Ilus

Ohh, tana hommikul ma olen endaga ikka kohutavalt rahul. Hmm, ma opin siin Prantsusmaal ikka taielikuks manipulaatoriks, kull seisan onnetu naoga ja paljude kohvritega trepi ees ja saan koik neid ules tarima, kull keeran mehi umber sorme.

Einoh, point lihtsalt selles, et tana tulevad Liis ja Erkin, eks. Noh, kui alguses oli Stephane'il umbes nii, et jaa, tooge kulalisi palju kulub, siis vahepeal oli keegi talle pannud pahe lolli idee, et ta maja ju pole hotell, et iga kulaline peab maksma kolmkummend eurot oo, et ta saaks magada minuga koos minu voodis ja olla kodus suurima toenaosusega kella uheteistkumnest ohtul kella kaheksani hommikul. No halloo.

Tana hommikul siis me tekitasime sellest skandaali (peale seda, kui ta oli helistanud oma internetifirmasse ja seal aja kinni pannud), sest ta otsesonu kusis, et kauaks mu sobrad jaavad ja et pangu nad siis raha koogikapi peale. Lepingus on meil actually kirjas, et me voime kahepeale omada kulalisi seitse paeva kuus, mida muidugi eriti palju pole, aga et siis, kui keegi jaab kauemaks, siis tuleb maksta. Noh, see on normaalne. Ise ka ei taha hotellis elada, eksju. Aga siis oligi umbes, et jah, et kaks inimest, kaks paeva, jatku nad siis talle 120 eurot kapi peale. Mille peale me siis hakkasime seletama, et ikka leping ja uleuldse, kas ta tahab, et kui ema meile kulla tuleb, siis ta laheks hotelli, sest see on odavam ja bla-bla-blaa, tema kuulutas, et hotelli jah, kui mulle maksta ei taha, meie vastu, et kle, meil tutvuse poolest hotellid annavad ka odavamat tube ja uleuldse oled sina kuskil Gagnys, mitte Pariisi sudalinnas ja selle raha eest peaks olema ka iga paev puhtad kateratid ja koristatud ja muusika mangima hommikust ohtuni ja kolm soogikorda ka valmis, mitte, et inimene tuleb, magab minuga uhes voodis ja naeb seda maja ainult unes. A see talle eriti muljet ei avaldanud, utles, et no veab ju, kui sihuksi hotelle teate, et vii nad jah hotelli, et 30 eurot on ikka vajalik lisa elektri- ja veekulu eest. No halloo, isegi Pohjavaksalis saab viie euro eest dussi votta ja saab koik pesuvahendid ja puhtad kateratid selle hinna sees. Triinu ode tuleb ka oma sobrannaga jargmine nadal, muide, siis meil oli jalle argument, et kuule, me ei tahagi hotelli, me tahame aeg-ajalt monda head sopra voi perekonda, et ara aja nuud jama, aga see teda ikka ei morjendanud. Noh, siis ma votsingi katte ja manasin endale vaimusilma kogu prantsuse burokraatia ja idiootsuse, mis mind siin narvi on ajanud, ja kukkusin taiesti monuga ta ees skandaalitsema, nutta lahistama jne. Lootuses, et kui mingi mees uleuldse millegiparast voiks pehmeneda ja segadusse sattuda, siis on see uks toinav poolhusteeriline tudruk. Noh, oligi oigus. Ma siis jatsin oma hommikusoogi sinnapaika ja kadusin toinates uleskorrusele, aga tema oli juba nii segaduses, et helistas otsekohe oma notarist sobrale, kes elab ka kaasuurilistega, ja kusis, mida teha. See utles talle, et muidugi, aeg-ajalt ju voib, et me ju loppeks maksame talle oma toa eest, et me voime seal teha, mida tahame; peaasi et talle liigseid kulusid ei tekita. No ja siis ta tuli ja uritas mind kangesti maha rahustada, et jaa-jaa, kui moned harva tulevad, siis hea kull, nad ei pea maksma... Mille peale ma talle roomsalt kostsin, et davai, aga ma voin tema parast oo otsa oma sopradega Montmartre'il ka istuda ja veini juua, sest neil pole raha ja hotelli ma neid ei saada, mille peale ta lubas ruttu, et ta on esmaspaevani kodust lainud ja rahunegu ma nuud maha ja toogu nad siia. Heh... on ka, ma utlen. Aga oi, mulle meeldib saada, mida ma tahan. Valjapressijatunne on kull, aga professionaalsed naitlejadki voiks mu ule uhkust tunda. Triin todes ka, et see oli aarmiselt tohus liigutus ;). Heh...

