Mhh, järjekordselt on vaja Praha lennujaamas aega surnuks lüüa ja mis siin siis muud ikka teha kui kirjutada. Tegelikult ostsin ma sedakorda lopuks endale Egiptusest selle triktraki laua ka, nii et me juba natukene mängisime hommikul, aga katsuge te nüüd siis unise peaga ja täiesti magamata mingit strateegiamängu edukalt kavandada, eh? Noh, andsime lopuks alla...
Kokkuvotet tahate? Nojah, jube ruttu läks jälle see aeg. Ma ei tea, kas asi on selles, et kogu see tuur on juba nii väljatöötatud ja mingisuguseid üllatusi voi murekohti ei ole, et asi nii ludinal ja siva läheb, aga iga korraga tundub reis järjest kiiremini mööda kihutavat. Veider värk. JA... nagu alati, on nii, et kui ma kord juba kuskile joudnud olen, ei tahakski enam sealt niiväga koju minna, kuigi enne reisi algust oli toeline stress, et ei taha kuskile kodust minna. Hmm... toepoolest peaks kuidagi enda ajutööd kohendama, niimoodi pole üldse lihtne mitme maailma vahel kooserdada, kui iga kord jälle kuskile mujale sattudes tekib tunne, et enam sealt ära ei tahaks minna, aga ometigi on sama tunne igal pool. Hmm... äkki selle asja nimi ongi kosmopoliitsus???
Nojah. Aga oli soe, oli tore, rahvast oli palju, aga neist vägagi suur enamik toredad ja lahedad inimesed, muidu oli ka lobus ja eriti justkui midagi valesti ei läinud... Nii et - igati ladna. Muhamed oli ka (üli?)hoolitsev, nagu alati, aga esimest korda tegin ma talle järjekindlalt triktrakis pähe. Tüüp kaotas ikka oma viisteist mängu kahekümnest, nii et lopptulemusena oli ta hädas, et nüüd on skandaal, et ta mingile tsikile kaotab :D Tähendab, siinkohal tuleks ära märkida, et esimest korda opetas ta seda mängu mulle eelmise aasta maikuus, eelmise aasta oktoobris voitsin ma teda ühel korral kahekümnest ja nüüd juba... noh, ütleme siis, et märksa rohkem :D Ja seejuures on tegu ühe koige nutikama mängijaga, kes on vägagi harjunud voitma. Nii et hea ja uhke tunne on :D:P Vaatame, mis veel korbes saama hakkab...
Jaa, siis tabas mind hunnik rabandusi ka, muuseas. Konkreetselt koige suuremate jahmatuste näol oli tegu kahe inimesega, kellel molemal minu reisi ajal sünnipäev oli... Ja mida ma nende käest nende sünnipäevadel kuulen???? Arvake oige ära, voite seitse korda pakkuda???
Noh, loomulikult, oige, ära arvasite! Jjälle hakkavad inimesed poolduma :D Tore! Väga tore! Palju onne! Tostkem Eesti iivet. Ma ainult ei arvanud, et te molemad korraga ja kohe niiiiiiiii ruttu!!! Päris kenakese üllatuse tekitasite, meil Muhamediga oli nalja nabani :D Hihii, see hirnus ennast herneks, et noh, nüüd on ruttu minu kord ka, et me koik kolm korraga tited saaks :D
Olgu pealegi, aga ideeliselt peaks ma nüüd tunni aja pärast minema ja grupile lennukiaknast lehvitama, siis on veel paar tundi logeleda ja ringi lonkida, nagu zombi. Millalgi poole viie paiku ohtul peaks koju ka joudma. Neetud, Pariisis pidavat ka jube kulm ja kole olema, eks mul vist on voimalus on Indiast tuleku haigustelainet kordama hakata :D Seda ka ei tea, millal seal kella keeratakse ja selgub, et neil ei olnud Suur Reede üldse mitte vaba... Ma nii lootsin, et ikka on, et ma ei jäänud nii mitmest reedesest loengust ilma. Noh, olgu, mis ikka, mashi. Eks ma siis järgmine nädal hakka neile seletama koigile, mis minust sai. Homme hommikul saan ka kohe varakult majandusgeograafia latakaga vastu vahtimist :D Külm duss peale kuuma Egiptimaad :D
Olgu-olgu, ma jätan jaburdused, aju on toeliseks suhkruvatiks juba muutunud. Davai, aidaa, vbla ohtul kuulete minust veel. VOIB-OLLA.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar