Tavatusi kui palju

Tänane päev on küll üks rabav päev olnud. Igasuguseid ootamatusi toimub muudkuid. Näiteks vaatasin hommikul aknast välja, vaatan, et terve tänav on täis T-särkides prantslasi. Noh, mõtlen mina, et fantast, ilm on soojaks läinud. Lähen siis võimalikult õhukeselt välja ja mõtlen, et kurat, külm on ju. Nurga taga nägin isegi veeloigul jääkirmet peal. Brr. Siis selgus, et on uus nädal. Selle pisiasja olin ma täiesti unustanud ja ei saanud seega õigel ajal rongi peale, pidin enne oma Navigot laadima. Millega seoses selgus, et mul on küll olemas prantsuse pangakaart, aga oma rahakoti olin ma kõige täiega koju unustanud. Mis omakorda tähendas, et ma jäin ilma oma hommikusest kohvist. Olgu, hämmastusega avastasin ma veel, et tänane majandusgeograafia loeng oli päris arusaadav. Ptüi-ptüi-ptüi, aga tõepoolest, see ei ole just sagedane nähtus. Ning lõppeks selgus, et meie igavesti energiline Joachim - ehk siis keskkonna professor - kellele me pidime täna oma exposéd tegema, jäi tänu Pariisi esimesele lumele haigeks ning teda pole... mis omakorda tähendab, et kui mind järgmisel nädalal pole, on jälle segadust kui palju. Noh, kuna ma olen Erasmus, eksole, ning kuna ta on seda alati suvatsenud meeles pidada, siis ehk ta annab mulle selle andeks ja ei käsi mul seda mingis muus vormis teha. Väga looooooodan. Igatahes, hämmastav on see, et me tõesti pääsesime VAREM koolist ära. Jõudsin koju - ja avastasin, et mind ootas postkastis üllatus veel ühe äsja tellitud Kreeka raamatu näol - mille ma tellisin eile õhtul ja mis jõudis täna hommikuks kohale. Märkimisväärne. 5+ prantslastele! Voilà, eks ma nüüd teen oma viimsed pingutused raamaturegistritest läbinärimiseks ka ja siis vaatame, mis edasi saab.