ja kohutavalt uuratult elementaarset juttu pealekauba veel. Too kartograafia ja linnaajaloo tadi on vinge tadi, tema mulle meeldib, aga tema votab ka vaevaks mainida, et Ildefonso Cerda ei olnud prantslane ja et Tony kirjutatakse nagu... nagu... Tony Blair. :) Lihtsalt naljakas. Meie oppejoud voiks ka mainida justkui muuseas, et Picasso polnud eestlane, kuigi ma saan aru, et te arvate seda :)
Mis puutub Liisi siin kaimisse, muuseas, siis temal lasen ma enda eest ise raakida. Tema fotokaga sai kull kolepalju pilte tehtud, kokku vist oma... no ma ei tea, 500 ikka vist... Neist riputan ules mingi jao, kui oma arvutiga toepoolest netti onnestub saada... Igatahes oli vaga age, et nad nii ruttu kulla tulid. Juhhuu. Avastasin tanu neile oma linnast veelgi rohkem igasugust putukaelanikkonda ja meie majast sain tanuvaarse hulga fotomaterjali, see on vinge. Varsti. Luban puhalikult, et varsti!
Olgu, aga see onu nuud on siin usna narviline juba, tammub edasi-tagasi. Ma ei tea, miks nad tahavad sulgeda 20.45, mitte kell uheksa naiteks, aga olgu, eks ma siis lippan. Just hakkas tibama, aga vesipiibukohvik, kus me Triinuga pidime kokku saama on siinsamas 50 meetri kaugusel, nii et ei joua marjakski saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar