Tant pis!

Niisiis, ise kahe jalaga kohvri otsas trampides õnnestus mul sinna mahutada kõik oma ülejäänud riided ja raamatud. Seljakotitäis on ka ja läpakakott. Ja siis kilekott kõige muuga, mis mulle alles hiljem meelde tuli - lamp ja jalatsid, kõrvaklapid, kohvikruus ja kartulid... Jah, kartulid, sest need on siin kuradi kallid ja pariislased ostavad ka neid üldse nagu õunu - kahekaupa ja kolmekaupa. Tähendab, eestlased ostavad õunu ka korraga rohkem kui nemad kartuleid. Ja need, mis meil siin olid, olid ikka ilusad, iga kartul omaette üle vaadatud ja välja valitud siiski... Saate aru, mingi väike kilekotitäis kartuleid maksab siin 5 eurot. Eisaaminaarusellest. Neid ei raatsi küll talle jätta :D Makaronidest ja muudest säärastest me loobume siiski tema kasuks, eksole. Hmm, aga omast arust viisin küll iga päev mitu kotitäit asju ära teise korterisse, kuidas mul neid ikka nii palju on??? Nojah, aga tulles oli mul 3 (suurt) kotti rohkem kui praegu - nende võrra olen juba elu lihtsamaks teinud.

Muidugi... Hästi tibatillukeselt natuke kahju on ka, see tuba oli päris armas, eriti kui ta minu asju täis oli. Nüüd, kui need on ära pakitud, siis ta näeb kuidagi nii tühi ja mõttetu välja. Aga mul oli mõnus voodi ja ilus aken ja äge kapp... Noh, aga majaperemees sellevastu... Ma usun, et meil on kõigil vastastikuselt hea meel, kui me homme hommikul Gagny tolmu jalgelt pühime. Sellegipoolest... oli ka see päris tore ja omapärane kogemus siiski.

Mida iganes... Kell on 1 öösel, Steff ilmus ka lõpuks koju, aga asju ajame me temaga siiski hommikul. Mul on nimelt homseks vaja kaks esseed teha :D Noh, ei midagi hullu, aga üks neist on filmi põhjal, mida ma kohe netist vaatama hakkan (400 coups, mingi 59. aasta Prantsuse film - teate, et on olemas selline tore lehekülg nagu www.veoh.com, kus on üüratu hulk igasuguseid filme üleval ja saab tasuta vaadata???) ja mis kestab lihtsalt kaks tundi, teine on ühe filmi põhjal, mis juba sai ära vaadatud, aga mis mul meeles pole - see eelmises loengus vaadatud dokumentaal 68. aasta õpilasrahutustest... seega tuleb netis uurimustööd teha. Et nagu... viimasele hetkele jäi ja kui muidu saaks sellega ideaalis tegeleda homme hommikul, siis ma kuulutan teile nüüd rõõmuga, et homsest alates pole mul netti. Olgu peale, ma elan üle, nädalalõpp on käes, kraamimist ja soolaleivapidu ja jõulueelsed jalutuskäigud Pariisis jne jne jne... Ja teisipäeval olen ma juba kodus. Kuidas ma sinna ükskord jõuan, see on iseasi. Selles mõttes, et mu lennuk läheb kell 7 hommikul, mis tähendab, et kell 5 pean ma lennujaamas olema, aga kuidas seda teha, kui ühistransport hakkab käima 5.30??? Noh, eks me näe, mul on tunne, et ma lähen lihtsalt eelmise öö viimase rongiga lennujaama ja istun seal kuskil kohvikus. Võtan mõne raamatu kaasa ja... Selles mõttes, et öösel läbi linna Opéra juurde kolistada, kust öine lennujaamabuss läheb, on sama keeruline, kallis ja ebameeldiv ettevõtmine. Igatahes, millalgi 18. pärastlõunal maandun ma Tallinnas ja olen Eestimail kuni 27ni! Võtke teatavaks ja andke endast elumärki, kes mind näha tahab.

Ahjaa, täna oli nii ilus ilm, et ma ei suutnud vastu panna - sooritasin kaks kuritegu. Esiteks pagesin korteri koristamise eest (noh, lihtsalt lükkasin selle edasi :D, tuleviku varna. Ilmselt homse varna siis) ja teiseks tegin koolist poppi - sellest napaka ja konspekte uuriva tädi loengust. Ta kindlasti niikuinii ei ilmunudki kohale, meil on ju endiselt streik :D Aga ma tahtsin minna La Defense'i jõuluturule, mis on nädala sees natukene vähem rahvast umbes ja teiseks - kes see garanteerib, et nädalavahetusel nii ilus soe ilm on. Tegelikult oli täna küll kõigest 2 kraadi sooja, aga ikkagi... ei saanud nagu aru hästi. Palja peaga ja õhukese salliga polnud üldse jahe. Igatahes, ma töllerdasin seal jõuluturul oma kolm tundi ringi, seal oli nii palju ägedaid lette. Jõin hõõgveini ka ja siis kooserdasin niisama La Defense'i peal ringi, käisin ta põhjalikult läbi - seni olin siiski üsna vähe seal pilvelõhkujate vahel luusinud. Imetlesin vaadet ja päikeseloojangut ja Champs Élysées' tulede süttimist... Mingil õhtul peab avenüüle kohapeale minema, sealne selleaastane jõuluvalgustus pidi olema eriliselt kaunis. Novot, aga veetsin jõuluturul toreda kolmandikpäeva, pildistasin ja patseerisin ja nautisin elu täiega :D Ainus, mida pole absoluutselt, on jõulutunne. Nojah, pole ju jõulukaunistusi, -kardinaid, piparkooke, lund, külma, jõululaule ega üldse midagi sellega seotut, peale ostuhulluse, akende taha riputatud jõuluvanade ja igale poole üles pandud kuusekeste, mis mõjuvad ümbritseva haljuse ja asfaldi mustamise taustal kuidagi haledalt... Ma olen küll üritanud endale mingeid jõululaule kummitama manada, aga no võta näpust, ei õnnestu... Aidake!

Saapad sain ka kätte selle kingsepapapi käest. Ei, päris armas vana oli. Küsis mu käest, et kas väljas on külm ja kui mina vastasin, et minu arust pole, ma tulengi põhjast, siis ta hakkas kangesti juttu seletama minuga. Ma sain näiteks teada, et ta on olnud 30 aastat kingsepp, aga tal on hambaarstist tütar, gaasifirma direktorist poeg ja üks poeg, kes on niisama luuser. Ja et ta on araablane, aga peab ennast sügavalt prantslaseks ja et kõik araablased pole pahad terroristid (mitte, et ma seda ennegi teadnud poleks). Rääkis, et ta päästis kunagi ühe tema poe ees kokkukukkunu elu. Ja siis leidis minu kohta, et kunstiteadlane, tere hommikust, tüdruk, õpi mõni amet ära :D Soovitas hambaarstiks hakata :D Ja pidas mulle seejärel pika moraaliloengu, et jaa, sul on head saapad, suurlinnas peabki käima heade jalanõudega ja mugavate riietega, millega saab vajaduse korral kiiresti joosta. Ja pomm peaks ka taskus olema. Tema zhestidest ma järeldasin, et pommi all pidas ta silmas pipragaasi, aga et see peaks ikka olemas olema, kui metroos käia :D Ütles, et tema oma tütrele tagus selle pisikesest peast pähe ja et ta tütar käibki alati metroos näpp gaasipudeli päästikul. Ja et see olla ta ühekorra kallaletungist päästnud. Ja et võõraste poistega ei tasu metroos rääkida, sest tänapäeva noor põlvkond on täiesti haige ja segane. Ja et tema ikka üritab vahet teha, tema võtab saapaid vastu ainult heade inimeste käest. Ja nii edasi... Ühesõnaga armas vana üksik papi, kelle kogu elu ongi see kingsepapood...

Interlüüd: oligi muidugi oodata viimast võimunäitamisžesti. Tüüp tuli hiljuti koju ja nüüd leidis, et raadio käib talle pinda, tuli pani selle jälle sõnagi lausumata kinni ja kadus. Hmm... täna pole ta poega koduski, kelle uneaja peale ta rõhuda saaks. Tal on LIHTSALT vaja ennast kellegi peal maksma panna. Jah, pindu teise silmas on kerge märgata, vaat :D Aga ma ei lähe filosoofiliseks kätte ära praegu...

Niisiis, aga kuhu ma jäingi... Ah, tühja kah, kell on juba pool kaks saanud, ma arvan, et on viimne aeg asuda seda filmi vaatama. Tänane öö jääb ilmselt üsna napiks une poolest, aga kuna meil nüüd homsest enam netti pole, siis tuleb täna kogu internetiisu rahuldada :D Ja kõik vajalikud asjad ka ära teha. Oeh... Aga nagu pealkirigi kuulutab - tant pis, ehk siis tühja kah.