Hmm, lennujaamade sisetsoonides viibimine pole mulle kaugeltki uudisasi, aga iga kord on siin selline uimane, unine, arusaamatu olemine. (Nojah, rolli voib muidugi mangida see, et ma tana oosel magasin actually mingi kaks tundi kuskil Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaama pingi peal, mis oli kulm ja kova ja kasipuudega. Tund aega magasin vist lennukis ka. Ja nuud tarbin eileohtuse veinipudeli peale esimest kohvi. Nimelt avastasin, et paris mitu veinipudelit jaid maha, sest kohver oli liiga raske. Ja siis tuli valja, et Triin oli mulle sunnipaevaks ette uhe raamatu soetanud, mis oli temast ulimalt armas. Noh - ja mida me siis tegime? Joime need kaks veinipudelit muidugi ara. Lennujaama joudmist see ei raskendanud ega takistanud ega midagi. Voib-olla tekitaski parema une).
Aga lennujaamad... Need tekitavad alati sellise erilise uimase olemise, nagu ma juba utlesin. Selles mottes, et nii desorienteeriv on ikka lennata. Bussiga loksudes saad millalgi kolme soidupaeva jooksul ikka aru, kus sa oled ja kuhu lahed ja mis sind ees ootab. Lennukiga votaks nagu keegi su napsti uhest kohast ja viskaks suvaliselt teise kohta. Kiiresti saab kull ja hommikul void uhes kohas asju ajada ning ohtul teises kohas tegutseda - selleks jaab nii enne kui parast lendu aega - aga minu meelest ajab see loppkokkuvottes ikka koik asjad sassi. Kunagi pole voimalik aru saada, kuidas on voimalik, et uhel hetkel oled uhes kohas ja teisel hetkel sealt tuhandete kilomeetrite kaugusel jne. Uhesonaga, uleminekuaega praktiliselt polegi ja ma ei oska sellele kuidagi reageerida. Brrr. Raakimata sellest, et reisimine on uks vasitav nahtus, see tekitab alati lopuks mingi sellise enesessetombumise kookoni umber, mis ilmselt annab sellele imelikule olemisele veel juurde. Et ma istuks nagu kull siin, aga mote on veel kas maha jaanud voi ette rutanud, nii et ma tegelikult nagu ei istu siin. Paris creepy vark.
Olgu-olgu, ma jatan sellised arutelmad nuud ehk siiapaika. Prahas on ilus ilm. Parem kui eile Pariisis. Eks vaatab, mis kodus toimub. Czech Airi hobekliendikaart on teretulnud asi - mulle antakse nuud pea iga kord (kui lend pole valja muudud) iste, mille korvale jaetakse tuhi koht, et oleks mugavam. Ja ma saan oma kohvri katte isegi enne ariklassi, sest sellel ilutseb hobedane sildike, mis sunnib pagasipoisse ta koige viimasena lennukisse panema ja - kes teab - ehk ka pai tegema. Age.
Aga naljakas on see, et kui ma senini pidasin pariislasi suhteliselt sellisteks... lipp-lipi peal, lapp-lapi peal riietujateks - noh, et sellist no meeletud stiili ja Guccit ja Yves Saint Laurenti ei nae... siis antud hetkel ma tulin kull Praha lennujaamas valja ja taheldasin, et pariislastega vorreldes on siin ikka koik suhteliselt... maitsetult riides :D Selles mottes, et tegelikult on see prantslaste lohakus hoolikalt labimoeldud ja isegi lipp-lipi peal roivastus on hoolega kaalutletud, detailid on tapselt paigas jne. Ja isegi poole oo aegu naeb Pariisi lennujaamas ka shikke tegelasi. Olgu, tunnistan, kolmveerand pariisi kaib antud hetkel teksade, pahkluusid katvate saabaste ja mingite hallide rasedapluusidega, mille peal on peaaegu eranditult must riidest mantel (varieerub pmst ainult pikkuses), aga ikkagi on nad oma olemise ja soengu ja uldise enese ulalpidamise ja kehahoiuga kuidagi hasti stiilsed. Sinna vastu panna nuud mingi muu eurooplane siit Praha lennujaamast - enam-vahem samas riietuses - naeb aga usna hale valja. Ollekohukene punutab ees, uldse on selline tugev jouline rammus kehaehitus, pohjamaine nägu - vahem elav ja vahem liikuv kui prantslaste karakterit ilmestav sihverplaat... Uhesonaga, samas riietuses muu maalane naeb valja nagu konformist, kes on puhtalt mugavuse parast teksad ja lohvaka pluusi selga tommanud, aga prantslastel onnestub selles riietuses kiirata stiili ja enesekindlust, nii et tapselt need samad roivad muutuvad kuidagi korgemaks. Mine vota kinni, kuidas see voimalik on. Raakimata sellest, et prantslannad on ikka TOEPOOLEST porgulikult peenikesed, poodidest puuduvad numbrid 36 ja enamasti ka 38, sest need lahevad koigile selga ja on alati otsas. Ise soovad ainult saia, mis meie arusaama kohaselt on just koige paksemaks tegev asi uleuldse.
Ah, mis ma siin heietan, ma ilmselt voin juba varavasse minna, nii et aidaa. Kodus naeme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar