Nii nunnu leid:
Rõõmsameelne maanteeröövel lõõris laulu lüüa öösel...
Säherdune lause esitati muide ilusaima eestikeelse lause konkursile, kust selgus muuhulgas, et eestlastele meeldivad täpitähed. Kui me selle jutu peale sattusime, tõdesime me Triinuga kui ühest suust: meie oleme küll päri! Elagu täpitähed!!!
Eestimaistest asjadest rääkides: Kadi ajas supiisu peale - täpsemalt öeldes siis värskekapsasupi isu. Hmm, muidu võiks seda ju homme tehagi, aga...
- pole loomakonti (poest pole siiani leidnud) - ülejäänud asjad võiks ehk veel kuidagi eri marketite ja türklaste käest kokku kraapida
- pole supipotti, ainult kastrul, mille sisse ma seda suppi veel jätta ka ei saa, sest siis ei saa Triin süüa teha ja tema suppi ei taha
- pole supitaldrikut, mille seest suppi süüa (ainult ebasobivast materjalist kauss, mille sisse ma salatit teen)
- pole kulpi, millega suppi tõsta
Ehk siis: kõigist hädadest võiks ju ühekaupa jagu saada, aga kui on neli suurt häda ja neist kõigist tuleb KORRAGA jagu saada, siis ma arvan, et mu supiisu vist seda jahmerdamist küll väärt ei ole... Nuuks-nuuks.
OK, aga ma nüüd lõpetan - kolm postitust päevas läheb juba maniakaalsuse alla, ma tean.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar