Kell on vähe alles. 23.16 antud hetkel. Aga kuidagi säärane tunne on, nagu oleks juba umbes pool kolm hommikul. Väga veider. Aeg on üks väga segane asi...
Juhtus ime. Me saime juba täna oma uue korteri võtmed kätte. Käisime Loubna uues korteris neil järel, nägime ära ka koha, kuhu tema nüüd kolis... Ilus korter, aga üsna kõhedaksvõttev kant - otse Pariisi ringi ääres, selline vaene geto. Ainult vaade oli pimedas suurepärane. Aga see selleks. Meie tulevane korter on tühi, käisime seda vaatamas - kogu meie maine varandus hakkab nüüdsest peale olema see, mis meil Eestist tulles kaasas oli + narivoodi, 4 tooli, laud, kummut, seinakapp, pesumasin, nõudepesumasin, tolmuimeja, kaks elektrilist keeduplaati, mikrolaineahi, külmkapp, kraanikauss, üks maast laeni riiul, vann, kempsupott ja bidee. Juhhuu. Ja seda kõike valvab vaksapaksune metalluks, millel on iga kümne sentimeetri takka tohutud lukukeeled. Tundub päris hea. Meil on kohe ukse juures apteek, lihapood, saiapood, Lidl, M20 market, vesipiibukohvik, vähemalt neli aktseptaablit kohvikut, metroopeatus, internetikohvik, postkontor, puuviljapood ja pudipadipood, mitu türgi ja hiina söögikohta... surnuaiast rääkimata. Veel parem. Igatahes esimesel võimalusel, millal iganes me koos Triinuga jälle Pariisis oleme, läheme me seda kraamima ja puhastama (sest Loubna vist polnud seal kolm aastat koristanud) ja seejärel hakkame vaikselt asju üle kolima. Tasapisi muidugi, Stephane ei tohi midagi märgata!
Muidu - muidu avastasin ma uue kire. Ma võin lõputult ringi lonkida ja pilte teha. Teile rõõmuks võin ma öelda, et ma tegin korralikult päevakajalisi pilte kooli barrikaadidest, Pariisi jõulupuust, Gagny jõulukaunistustest, raekoja ees troonivast liuväljast ja paljust muust põnevast. Ühel päeval te ka näete neid. Ajaliselt tegelesin ma sellega täna kella üheteistkümnest kuni kella viieni. Saavutus, ah?
Ahjaa, siis natuke reaalsest elust. Käisin täna kingsepa juures (neid on Pariisis jõle vähe), sest nood saapad, mis ma oktoobri alguses ostsin - kontsast on tald ära kulunud. Steff naeris, et see on see streigi värk. No igatahes vaatas too kingsepp mu saapaid nagu hambaarst, ütles, et auke ei tohi lasta nii suureks minna ja nüüd pole enam midagi teha. Ta võib kogu talla juurtega välja tõmmata ja uue panna, mis maksab 26 eurot saabas, aga plommida pole võimalik. Hmm... võite seitse korda arvata, kui saapapaar maksis 30 eurot, kas ma tahan neid 52 euro eest uuesti tallutada... Sürreaalne. Aga ma arvan tegelikult, et ta oli lihtsalt laisk, sest ta saatis niisama targalt minema ka kolm minu ees oodanud klienti.
Mhmh, ja kui me rongijaama jõudsime, avastasime tänu megapikale järjekorrale, et täna oli esimene detsember, mis tähendab, et meil oli tarvis uut kuupiletit. Kuupileti asemel muretsesime endale sedakorda aga hoopis päevapiletid (üritasime kohutavalt geniaalselt targad ja säästvad olla), aga senikaua, kuni me seda tegime, jäime me rongist maha JA järgmine rong jäeti vahele :D Nii typisch.
Igatahes, aga mulle polnud korrakski pähe tulnud, et täna on esimene detsember. Sest väljas on kogu aeg ühesugune ilm, nii 15 kraadi sooja, päike paistab ja pooled kased on veel paksult kollaseid lehti täis. Jah, jõulutulesid on igal pool ja 30 euro eest saab endale banljööst soetada säärase pisikese nabakõrguse ehtsa kuusepuukese, aga kuidagi ei kujuta hästi ette, et kohe-kohe on jõulud tulemas, kui päike särab ja kõik käivad ilma kinnaste ja mütsita. Pariisi linna liuväljal uisutasid pooled inimesed suisa lühikeste varrukatega, sest neil oli palav. Desorienteeriv...
Muuseas, täna peaksid siis päkapikud tulema või??? Sussi mul pole, mida akna peale panna :(, aga soki leiaks küll :P:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar