Paneks selle laulu teile siia mangima, aga vota napust - meil on korteris umbes viisteist erinevat tugevat wifi vorku, aga koik on parooliga... Seega tuleb jalle netikohvikutes passida.
Tana oli esimest korda ohus kerget joulutunnet. Esiteks oli vist esimene paev, kus temperatuur toesti alla nulli oli... Eile veel paris nii kulm ei olnud, veelombid polnud jaas. Aga tana hommikul oli selline monus karge, kohati oli isegi paris kulm tuul. Kaisin, kaabu ninani ja sall korvuni, paksemad vatid seljas. Aga monus oli. Toeliselt ilus paikeseline ja kulm hommik. Ainult lumi veel puudus.
Isegi koerad kannavad siin juba talveriideid. Siin on ilgelt shikke kutsusid, kas teate. Kodu juures tuli mulle tana hommikul vastu uks peen vanaproua, kellel oli sihuke ilus karvane-karvane arakammitud pisike kutsu korval... Siin pole vaga kombeks koeri rihma otsas talutada, need sibavad iseteadlikult kuskil peremehe lahistel ringi - uurivad uhte nurka, nuusutavad teist nurka ja siis kihutavad kohutavalt mureliku naoga peremehele jarele, temast ette... ja asuvad siis jalle oma isiklike toimetuste juurde. See on nii naljakas, neil oleks kogu aeg nagu mingid omad asjad ajada ja korvalt vaadates on tegelikult kohutavalt raske aru saada, kes mingi koera peremees voiks olla. Igatahes see peen proua oma peniga siis... Sellel kutsul oli nimelt samasugune elegantne mantel seljas, nagu tadil endale. Karusnahkse krae ja karusnahksete varrukatega, noopide ja paelakeste ja trussidega. Kaiste tottu astus ta ka nii peenutsevalt, nagu modellid - teate kull, jalakene, polv ees, korgele ohku ja siis puusi vanderdades niimoodi kergelt risti teisele jalale ette. Ulimalt peen vark. Hehee, endal oli tal nii palju karvu, et ta oleks ilmselgelt Antarktikas ka ilma riieteta talvituda voinud.
Muidu on Pariisis tanapaeval voimatu liikuda. Koikjal on hordid, kes liiguvad tohutute ostukottidega ja tanaval pole lihtsalt voimalik uksteisest mooda paaseda. Igas jumala poes on jarjekorrad mingi viiekumneinimeselised ja kohati isegi uksest valja ning poodide riiulid on tuhjad. Saate aru, nagu TUHJAD! Nii naljakas, kaisin tana uhes kaupluses, kust ma kolm nadalat tagasigi korra labi astusin. Tahtsin uhte konkreetset asja sealt saada. Noh, aga terve selle poe teine korrus, mis omal ajal oli taielik asjade virvarr, oli nuud taiesti kohutavalt tuhi ja koikidele riiulitele olid valja laotud lao viimsed asjad. Ühesonaga, koik riiulid olid tais uhesuguse koige lihtsama ja koledama serviisi eri juppe. Neid serviise oli neil ainsana jargi mingi paarkummend tukki ja siis nad olid koikide nende noudega koik olemasolevad riiulid sisustanud. Markimisvaarne!
Jouluaja tottu on veel uks mure - koikjal on kolmekordne kogus kerjuseid kui tavaliselt. Isegi kohvikus tulevad selja tagant ligi ja pistavad pihu nina alla, et anna neile nuud midagi. Taiesti kohutav, selles mottes, et nagu... nojah. Uks kuldhammastega vene tadi tuli mulle peaaegu kallale tana, sest ta jagas neid tasuta metroosissepaasude juures antavaid lehti - neid ikka jagatakse ja alati tasuta - ja ma votsin ta kaest uhe, aga siis jooksis ta mul pool kvartalit taga ja prookas, et andku ma talle selle eest raha. Urr. No mida iganes jah, andsin talle hoopis lehe tagasi ja mammi oli selle peale nii tige, et soimas mind mu selja taga vene keeles pikalt ja laialt, arvates, et ma temast aru ei saa. Pahh. Kohalikud kerjused on vahemalt alati viisakad ja tagasihoidlikud, utlevad tere ja isegi kui sa midagi ei anna, siis soovivad head paeva ja votavad seda normaalselt. Mingid valismaalt siia tulnud kerjused seevastu...
Aga meie uus kodu... Noh, saime selle niikaugele, et julgesime juba saapad jalast votta ja noud kapi peale panna, kartmata, et need parandamatult mustaks saavad. Hmm, huvitav, me juurdlesime, et eilne ohtu vist naitas, et ma olen ikka ka veel nouka ajal sundinud... Selles mottes, et see tolmuimeja, millel polnud lonti eksole... Noh, mul sai harjaga puhkimisest nii siiber, et ma votsin tolmuimeja, metalltoru ja rulli teipi ning tegin tolmuimejast loppeks "Marise tolmuimeja", mida tuleb kull koristades kallistada ja hupitada, aga mis votab siiski tolmu marksa lihtsamini ja kiiremini kui hari. Paris perversne naeb ta ka valja, aga naed, funkab! Aga muidu avastasime me veel, et meil on seal koletumalt kulm kogu aeg ja see nari on ka uks usna kahtlaselt koikuv element. Oo otsa oli tunne, nagu oleks kriiksuvas, koikuvas, kulmavoitu ja kolisevas laevas. Noh, mida iganes, ehk harjub varsti ara. Ikka parem kui Steffi juures edasi olla :D
Asjad on meil ka veel pilla-palla laokil, sest tana hommikul magasime me eelmise oo magamatuse peale umbes lounani ja otsustasime siis, et enne tuleb linna peale minna, kuni miski lahti on, ning siis ohtul hakata asjade arranzheerimisega tegelema. Vinge. Triin avastas mingi ehtelaada ja mina tuulasin muudes poodides ringi. Raha kulutamine on ikka nii tore tunne! :D
Aga edasi... Edasi ma praegu ei teagi, kas minna veel sinna La Defense'i joululaadale ja seal uks hoogvein votta ja valgustatud pilvelohkujaid nautida, minna toobitaie Starbucksi kohviga Champs Elysees'le jalutama voi hoopis koju koristama ja asju koju voetavateks ja siia jaavateks sorteerima. Pann tuleb ka veel osta, seejarel olen ma sooritanud KOIK vajalikud ostud nii jouludeks kui elamiseks. Elagu joulud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar