Võtsin nõuks homme algavaks pikaajaliseks kolimisprotsessiks vaikselt pakkima ja koristama hakata. Et vaatan üle selle kraami, mis ma kaasa vedasin ja mis ma siin soetanud olen, viskan sodi ära ja valmistan ette seljakotitäie asju, mis ma homme kaasa tarin. Noh, avastasin päris palju huvitavat.
Esiteks see kotitäis, mis emme mulle järgi saatis - hmm, täna avastasin ma sealt rõõmuhüüatuste saatel, et seal oli terve suur Kalevipoja sokolaad, kott raffaellosid ja veel kaks pakki komme! Märkus tuleb teha, et selle koti sain ma kätte juba septembris.
Siis leidsin ma sellesama spordikoti nurgast ühe tillukese ümbriku, kust seest ma avastasin oma haigekassa kindlustuskaardi, mille ta mulle järgi saatis.
Ja kõige lõpuks leidsin ma sealt oma koera kunagise lemmikmänguasja eriliselt ärajäratud jäänuse - veerand kummist kanakoiba. Nii nunnu.
Siis täheldasin ma kõikide kokkukogunenud piletite järgi, et ma olen kolme kuuga käinud umbes 35 muuseumis või näitusel (päris hästi!) ja et ma olen soetanud üksjagu uusi riietusesemeid ja keskmiselt 15 uut raamatut. Täpsem kokkulugemine on asjade tegeliku hulga ja minu laiizkus kontiitez tõve tõttu ilmvõimatu. Raha raiskamine lõpetada! Aga ühtegi ostu ei kahetse nii või teisiti :D
Ja ma tõdesin, et ma olen vähemalt kuuel eri juhul üritanud taotleda õpilase kuukaarti või NAVIGO-passi ja sellekohase ankeedi ära täitnud. Ükski kord pole siiani teatavasti tulemusrikkalt lõppenud. Kõige lähemale jõudsin ma siis, kui mulle saadeti tagasi kiri, et maksku ma veel viissada eurot või midagi sinnakanti... Ähäää!
Mida kõike koristamise käigus avastada võib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar