Mmmm, jaa, elu on ilus. Isegi selline vihmane, sopane ja tuuline ilm, nagu täna oli, tundus haruldaselt mõnus ja kodune. Käisin ringi ja tundsin, et peaks nüüd lõõritama: "I'm singing in the rain".
Käisime täna siis Tatis endale igasugust koduks vajalikku kraami muretsemas - õigemini mina muretsesin endale padja ja sussid, Triin soetas sellele lisaks ka teki ja siis homme ostame pannid-potid ja nõud. Muidugi, kõigepealt on vaja muretseda tohutus koguses puhastusvahendeid, sest see tütarlaps, kes seal enne elas, polnud vist neli aastat koristanud. Kui ma korterit vaatamas käisin, tundus see olevat täielik seapesa, aga kui see tühi on, siis on see veel eriti räpane. Tõesti, isegi lambilüliteid oleks nagu kartulivõtujärgsete kätega näpitud. Täna me juba koristasime - igasuguste koha peal leidunud vahenditega, aga homme mõtlesime läheneda juba kummikinnaste, harja-kühvli, tolmuimeja, mopi ja kümne erineva puhastusmöksiga. Ja Loubna ise näiteks seletas, et nojah, et tal on need pliidiplaadid olnud juba 4a. Need olid kaetud sellise rokakihiga, et ilmselgelt pidas ta sellega silmas, et ta pole neid nelja aasta jooksul kordagi puhastanud, sest ju tema meelest vist asjad käivadki nii, et ostad, ei pese, viskad ära... Muretsed korteri, ootad, kuni on juba totaalsegamini, kolid minema. Ei, noh, satikaid ega närilisi ei tundunud vähemalt olevat, aga kultuurkiht on vägev. Aga kui me sellega homme hakkama saame, siis on PÄRIS ILUS :P Nunnu. Aa, ja Steff käskis Triinul ka kolida koos minuga välja (mina pidin teoorias enne kolima, et me vale välja ei tuleks), sest ta tahab jõuluvaheajale sõita Šveitsi, nii et me oleme järgmiseks nädalavahetuseks mõlemad uues kodus :P
Mm, ja meil on seal prügišaht. Nagu päriselt ka, selline kuhu Jack Nicholson selle krantsi viskas "Enam paremaks minna ei saa" filmis. Nii äge! Aga koliseb ropult, kui sinna midagi visata. Ma arvan, et selle kõrval elavatel inimestel on kogu aeg kõrvad lukus.
Siis - ma saingi selle uue ja huvitava tööotsa, mida ma mainisin. Ehk siis, endiselt tõlkimine, aga mitte enam raamatute kaupa, mis võtab pikemat etteplaneerimist ja rohkem aega ja on kokkuvõttes vähem tasuvam. Vot ja voilà. Esimese töö tegin ära ja tundus, et see läks väga hästi peale, sain armsa kiidukirja. Nii tore! Nüüd on teine desktopil ja õhtul vaatan seda ka kergelt. Vähemalt head huvitavad asjakohased tekstid on, ülimalt hariv.
Muidu... linn on sattunud ostuhullusesse, poed on jõuludeni ekstrakaua lahti ja kõikidel nädalavahetustel ka eriti kaua, et kõik saaks raha kulutada. Läksin täna poodi ja tahtsin ühe jõulukingituse ära osta lõpuks, aga saba oli umbes mingi nelikümmend inimest ja ma otsustasin, et tuleb minna esmaspäeval, kui suurem osa rahvamassist ehk hoopis tööl on ja ei poodle. LOODAME, eks! Jaa, ja meie linnake on rõhunud päevasele visuaalsusele, kõrvallinnake aga öisele - ehk siis, Gagny on täis igasuguseid jõuluteemalisi skulpturaalseid stseene hälli kiigutavast Maarjast ja korstnas kõlkuvast jõuluvanast, aga naaberlinn Montfermeil-Le Raincy on päevavalguses täiesti tavaline, aga öösel särab kümnesse kaarde, küll on tehtud elektriküünaldest säravaid linna vappe, ilusaid küünlaid, tähekesi, kirjutatud pühadesoove, kaetud puid ja maju ja joonistatud nendest pilte. Täiesti hämmastavalt ilus, iga õhtu mõtlen, et kurat, peaks fotoka kaasa võtma ja minema mingil õhtul maha pilti tegema sinna. Seevastu Gagny öine ilu on üsna tavapärane...
Aga neh, jõulud tulevad, kõht on täis, varsti saab päris uude koju ja nii tore on olla!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar