Tubli!

Olen tubli!

Mitmekülgselt.

Täna lõpetasin oma tõlke ära ja saatsin ära ka. Tõdesin, tõsi küll, et mu huumorimeel hakkab kannatada saama... või on õigupoolest asendunud täieliku sarkasmiga.

Siis käisin lõpuks kõrvalkülas, kus on too Perret' ehitatud kirik. Väga vinge kirik oli. Külal polnud ka viga. Kättevõtmise asi oli lihtsalt, vaata, alati on rongi peal olles piisavalt kiire kuhugi, et kõrvalpeatuses maha minna.

Seejärel käisin ja tutvusin erinevate Pariisi linnaosadega. Pikem jalutuskäik toimus sedakorda neljandas, ehk siis juutide linnaosas Marais's. Muidu nii hirmus palju juute küll vastu ei tulnud, aga juudistumisest oli märke küll. Näiteks ostsin kohalikust tavalisest toidupoest kummikomme. Närin ja närin ja mõtlen, et miks nad nii kõvad on, paganad, kas vanaks jäänud või mis. Hakkan siis pakendit uurima - kosher kummikommid. Ehk siis eriliselt juutidele valmistatud, erilistes tingimustes ja teatud koostisosad, mida nad süüa ei tohi, on välja jäetud... Pakendil on kirjas, et kommid valmisid Hispaanias mingi rabi valvsa silma all. Vot nii!

Tutvusin mitme Pariisi kirikuga nii seest kui väljast, mille olemasolust mul enne aimu ei olnud.

Avastasin paar arhitektuuriimet - barokiperioodist.

Käisin ära Pariisi linnamuuseumis ehk Carnavalet' muuseumis. Sügavalt suurepärane koht, soovitan kõigile. Eriti, kuna pilet on kõigile kogu aeg tasuta. Ise lähen ka tagasi varsti kindlasti.

Ostsin endale priiskamise poolest ägeda seeliku.

Käisin toidupoes ja varusin endale nädala lõpuni söögikraami. Puha kasulik värk, tomatid, kurgid, munad, õunamahl. Liis, ma olen isegi Coca Cola joomise maha jätnud :) Kaks granaatõuna on ka. Hmm, aga see granaatõun, mis Erkin sealt puu otsas alla rabas, on endiselt mul siin kapi peal, üleni kõvaks läinud ja nii. Minu süda teda igatahes ära süüa ei luba. Jääbki teadmata, kas ta oli ka valmis ja söögikõlbulik või mitte.

Tulin koju, keetsin mune. Keetmise ajal sain peaaegu rabanduse, kuna uksest tormas sisse Halloweenirõivais pisipoiss oma emaga, keda ma veel näinud pole. Katsuge ise rahus ja vaikuses süüa teha (Triin oli üleval korrusel) ja vaadake, mis näo te teete (eeldusel, et teil on meelest läinud, et Halloween on) ja siis tormab keegi koll lõuates sisse. Ma röögatasin ise ka nii, et vähe polnud, poisi ema sai selle peale omakorda ataki ja katsus mind inglise keeles rahustada. Kui armas. Väga kena naine oli muuseas. Huvitav, miks nad lahku läksid?

Igatahes, seejärel asusin ma suure innuga oma tuba koristama. Oma tund aega võttis aega. Ärge valesti aru saage, mul olid lihtsalt reisiasjad lahti pakkimata, mitte tuba polnud seapesa. Või noh... Igatahes tekkis mul üks küsimus: kui ma kolima pean või Eestisse tagasi sõitma, mida, heldene aeg, ma küll kõigi nende raamatutega teen?

NII... nüüd pean ma veel ühe essee valmis kirjutama ja siis... siis on tubliduse mõõt täis.

Üldiselt on mul tänaseks õhtuks pakk krõpse, mingit Bulgaaria kastet, mis kohutavalt hästi maitseb (nagu tzatziki, aga marineeritud kurgiga), pudel nimetut suurepärast veini, mis ma kunagi Montmartre'ilt ostsin, kausitäis viinamarju... Mingit head-paremat on külmkapis veel, aga tegelikult on mul kõht päris täis. Paari päevaga korrastasin oma muusikafolderid ka arvutis ära, nii et nüüd saab rahumeeli söögi kõrvale muusikat kuulata - Triin lasi Eestist kõlarid saata nimelt. Nojah... et pidu ja pillerkaar! Tegelikult oli täna mingi Erasmus-pidu kuskil linnas, aga te ju teate, milline vilets peolkäija ma olen. Ma pugesin toa koristamise ja essee taha. Sealt tuleks niikuinii patuselt vara ära tulla, et rongi peale jõuda, nii et pooleteiseks tunniks pole sinna mõtet minnagi - pidu ei saa sellega hoogugi sisse. Tahan linna kolida!

Ja mida siis veel? Avastasin näiteks, et järgmise kuu kuukaart maksis kuus eurot vähem, sest oktoobris oli mitu päeva streik ja siis võeti järgmise kuu kaardi hinnast streigipäevade osa maha! Nunnu.

Panin lõpuks posti vanaema sünnipäevakaardi... Tema sünnipäev oli seitsmendal oktoobril :)

Ah, aitab kah, kes see mu grafomaanilisi heietusi ikka lugeda viitsib. Nii või teisiti on teil igav raudselt lugeda, mida ma kõike alalõpmata teen, eksju. Hmm, peaks midagi filosoofilist hoopis kirjutama? :D

Uhhuuu...