Aga jah; siis lasime me kodust jalga, motlesime, et kuidagi ikka peaks pangakaardi saama - opilase kuupilet on tore asi, raakimata siis sellest, et ku me tahame Stephane'i juurest valja kolida, on meil ikkagi tarvis pangakaarti, sest see on koikide uurijate normaalnoue. Kaisimegi siis labi mitu-setu panka, kust meile anti pihku miilipikkused nimekirjad igasuguste vajalike dokumentidega, mida neile enne konto avamist tuua vaja. Uleuldse vaadati meid, et valismaalased, kui hirmus... Aga siis lopuks astusime sisse sellisesse toredasse asutusse nagu BNP Paribas pank, sihuke ilus, roheliste tarnidega logoga pank... Seal meile actually naeratati, oeldi, et loomulikult on voimalik, siis pandi kontoris mangima mingi kohutavalt naljakas naeruheli, kutsuti ulevalt kontorist mingi korgem tadi, kes viis meid enda kabinetti ja tegi meile kohe kontod ara, pabereid tahtis ikka, aga vahem... Need tuleb neile jargmise nadala alguses jargi viia, et pangakonto on iseenesest loodud, aga nad tahavad pabereid, et see ule kontrollida ja siis saab kahe nadala jooksul pangakaardi. Ja tsekiraamatu!!! Nii lahe, nagu mingist raamatust... Ja siis veel anti mulle mu isiklik IBAN ja puha!!! Vaga vinge. Pabereid tuleb kull kuskilt kokku hankida, aga pohimotteliselt need paberid ei ole nii voimatud kui moned, mida teistes pankades taheti (minu prantsuse aadressile laekunud minu nimel oleva telefoniarvet, elektriarvet, elamisluba ja ma ei tea, mida halleluujat veel noh), siin piisab Stephane'i kirjast, et me toepoolest elame seal ja maksame talle uuri. Kui tore. Valige Paribas!!!

Olgu, aga Liis saatis mulle sonumi... Mitu sonumit, tegelikult. Esimene tuli siis, kui ma magasin ja ma motlesin, et mu aratuskell tiriseb, mistottu lulitasin ma oma aratuskella valja, aga kui ules tousin, ei saanud ma kuidagi aru, miks ma nii lollisti tegin ja kella nii varaseks tirisema panin. Siis selgus, et nad olid tulema hakanud. Nuud saatis ta sonumi, et tollis laks tund aega kauem, sest uks neeger polnud passis enda nagu ja talle tehti kohapeal DNA test. Ma eeldan, et see tahendab, et nad jaavad veel hiljaks. Igatahes pean ma hakkama kumne minuti parast neile bussi vastu minema. See Pariisi bussijaam on kuskil paraporgus, ringilt valjas, aga uks metroo isegi on oma lopp-peatuse sinna valja venitanud. Eks ma lahen siis jalle Pariisi avastama. Ilm on taas ilus ja mina jube rahul, et mul onnestus Stephane umber sorme keerata ja lisaks veel pangakonto avada - kaks seni voimatut nahtust korraga saavutatud... aint hommikusook jai selle pisaraetenduse parast vahele. Hmm... Aga elu on paris kena kohe!!!