Ma saan aru, et see pealkiri ei kola ilma tapitahtedeta pooltki nii ilus, kui ta peaks olema, aga tanane paev on alanud lihtsalt suureparaselt (olgu, kell on juba pool kaks, aga no mis siis, puhapaev on, eksole) ja elu on lill. Valjas on kakskummend kraadi sooja ja paike sarab, roosid oitsevad, linnud laulavad...
Triin ja co lahkusid hommikul umbes 10 paiku Versailles' suunas. Idee jargi pidin ma kaasa minema, aga ma lihtsalt ei viitsinud hommikul. Ja siis, kui ma kuulsin kolme paari jalgade trepist alla mutsumist ja raskelt kaiva ukse kinnitombamist, algaski see ilus lilleline puhapaeva hommik. Kui nad ara laksid, tousin ma korraks ules, tegin akna lahti, riputasin oosel pestud pesu paikese katte kuivama, pistsin suhu kaks Geisha kommi ja kobisin voodisse tagasi. Tapselt kella kumnest kuni 11.15-ni paistab paike mu aknast otse mu voodisse. Ja nii ma siis monulesin seal, suu sokolaadi tais, aknast tulemas varsket ohku ja, ausalt ka, lillelohna; ning seejuures paistis paike mulle nii monusalt peale, nii et ma tundsin end nagu kuninga kass. Ma olin seal poolunes oma kolmveerand tundi, kuulasin paikese kaes lesides linnulaulu ja siis kella uheteistkumnest kirikukellade paukumist. Oigupoolest kuulsin ma kahe kiriku kelli labisegi kellamangu tegemas, aga kus see teine kirik on, pole mul aimugi. Aeg-ajalt oli naabrite koertel uht koma teist utlemist... Eriti jutukas on hommikuti see parempoolsete naabrite koer, Glacon, kellest ma tean, et ta oli kutsikana Stephane'i oma ja siis anti ta naabritele. Ja jalle vahelduseks linnulaul, siis mingi suure putuka sumisev moodalend, teiste naabrite laste sadistamine, sekka uhe kiirabiauto signaalitades moodasoit, jalle linnulaul ja koera haukumine... Ainult kohviaroom jai taiuslikkusest puudu. Isegi naabrid muide, keda alati pappseinte tagant kuulda on (nad ei saa just eriti hasti labi, kogu aeg roogivad uksteise peale husteeriliselt) olid kuskile kadunud, sest keegi ei louanud seal ja ei kolistanud trepist ules-alla, see on tavaliselt koik mu tuppa suureparaselt kuulda. Uhesonaga, ma olin majas taiesti uksi, ilm oli ilus, hea oli olla, voodi oli pehme jne jne jne jne.
Kui paike minu pealt eemale poordus, siis tousin ma lopuks ules ka. Mitte eriti kiirustades, tosi kull. Tegin kohvi, soin eile ohtul tehtud sokolaadikooki, mangisin natuke ta vinget Bentley klaverit ja valmistusin siis linna peale minema. Nagu tellitult vajusid sellal sisse ka Stephane ja Valentin, kes asutasid end ka Gagny veinipaevadele minema. Mina ise kavatsesin sinnasamasse minna ja siis me loime kampa. Paris tore oli. Selline suur laat, kus igal Prantsuse provintsil olid omad letid, kust sai osta ja degusteerida kohalikke toiduaineid ja veine jne. Isegi Martinique oli esindatud, sellised tommud kreoolitarid Kariibilikes riietes ja saravate hammastega... Siis sain ma teada, et Hugo "Hûljatutes" kirjeldatud paigad asuvad kohe siinsamas - naiteks see allikas, kus Cosette kais vett toomas pimedas, suurte ambritega, keset metsa... see pidi olema siinsamas kunka peal, taitsa alles veel, 150 aastat vana. Nii vinge, ma lahen seda kindlasti vaatama varsti. Stephane muidugi ajas teosed segi, kusis, kas ma Zolad olen lugenud, mina vastu, et olen kull. Tema utleb siis, et Zola "Huljatute" toimumispaigad on siin... Ma olin usna ullatunud, parandasin, et ikka Hugol olid "Huljatud"... Tal oli pisut piinlik - olgem ausad, on ka pohjust. Ta on ju siiski prantslane. Aga no olgu peale... Aga seal laadal oli iseenesest vaga palju vahvaid lette, ilusaid maju, pisike naidisfarm koigi loomadega, moned karussellid ja mitte hirmus vaga palju rahvast. Lahe, uhesonaga. Ja tanane ilm on toesti suureparaselt ulivingelt megavahvalt fantastiliselt oivaliselt vorratult jumalik!
Ja nuud siis... nuud on mul koht ikka veel hommikusoogist tais, paike paistab aina, Stephane ja Valentin laksid koju, mina suundun Pariisi... Seal on veel uks selline suur nadalavahetuse pidu ja laat taies hoos - Montmartre'i oma. Triinule ilmselgelt vaga ei meeldinud see, kui on palju rahvast, aga ma motlen, et see on ikkagi paris huvitav. Neil on peale Versailles'st tagasitulekut plaanis jalle piipu suitsetama minna, no ma veel motlen, kas ma ikka uhinen. Viimasel ajal on liiga palju piipu ja liiga vahe veini minu jaoks :D. Ma pole suur joodik vorreldes monedega, aga ma eelistan veini kergust suitsu raskusele ja hagule. Tahendab, piip on ka hea, aga seda tuleb teha oues ja Triin ja co eelistavad varskele ohule sees istumist, mis on pisut raskeparane piibule. Vot. Aga uhesonaga, ma suundun nuud siis Montmartre'ile, votan siit letist klaasikese, teisest letist klaasikese ja siis istun oma Maupassant'iga kuskile parki maha... Montmartre'i muuseumis kavatsen ka ara kaia! Ja osta Muhamedile Givenchy lohna "Ange ou Demon", mis ta mul tuua palus. Tana on Printempsi kaubamajas koik asjad -15% ja ma olen nii uhke selle ule, et ma toepoolest kaisin seal eile seda vaatamas ja otsustasin tana tagasi tulla, et tervelt 8 eurot kokku hoida. No ta maksab mulle selle raha tagasi nii voi teisiti, aga siiski... :P Jaa...
Olgu, aga ma nuud lahen, muidu ma ei jouagi linna. Selles mottes, et ma astusin reipa sammuga siit Gagny veinipeolt vaksali suunas, aga siis jai tee peale ette see araablaste internetipunkt ja hommik oli nii ilus ja monus ja hea, et ma ei suutnud siit mooda minna, vaid motlesin, et ma kohe kirjutan sellest nuud ja praegu, enne kui see hea tuju on mingi totra Prantsuse burokraatiajama parast jalle untsu keeratud :D. Siin tuleb alati selleks valmis olla, et keegi kusib su kaest jalle mingeid ankeete ja pangakaarte ja veearveid, iga jumala paev... ja miski ei aja tuju paremini ara kui see totrus. Ma loodan, et ma tana paasen sellistest asjadest.
Igal juhul, ilusat puhapaeva koigile. Homme panen veel moned Liisi tehtud pildid ules ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar